…ebaõnnestub, siis gümnaasiumisse sissesaamist see ju ei môjuta? Kooli vastuvõtutingimustes mingit sellist klauslit pole. Laps tundis ennast hommikul halvasti, palavikku küll polnud, aga üldine enesetunne kehv. Hakkas muretsema ja ajas mindki närvi. Et kui nüüd eksam ebaõnnestub, siis tema oma soovitud kooli ei saa ja kuidas ta kehva eksamitulemusega tunnistuse viib jne.
Ma veidi imestan, et enam pole nn eksamipileteid. Oleks palju lihtsam õppida. Nüüd kordas siit ja sealt aga mingit süsteemi küll polnud.
Siis on ju hästi, kui sellist klauslit vastuvõtutingimustes pole. Minu lapse koolis – nii selles, kus ta praegu õpib, kui uues – on kirjas, et kui tunnistusel on mitterahuldav, siis on koolil õigus õpilase vastuvõtust keelduda.
Kas koolid korraldavad ebaõnnestujatele ka järeleksameid või kuidas sellega on? Või kui esimese korraga eksam ei õnnestu, siis ongi kõik?
Siis on ju hästi, kui sellist klauslit vastuvõtutingimustes pole. Minu lapse koolis – nii selles, kus ta praegu õpib, kui uues – on kirjas, et kui tunnistusel on mitterahuldav, siis on koolil õigus õpilase vastuvõtust keelduda.
Kas koolid korraldavad ebaõnnestujatele ka järeleksameid või kuidas sellega on? Või kui esimese korraga eksam ei õnnestu, siis ongi kõik?
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
Aga kas eksamihinne (%) läheb ka lõputunnistusele? Sel juhul oleks tiba ebaproportsionaalne, kui vaadatakse jooksvaid perioodihindeid, aga mitte kokkuvõtvat hinnet eksamina.
Minu lapse koolis – nii selles, kus ta praegu õpib, kui uues – on kirjas, et kui tunnistusel on mitterahuldav, siis on koolil õigus õpilase vastuvõtust keelduda.
Natuke segane sõnastus, mu arust võib siin tekkida mitmeti mõistmist. Eksamit ei hinnata, küll aga pannakse tunnistusele eksamil saadud protsent, mida on ju väga lihtne hindeks teisendada. Nüüd ongi küsimus, kas kõik eksamil alla 50% saanutel on nende kooli vastuvõtutingimuste järgi tunnistusel mitterahuldav või ei ole?
Minu lapse kooli tingimustes on samuti lisaks katsetele-vastuvõtutingimustele kirjas midagi sellist, et lõputunnistusel ei tohi olla mitterahuldavaid hindeid. Kui on, siis nad ikkagi ei pea vastu võtma, kuigi kutse kooli on varem antud. Nii saan mina sellest aru. Aga eks igal koolil on pisut erinevad need tingimused.
Minu lapse koolis – nii selles, kus ta praegu õpib, kui uues – on kirjas, et kui tunnistusel on mitterahuldav, siis on koolil õigus õpilase vastuvõtust keelduda.
Natuke segane sõnastus, mu arust võib siin tekkida mitmeti mõistmist. Eksamit ei hinnata, küll aga pannakse tunnistusele eksamil saadud protsent, mida on ju väga lihtne hindeks teisendada. Nüüd ongi küsimus, kas kõik eksamil alla 50% saanutel on nende kooli vastuvõtutingimuste järgi tunnistusel mitterahuldav või ei ole?
Jah, kooli hindamisskaala järgi on alla 50% tulemus mitterahuldav.
No perioodihinne on ju juba olemas. Ehk siis eksamitulemus seda enam ei mõjuta.
Lapsele on koolikohta pakutud, ta on selle vastu võtnud. Eksamitulemustest pole vastuvõtutingimustes sõnagi. Muidugi on kehv tunne viia kesiste protsentidega tunnistus, aga veel hullem oleks ju gümnaasiumikohast ilma jäämine.
Meie koolis on lausa kirjas “on sooritanud põhikooli lõpueksamid esimese korraga vähemalt 50% tulemusele”, nii et siin mingit kaksipidi tõlgendamist pole.
Aga kui on kirjas “hinded”, siis ei tea jah kuidas tõlgendatakse.
No osa koole on ümber teinud oma tingimustes selle sõnastuse, et jääks võimalus mitte vastu võtta neid,mies eksamil läbi kukuvad (või kolmele teevad, kui juba enne on rahuldavate limiit täis).
Aga tehniliselt võttes: kas tunnistusel on kuidagi eristatav, et õpilane sooritas just koolieksami ja esimesel korral kukkus läbi?
Aga tehniliselt võttes: kas tunnistusel on kuidagi eristatav, et õpilane sooritas just koolieksami ja esimesel korral kukkus läbi?
Minu teada ei ole. Nii et see esimese korraga saab kehtida ainult oma kooli lastele. E-kooli või stuudiumi väljavõttest võib saada sisestamise kuupäeva järgi aru küll, et tehti järeleksam. Teisalt aga: kas üldse tehakse enam koolieksamit? Kõik tulemused on ju lõpetamiseks piisavad mu teada, äkki päris 0 punkti puhul ainult on vaja korduseksamit. Koolieksami saaks ilmslet teha neile, kes oleksid puudunud mõjuval põhjusel: tõsine haigus, mingi väga oluline välismaal viibimine (rahvusvahelne võistlus mõnel sportlasel vms), nende puhul oleks jälle ebaõiglane, kui seda kuidagi negatiivselt arvestataks, sest see ongi siis ju neil eksami tegemiseks esimene kord.
Meil on “…õpilaskandidaatide nimekirjast kustutatakse õpilane, kelle lõputunnistusel on mitterahuldav aasta- või eksamihinne.” Hinnet ju eksami eest tõesti enam ei panda, aga minu lihtne loogika ütleb, et sel juhul % mõjub ikkagi samamoodi kui hinne. Vbl juristid oskaks siiski vastu vaielda.
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
See kehtiks nagu vastuvõtukatsetel osalemise kohta. Kas tingimuste kaugemas punktis (kuskil vastuvõtudokumentide jmt lähedal) pole rohkem mingeid kommentaare?
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
See kehtiks nagu vastuvõtukatsetel osalemise kohta. Kas tingimuste kaugemas punktis (kuskil vastuvõtudokumentide jmt lähedal) pole rohkem mingeid kommentaare?
See on küll väga õige tähelepanek. Peaks otsima kohta, kus räägitakse õpilaskandidaadi õpilaste nimekirja arvamisest.
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
See kehtiks nagu vastuvõtukatsetel osalemise kohta. Kas tingimuste kaugemas punktis (kuskil vastuvõtudokumentide jmt lähedal) pole rohkem mingeid kommentaare?
Ühtegi sõna pole eksamitulemustest.
Lapse sõbranna sai G4 kooli. Eesti keele eksamil sai 69 punkti. Lõpetab klassi mõne neljaga.
Aga tehniliselt võttes: kas tunnistusel on kuidagi eristatav, et õpilane sooritas just koolieksami ja esimesel korral kukkus läbi?
Minu teada ei ole. Nii et see esimese korraga saab kehtida ainult oma kooli lastele. E-kooli või stuudiumi väljavõttest võib saada sisestamise kuupäeva järgi aru küll, et tehti järeleksam. Teisalt aga: kas üldse tehakse enam koolieksamit? Kõik tulemused on ju lõpetamiseks piisavad mu teada, äkki päris 0 punkti puhul ainult on vaja korduseksamit. Koolieksami saaks ilmslet teha neile, kes oleksid puudunud mõjuval põhjusel: tõsine haigus, mingi väga oluline välismaal viibimine (rahvusvahelne võistlus mõnel sportlasel vms), nende puhul oleks jälle ebaõiglane, kui seda kuidagi negatiivselt arvestataks, sest see ongi siis ju neil eksami tegemiseks esimene kord.
Aa, ma selle peale ei mõelnudki, et praegu ei pruugi põhieksamit sooritanute jaoks ollagi võimalust koolieksamile pääseda… mul lapsed kõik juba gümnaasiumis.
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
See kehtiks nagu vastuvõtukatsetel osalemise kohta. Kas tingimuste kaugemas punktis (kuskil vastuvõtudokumentide jmt lähedal) pole rohkem mingeid kommentaare?
Ühtegi sõna pole eksamitulemustest.
Lapse sõbranna sai G4 kooli. Eesti keele eksamil sai 69 punkti. Lõpetab klassi mõne neljaga.
Eks igal koolil muidugi oma vastuvõtukord, aga nt GAGi tingimustes on eksamitulemused sees.
3.31. Õpilaskandidaatide nimekirjast kustutatakse õpilane, kelle lõputunnistusel on aasta- või eksamihinnetes rohkem kui kolm rahuldavat hinnet või mitterahuldav hinne.
Nelja-viieline õpilane seda lihtsat eksamit nüüd küll läbi ei kuku lihtsalt seepärast, et hommikul oli halb olla. Mu lapsel eksam juba valmis, ütles, et kohutavalt lihtne oli. Ta matemaatikas tugev ka, aga kui tema tegi tunniga, siis kolme tunniga teeb iga keskmine laps ära.
Nelja-viieline õpilane seda lihtsat eksamit nüüd küll läbi ei kuku lihtsalt seepärast, et hommikul oli halb olla. Mu lapsel eksam juba valmis, ütles, et kohutavalt lihtne oli. Ta matemaatikas tugev ka, aga kui tema tegi tunniga, siis kolme tunniga teeb iga keskmine laps ära.
Oh tänud!
Mu laps oli ikka väga veidra olemisega hommikul, ma ise poleks näiteks sellise olemisega eksamile läinud. Lõpetamiseni veel 2 nädalat, oleks kindlasti koolieksami teinud.
Aitäh ka minu poolt 🙂 Olen siin kogu aeg vaadanud murelikult kella ja mõelnud oma üheksandiku peale, kes ei ole matemaatikas eriti tugev, proovieksam läks ka väga aia taha, aga nüüd eksamiks on ta tõesti põhjalikult valmistunud ja järeleaitamistunde võtnud, ise arvas eksamile minnes, et valdab kõiki teemasid, aga närv oli ikka sees, “mis siis, kui.” Vast siis ikka on tema jaoks ka tehtav, kui priimuste jaoks lausa kohutavalt lihtne!
Meil on kirjas, et kui perioodihinnetes on mitterahuldav, siis õpilaskandidaadiks ei saa. Perioodihinne 4. Eksamist pole juttu.
See kehtiks nagu vastuvõtukatsetel osalemise kohta. Kas tingimuste kaugemas punktis (kuskil vastuvõtudokumentide jmt lähedal) pole rohkem mingeid kommentaare?
Ühtegi sõna pole eksamitulemustest.
Lapse sõbranna sai G4 kooli. Eesti keele eksamil sai 69 punkti. Lõpetab klassi mõne neljaga.
Eks igal koolil muidugi oma vastuvõtukord, aga nt GAGi tingimustes on eksamitulemused sees.
3.31. Õpilaskandidaatide nimekirjast kustutatakse õpilane, kelle lõputunnistusel on aasta- või eksamihinnetes rohkem kui kolm rahuldavat hinnet või mitterahuldav hinne.
Puhtast uudishimust vaatasin praegu, ka TIKil ja 21. Koolil on pos eksamihinde nõue tingimustes sees, kuid Reaalkoolil ei paistnud kiirel lugemisel tõesti olevat sõnagi selle kohta. Ilmselt ei ole nende kandidaatidel see probleemiks osutunud ????
Huvitav, kas selline korraldus tähendab tulevikus seda, et õpilased hakkavad hoidma igaks juhuks koolikohti kinni mõnes sellises gümnaasiumis, kus lõpueksami % pole oluline. Et kui eksam läheb kehvasti, siis on vähemalt mingi tagavaravariant olemas.
Mu laps ka helistas just ja ütles, et oli väga lihtne olnud, ei ühtegi ootamatut ülesannet. Arvas ka, et isegi nõrgematele õpilastele täiesti tehtav. Lisaülesanded (kus tuli valida kahe ülesande vahel) olid ka täiesti erinevatest teemadest, nii et kui ühte ei oskagi (nt võrrandisüsteem), saab valida teise (geomeetria).
Aitäh ka minu poolt ???? Olen siin kogu aeg vaadanud murelikult kella ja mõelnud oma üheksandiku peale, kes ei ole matemaatikas eriti tugev, proovieksam läks ka väga aia taha, aga nüüd eksamiks on ta tõesti põhjalikult valmistunud ja järeleaitamistunde võtnud, ise arvas eksamile minnes, et valdab kõiki teemasid, aga närv oli ikka sees, “mis siis, kui.” Vast siis ikka on tema jaoks ka tehtav, kui priimuste jaoks lausa kohutavalt lihtne!
Me siis ühes paadis :). Ma ka vaatan aga kella ja olen õnnelik, et poiss pole veel kodus. Kartsin, et vaatab eksamile peale, et ei oska ja kõnnib koju tagasi. Veel teda pole nii et vast ikka midagi teeb. Proovieksamit meil polnudki millega võrrelda.
Huvitav, kas selline korraldus tähendab tulevikus seda, et õpilased hakkavad hoidma igaks juhuks koolikohti kinni mõnes sellises gümnaasiumis, kus lõpueksami % pole oluline. Et kui eksam läheb kehvasti, siis on vähemalt mingi tagavaravariant olemas.
Aitäh ka minu poolt ???? Olen siin kogu aeg vaadanud murelikult kella ja mõelnud oma üheksandiku peale, kes ei ole matemaatikas eriti tugev, proovieksam läks ka väga aia taha, aga nüüd eksamiks on ta tõesti põhjalikult valmistunud ja järeleaitamistunde võtnud, ise arvas eksamile minnes, et valdab kõiki teemasid, aga närv oli ikka sees, “mis siis, kui.” Vast siis ikka on tema jaoks ka tehtav, kui priimuste jaoks lausa kohutavalt lihtne!
Me siis ühes paadis :). Ma ka vaatan aga kella ja olen õnnelik, et poiss pole veel kodus. Kartsin, et vaatab eksamile peale, et ei oska ja kõnnib koju tagasi. Veel teda pole nii et vast ikka midagi teeb. Proovieksamit meil polnudki millega võrrelda.
Nii tore on koos närveldada! Ma kartsin ka, et tuleb ca 11 paiku kõne, et “kõik läks metsa!” Aga tubli, pusib veel. Eksami lõpuni pool tundi.
Piletitega eksam sobiks nt ajaloos. Aga matemaatikat oskab inimene siis, kui ta oskab ülesandeid lahendada ja muul moel matemaatika eksamit ette ei kujutaks. Mis mõte oleks matemaatika teemasid pähe õppida ja neid eksamil ette vuristada, kui neid asju tegelikult ülesannete lahendamisel kasutada ei oska.
Minu laps ütles ka, et lihtne eksam oli – aga talle on muidugi matemaatika koguaeg lihtne olnud.
Aitäh ka minu poolt ???? Olen siin kogu aeg vaadanud murelikult kella ja mõelnud oma üheksandiku peale, kes ei ole matemaatikas eriti tugev, proovieksam läks ka väga aia taha, aga nüüd eksamiks on ta tõesti põhjalikult valmistunud ja järeleaitamistunde võtnud, ise arvas eksamile minnes, et valdab kõiki teemasid, aga närv oli ikka sees, “mis siis, kui.” Vast siis ikka on tema jaoks ka tehtav, kui priimuste jaoks lausa kohutavalt lihtne!
Me siis ühes paadis :). Ma ka vaatan aga kella ja olen õnnelik, et poiss pole veel kodus. Kartsin, et vaatab eksamile peale, et ei oska ja kõnnib koju tagasi. Veel teda pole nii et vast ikka midagi teeb. Proovieksamit meil polnudki millega võrrelda.
Nii tore on koos närveldada! Ma kartsin ka, et tuleb ca 11 paiku kõne, et “kõik läks metsa!” Aga tubli, pusib veel. Eksami lõpuni pool tundi.
Ma vaatasin kell 10.20 juba, et kuna vaikus, siis paistab, et jäi ikka pidama 😀 Muidu oli ka üldiselt ikka meil kodus ka veel arutletud, et tasub igal juhul kogu aeg ära kasutada ja rahulikult kirjutada. Tore jah, et siin selline saatusekaaslaste nurgake.
Aga matemaatikat oskab inimene siis, kui ta oskab ülesandeid lahendada ja muul moel matemaatika eksamit ette ei kujutaks.
Kui vana oled? Minu kooliajal (80ndad) küll olid kõik eksamid piletitega ja koosnesid teooriast ning ülesannetest. Piletis oli üks teoreem või valem (tõestus, selgitus), üks tekstülesanne, üks puhas arvutus. Ma ei ütle, et see õigem eksami lahendus on, aga praegusel eksamil pole ju mingit mõtet, kui enne eksamit üldse õppima ei pea. Mu laps pole enne kumbagi eksamit õppinud – ei enne emakeelt ega ka nüüd. Milleks sellist eksamit siis üldse teha kui 1) sellest ei sõltu midagi; 2) selleks ei pea õppima?
