Mõtlen näo ilu, mitte hoolitsust või füüsilist vormi. Räägitakse, et mehed armastavad silmadega. Kui tõsi see on? Olen koolis tähele pannud, et poisid kujutavad ilusatele tüdrukutele igasuguseid fantastilisi omadusi juurde ja mõtlevad, et on neisse armunud, kuigi need tüdrukud on muidu täiesti tavalised. Keskmise välimuse puhul neid ei märgatakski. Sama on muidugi tüdrukutega, kes ilusaid poisse vaatavad. Aga pärast (üli)kooli hakkavad naised märkama mehi eelkõige muu kui et näo ilu alusel. Välimuse puhul märgatakse rohkem füüsilist vormi või enda eest hoolitsemist, mida saab muuta. Meessoost sõprade jutu põhjal on jäänud meestest aga teistsugune mulje. Armutakse ikkagi naistesse, kes on lihtsalt ilusad ja siis kujutatakse ette, et see on tõeline armastus, nad on nii targad ja huvitavad, kuigi need naised suhtuvad üsna ükskõikselt. Nad tõsiselt ei saa aru, et neile meeldivad need naised ainult välimuse pärast. Isegi eitatakse, et naise välimus meeldib, räägitakse iseloomust. Kui naistele ilusad meeldivad, on nad tavaliselt sellest teadlikud, et mehe välimus mängib rolli.
Kas meeste puhul on tõesti nii, et kui neil on naine, kes on 7/10st näo ilu põhjal, siis jätavad nad selle naise maha teise pärast, kes on 9/10st, kuigi pole viimasega eriti midagi ühist? Või et kui kohtuvad üliilusa naisega, kes nendega manipuleerib, siis jätavad maha oma elu armastuse, kes on temast pisut koledam? Mulle jääb kohati küll selline mulje. Et mehed vaatavad ringi ja otsivad ikka seda kõige ilusamat naist ja alati nii.