Kunagi oli hea huumoorimeel mehe juures mulle väga oluline. Mida aasta edasi, seda vähemoluline see tundub. Või õigem oleks öelda, et mehe huumorimeel peab sobima minu omaga – kui kildu viskav mehike minu jaoks ikka onu Heinona tundub, siis selline huumor minu jaoks tore ei ole.
Ja huumorimeelest palju olulisemaks pean seda, et mees oleks usaldusväärne.
Miks peab kohe äärmusesse minema? On ka vahepealseid variante onu Heinodele.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 21:26; 06.06 21:33;
Minul on nagu teemaalgatajal. Ma tegelikult igatsen nalja ja naeru järgi, olen ise ka vähem hakanud nalja tegema, kahju iseenesest. Muidu on mees igati hea kaaslane, päris huumorimeeleta ta ka ei ole. Aga näiteks igapäevaelus on tal kogu aeg kolme lapse kõrval vist stress, sest ta ei kannata üldse kui rutiini ja reegleid rikutakse. Minule meeldivad ka pigem sellised aju ragistamist vajavad naljad ja inglise huumor näiteks. Vahel isegi tunnen võõristust, kui näen kuidas mees mingi suvalise tordiga-näkku stiilis nalja peale naerab.
Täpselt nagu meil. Igatsen naljatamist ja lõõpimist igapäevaelus. Parematel aegadel oskab ta olla täpselt selline, kahjuks jääb neid aegu järjest vähemaks. Kurvaks teeb. Ma olen talle mitmeid kordi ka rääkinud sel teemal, kuidas ma seda igatsen ja nali ja naer peab ikka igapäeva elu saatma, aga tal on ärevushäired ja pidevad mustad noodid elu tunnetamisel. Sellest pole nii lihtne välja tulla, kui mulle endale võibolla tundub.
+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 21:26; 06.06 21:33;
Lakmuspaberiks naiste huumorimeele mõismisele ja austamisele peaks olema järgmine (habemega) anekdoot. Juku tirib eelmisel päeval surnud vanaisa jalgupidi mööda treppi alla. Vanaisa pea käib kolaki-kolaki mööda trepiastmeid. Ema riidleb üleannetu pojaga, et mida sa küll teed, vanaisal tuleb niiviisi kaabu peast maha. Juku vastab emale, et ära pabista, ma lõin selle eelnevalt naelaga kolju sisse kinni.
Nüüd, kes naised suudavad sellist naljakat anekdooti oma 10a. poja suust kuuldes naerma pursata, ainult need on õnnistaud huumorimeelega. Ülejäänud on paadunud kuivikud
0
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 03.06 23:24; 07.06 01:23; 07.06 18:49; 08.06 07:31;
Lakmuspaberiks naiste huumorimeele mõismisele ja austamisele peaks olema järgmine (habemega) anekdoot. Juku tirib eelmisel päeval surnud vanaisa jalgupidi mööda treppi alla. Vanaisa pea käib kolaki-kolaki mööda trepiastmeid. Ema riidleb üleannetu pojaga, et mida sa küll teed, vanaisal tuleb niiviisi kaabu peast maha. Juku vastab emale, et ära pabista, ma lõin selle eelnevalt naelaga kolju sisse kinni.
Nüüd, kes naised suudavad sellist naljakat anekdooti oma 10a. poja suust kuuldes naerma pursata, ainult need on õnnistaud huumorimeelega. Ülejäänud on paadunud kuivikud
Seda anekdooti kuuldes naerma pursata ma ei suuda, sest natuke teispidi (ehk vanaisa vedas jukut trepist jalgupidi alla) räägiti meil algklassides. Siis sai naerdud küll. Teises klassis tundus ülinaljakas, et Juku on sõna tõsises mõttes puupea. Kuna sellest on nüüd möödas ca 50 aastat, siis nii vanu anekdoote kuulata pn tõeline piin. Ja mees, kes tiksub mingite poolsajandi vanuste naljade peal, on kohutavalt eemaletõukav. Iidvanu lorilugusid leelotav mees, kelle repertuaar on sama vana kui tema isa krimpleenülikond – no õuduste tipp.
+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.06 08:52; 07.06 10:42;
Ja mees, kes tiksub mingite poolsajandi vanuste naljade peal, on kohutavalt eemaletõukav. Iidvanu lorilugusid leelotav mees, kelle repertuaar on sama vana kui tema isa krimpleenülikond – no õuduste tipp.
See mees elab lisaks koos veel teise mehega, sest eelnevas nõmedas naljas rääkis ta oma mehe kottidest, mis vaati kinni jäid.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 04.06 00:26; 07.06 16:51; 07.06 19:20;
Lakmuspaberiks naiste huumorimeele mõismisele ja austamisele peaks olema järgmine (habemega) anekdoot. Juku tirib eelmisel päeval surnud vanaisa jalgupidi mööda treppi alla. Vanaisa pea käib kolaki-kolaki mööda trepiastmeid. Ema riidleb üleannetu pojaga, et mida sa küll teed, vanaisal tuleb niiviisi kaabu peast maha. Juku vastab emale, et ära pabista, ma lõin selle eelnevalt naelaga kolju sisse kinni.
Nüüd, kes naised suudavad sellist naljakat anekdooti oma 10a. poja suust kuuldes naerma pursata, ainult need on õnnistaud huumorimeelega. Ülejäänud on paadunud kuivikud
Las ma arvan – sul on enda meelest hea huumorimeel, ent naised sinu ümber mingil põhjusel su naljade üle ei naera. Sa arvad, et probleem on neis, aga tegelikult tasub heita pilk peeglisse. Meenutab sellist onu-Heino stiili, kes iseenda naljade üle naerab, ja teised vaikselt piinlikust tunnevad.
Minu jaoks on sarnase huumorimeele olemasolu väga oluline, sest ma kipun ise paras tola olema ja pidevalt mingeid jaburusi suust välja ajama ning kui siis teine pool minu nalju ei mõistaks, oleks ilmselt kohe tüli majas või siis peaksin ma pidevalt ennast tagasi hoidma.
Õnneks leidsin enda kõrvale teise samasuguse tola ja meil saab koos iga päev nii palju nalja, et kunagi ei hakka igav.
täpselt sama, lisaks ägedale huumorisoonele on ka super isa meie neljale poisile ja ideaalne abikaasa mulle… ka peale 16 aastat 🙂
minu jaoks ka huumorisoon väga oluline.
Olen ise olnud eluaeg musta huumori austaja. Lapsed on mul samasugused. Mees aga tõsisest tõsisem. Vahel üritab nalja teha ega saa aru, et see on pigem kellegi üle naermine. Mõnikord olen nähvanud, näiteks pika poliitilise arutelu peale, et räägi nüüd vahelduseks üks anekdoot. Kardan juba, kui noorem laps nn välja kolib, et kellega ma siis naljatan. Sõbrad mul viimseni naljasoonega, aga mees selline tuim.
Minu isal on õigus: meeste puudused on alati ühesuurused. Kui mees joob ja peksab, on meeleheide. Sama suur meeleheide on ka siis, kui mees on kaine, töökas, hooliv, armastav, aga näe, jätab oma sokid diivani ette vedelema. Või siis ei viska piisavalt nalja. Või viskab liiga palju.
+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.06 13:46; 09.06 13:51;
Lakmuspaberiks naiste huumorimeele mõismisele ja austamisele peaks olema järgmine (habemega) anekdoot. Juku tirib eelmisel päeval surnud vanaisa jalgupidi mööda treppi alla. Vanaisa pea käib kolaki-kolaki mööda trepiastmeid. Ema riidleb üleannetu pojaga, et mida sa küll teed, vanaisal tuleb niiviisi kaabu peast maha. Juku vastab emale, et ära pabista, ma lõin selle eelnevalt naelaga kolju sisse kinni.
Nüüd, kes naised suudavad sellist naljakat anekdooti oma 10a. poja suust kuuldes naerma pursata, ainult need on õnnistaud huumorimeelega. Ülejäänud on paadunud kuivikud
Kui 10aastane poeg räägib seda anekdooti, siis ma naeran küll. Ega tema tea, et ma selle anekdoodi sugulasi olen oma elus juba mitmeid kohanud. Ja et tegelikult ei olnud see ka esimene kord kuuldes väga naljakas, vaid muigama ajas. Aga tema jaoks on see rajult naljakas ja nii ma siis rõõmustan koos temaga.
0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.06 13:46; 09.06 13:51;
Kõik see algas juba varases nooruses. Ma olin 11, kui minu jaoks naine nr 1 jäi pettusega vahele. Avastasin, et ta oli mind juba aastaid petnud. Ma olin teda kogu südamest usaldanud ja uskunud, kuid sellest hetkest enam mitte. Süvenev kahtlus vallutas hinge . Sellest ajast ei usalda ma enam ühtegi naist. Naised on võltsid. Alustades meigist ja lõpetades nende naeruga.
Minu isal on õigus: meeste puudused on alati ühesuurused. Kui mees joob ja peksab, on meeleheide. Sama suur meeleheide on ka siis, kui mees on kaine, töökas, hooliv, armastav, aga näe, jätab oma sokid diivani ette vedelema. Või siis ei viska piisavalt nalja. Või viskab liiga palju.
Olen küll naine, aga see kõlas üsna tõetruult. Kui mingi häiriv viga on, siis see on vist üsna talumatult häiriv, ükskõik mis see konkreetne viga on.
0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.06 12:54; 09.06 22:39;