Teema: Kui tähtis on teie jaoks mehe puhul huumorimeel?

Tegelikult ilmselt on tähtis, et mees asju suudaks huumoriga võtta. Tõsisest mehest muidugi kordades hullem on halva huumorimeelega mees, kes labaseid nalju teeb ja ise nende üle naerab.

#3459597:

Meil on kodus suht pingeline ja tõsine õhkkond suurem osa ajast. Mehel on pidev stress ja krooniline halb tuju, see on aastatega ainult süvenenud ja see mõjutab ka minu meeleolu.

Sarnane huumorimeel on väga oluline, sest vastasel juhul, nagu ka kirjutasid, valitseb kodus tõsine, pingeline õhkkond, omaette hoidmine, solvumised, nääklemised või halb tuju, mis võivad aastatega süveneda. Iga inimene vajab head nalja ja naeru, et elu natuke rõõmsamalt võtta.

Minu jaoks on sarnase huumorimeele olemasolu väga oluline, sest ma kipun ise paras tola olema ja pidevalt mingeid jaburusi suust välja ajama ning kui siis teine pool minu nalju ei mõistaks, oleks ilmselt kohe tüli majas või siis peaksin ma pidevalt ennast tagasi hoidma.
Õnneks leidsin enda kõrvale teise samasuguse tola ja meil saab koos iga päev nii palju nalja, et kunagi ei hakka igav.

Minul on nagu teemaalgatajal. Ma tegelikult igatsen nalja ja naeru järgi, olen ise ka vähem hakanud nalja tegema, kahju iseenesest. Muidu on mees igati hea kaaslane, päris huumorimeeleta ta ka ei ole. Aga näiteks igapäevaelus on tal kogu aeg kolme lapse kõrval vist stress, sest ta ei kannata üldse kui rutiini ja reegleid rikutakse. Minule meeldivad ka pigem sellised aju ragistamist vajavad naljad ja inglise huumor näiteks. Vahel isegi tunnen võõristust, kui näen kuidas mees mingi suvalise tordiga-näkku stiilis nalja peale naerab.

Minu jaoks on kindlasti üks korralik naerupahvak päevas suisa eluliselt vajalik. Ei suudaks käia kodus ringi, kus nalja ei saa. Kui mees ei tee, siis teen ise või jõuavad lapsed ette. Konkreetselt mehest rääkides, siis on tal küll õnneks see imeline omadus mõni pingeline hetk naljaks pöörata. Mitte alati ja alati pole vajagi, aga piisavalt tihti.
Naer ühendab. Aga naeruks pole tegelikult mingit peent huumorimeelt vajagi arvan ma. Piisab ellusuhtumisest.

Huumorimeel on minu jaoks ülioluline.
Kasvasin kodus, kus nalja tehti harva. Pigem selline tõsine ja vaikne oli koguaeg. Isa naeris harva, mõnikord meeste seltskonnas teiste naljade peale.
Mul oli aga onu, kes alati midagi lõbusat rääkis, kes viitsis lastele naljajuttu ajada, kes tegi vahel mõne koerustüki. Tema järgi ma otsustasin juba väikesena, et sellise mehe pean endale ka valima.
Ja õnnestustki.
Mu abikaaasa oskab nalja vistata enda üle ja maailma pahede üle. Teeb lastele nalja ja hoiab tuju üleval ka raskel ajal. Muud viisi on ka tubli. Oskab selle kõrval kõiksugu asju oma kätega teha ja on väga kohusetundlik.
Sellise väimehega pikalt koos olemine on isegi nüüdseks mu isa veidi muutnud. Kui ta alguses alati ehmatas musta huumori üle, siis nüüd juba muigab vaikselt kaasa ka.

hea huumorimeel on väga oluline – ennekõike näitab see mehe intelligentsust, teiseks aitab rasketest olukordadest üle saada, kolmandaks on lihtsalt tore naerda:D

Mind on ka alati tõmmanud naljameeste poole ja hindan kõrgelt kaaslasega koos naermist, aga kuidagi on juhtunud, et oma mehel on kuidagi vanad ja kulunud ja kohati imelikud naljad ja minu naljade peale ta ka üldse ei naera. Kohe suur saavutus on, kui olen suutnud ta naerma ajada. Kaks eelmist olid küll naljahambad, aga lõpuks selgus ka, et neil on mingid omad naljad, mida igas seltskonnas räägitakse ja minu jaoks hakkasid ära tüütama, no ja muudmoodi olid nad kehvad mehekandidaadid ka.

Sarnane huumorimeel ja absurditaju on väga olulised. Väga sageli saab mingitest totratest solvumistest ja pingelistest olukordadest hästi üle kui tajuda nende absurdsust ja koos selle üle naerda.

Mul oli üks mees, kelle puhul mind hakkasid väga häirima tema seksistlikud naljad, mida ta postitas sotsiaalmeediasse.

Kui me olime koos, siis ta selliseid nalju ei teinud, oli hooliv jms, aga nii kui Facebooki avasin, vaatas sealt vastu mingi järjekordne prostituudinali vm sinnakanti. Enda sõnul naisi austas, aga naljade puhul ei jaganud üldse matsu, et niisugune asi ei ole naljakas. Ma rääkisin temaga ka sel teemal, tõin näite ja ütlesin, et see, see ja see, kas sa ei leia, et need on naisi alandavad irvitused, mitte hea huumor. Ah, kas tõesti või? Igal juhul lahku me läksime ja ilmselt oli ka neil postitatud onuheino naljadel selles oma osa.

Nii et on küll huumorimeel oluline. Mulle ei meeldi labased ja seksistlikud naljad. Kui mehele sellised naljad meeldivad, siis see mees mulle ei sobi.

#3459668:

Minule on intelligentne, tabav ja sõnaliselt osav huumorimeel tõesti mehe üks olulisemaid omadusi. Samas sellist lõpmatut naerupalli ega killukera ega onu Heinot ei talu ma absoluutselt. Mõni tabav märkus või naljakas tähelepanek, see on see mida vaja. Pidevat killu rebimist ja naljatlemist vihkan, kuna need naljad on enamasti sellised labasevõitu ja korduvad.

Just minu mõtted. Õnneks on selline kaaslane olemas ka 🙂

#3459673:

Mina vajan jällegi 100% tõsist olekut ja tõsist vestlust. Kehtib nii meeste kui naiste puhul. Hambad laiali olek ei ole minu jaoks- no ei viitsi, mõttetu ajakulu ja väike produktiivsus. Väsitav, mitte lõõgastav.

Samuti hoian distantsi igasugustest päevaliblikatest ja Mina- inimestest, teisi sõnu inimestest, kes elavad päev korraga, maailmas on ainult nemad ja nende vajadused.

Nüüd te tahate kindlasti teada, kas ma üldse naerda oskan. Ikka oskan. Ma naeran siis kui huumor on tõsiselt eksklusiivne.

Sinusuguste kohta on tabav väljend olemas-kuivik.
Sa oled see Iluselu vist, kõlab nagu tema-kuiv, igav ning emotsioonitu.

#3459597:

Sattusin mingi suvalise artikli otsa mis väitis et enamiku naiste jaoks on üks tähtsamaid iseloomu omadusi mehe puhul hea huumorimeel. Jäin mõtlema, et ka minule oli kunagi üheks tingimuseks hea huumorimeel mehe puhul, aga kuidagi läks nii et ma leidsin maailma kõige huumorivaesema mehe üldse. Tal on küll palju muid häid omadusi – ta on töökas, kohusetundlik, edukas, aus, truu, hooliv jne. Aga aegajalt tunnen puudust heast naljast ja naerust et elu natuke rõõmsamalt võtta. Meil on kodus suht pingeline ja tõsine õhkkond suurem osa ajast. Mehel on pidev stress ja krooniline halb tuju, see on aastatega ainult süvenenud ja see mõjutab ka minu meeleolu.

Kui tähtis on teie jaoks huumorimeel meeste puhul?

Üsna oluline kusjuures. Mees peab suutma mind naerma ajada ja mina pean tema jaoks olema lõbus – meestele meeldib, kui naine pole hunnik draamat.

Elus on mul olnud kaks meest, kellega suhted siiani mälestustes üliägedad ning mõlema juures lisaks seksuaalsele klapile, sarnasele mõttemaailmale, pikkusele, vestlusteemadele ning lahtistele kätele ühendavaks teguriks olnud mõnus huumorimeel. Nad mõlemad oskasid panna mind ka nutma, kuid naer oli mõlemas suhtes esikohal.

Naise puhul ka oluline.
Läksin lahku naisest kes ei saanud mu naljadest aru ja kellele pidi lausa neid seletama. Tõsine ja vingus oli ka pidevalt.

#3462822:

Või õigem oleks öelda, et mehe huumorimeel peab sobima minu omaga

Ma ise tõlgendangi “huumorimeel on tähtis” just nii, et “on tähtis, et mehe huumorimeel sobib minu omaga”.