Teema: Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

Varasema eksami puhul peaks muidugi arvestama ka seda, et osade teemadeni pole kooliprogramm sel hetkel veel vbl jõudnud.

#4002132:

kui ikka põhikooli eksamil saadi 30%, siis äkki peaks juba vaatama teisi variante edasi õppimiseks, gümnaasiumi matemaatika on põhikooli omast tõesti ju palju raskem ja põgeneda selle eest pole kuhugi,

Gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooli minemiseks. Kui see pole plaanis, siis on palju kehvem variant, kui haridus piirdub ainult gümnaasiumiga, selle asemel, et omandada juba pärast põhikooli kutsekoolis amet, mis toob leiva lauale. Kui kutsekoolis tekib suurem huvi õppimise vastu, võib alati minna edasi kõrgkooli, aga vähemalt pakub kindla ameti omandamine suuremat valikut tööturul.

#4003531:

#4003529:

Jah, mine ütle kohast ära jah, kui sa niimoodi teemast aru said.

Lollusi rääkida pole ju vaja ometi.

Aga mata eksam ju ebaõnnestus? Järelikult pole normintelligentsiga ja gümnaasiumimaterjal? Siin ju sulaselgelt mata-kägu just seda kuulutab?

See matekägu võib vabalt olla ka keegi ajatäiteks suvalisel teemal ketsi andev troll, kes ise matemaatikat ei oskagi. Mulle juba ammu tundub nii. Miks peaks matemaatikas tugev inimene siin teemas üldse oma aega, mis võrdub raha raiskama ja humanitaarsete kalduvustega inimesi maha tegema.

#4004425:

#4002132:

kui ikka põhikooli eksamil saadi 30%, siis äkki peaks juba vaatama teisi variante edasi õppimiseks, gümnaasiumi matemaatika on põhikooli omast tõesti ju palju raskem ja põgeneda selle eest pole kuhugi,

Gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooli minemiseks. Kui see pole plaanis, siis on palju kehvem variant, kui haridus piirdub ainult gümnaasiumiga, selle asemel, et omandada juba pärast põhikooli kutsekoolis amet, mis toob leiva lauale. Kui kutsekoolis tekib suurem huvi õppimise vastu, võib alati minna edasi kõrgkooli, aga vähemalt pakub kindla ameti omandamine suuremat valikut tööturul.

paluks siis siinkohal vihjeid, milline kutsekas-tehnikum annab sellisel tasemel keskhariduse, et selle baasil saab edukalt kõrgkooli edasi pürgida?

#4004482:

#4004425:

#4002132:

kui ikka põhikooli eksamil saadi 30%, siis äkki peaks juba vaatama teisi variante edasi õppimiseks, gümnaasiumi matemaatika on põhikooli omast tõesti ju palju raskem ja põgeneda selle eest pole kuhugi,

Gümnaasium on ettevalmistus kõrgkooli minemiseks. Kui see pole plaanis, siis on palju kehvem variant, kui haridus piirdub ainult gümnaasiumiga, selle asemel, et omandada juba pärast põhikooli kutsekoolis amet, mis toob leiva lauale. Kui kutsekoolis tekib suurem huvi õppimise vastu, võib alati minna edasi kõrgkooli, aga vähemalt pakub kindla ameti omandamine suuremat valikut tööturul.

paluks siis siinkohal vihjeid, milline kutsekas-tehnikum annab sellisel tasemel keskhariduse, et selle baasil saab edukalt kõrgkooli edasi pürgida?

Nii on keeruline ju vastata. Näiteks Säreveres õpid hobuhooldajaks peale 9.-klassi (kus tunnistus anti kaasa kolmepuruline) ja kutseka lõpetades lähed õpid “EPA”s edasi ja võid lõpetada selle ka Cum laude. Tõesti sündinud lugu!  Aga selleks peab sind ju eriala väga kõnetama.

#4004448:

#4003458:

#4003394:

#4003208:

#4003205:

Näita mulle mõne kooli vastuvõtutingimusi, kus oleks nii kirjas.

Mine orsi siis, kui mind ei usu. Nelja-viielised saavad sisse katseteta.

Nelja-viielised võivad saada katseteta sisse, kuid lõplik vastuvõtmine on ikka ja ainult pärast seda, kui pk lõputunnistus on käes. Ja kui on seal mõni kaks (millega on võrdsustatud ka läbikukkumine eksamil), siis ei pruugi seda kohta enam olla. Perioodihinnete põhjal võetakse õpilaskandidaadiks, tunnistuse põhjal võetakse kooli – see on rusikareegel. Ja kui mõni kool sellest standardist eristub, siis olekski tore, kui sa mainiksid seda kooli konkreetselt. Mina selliseid koole, kes perioodihinnete põhjal õpilaste nimekirja arvaks, ei tea.

“Esitatud dokumentide põhjal pakume Sulle võimalust 2022 sügisel jätkata õpinguid….gümnaasiumis”. Mis siin kaksiti mõistetav on?

1. Saime samasuguse kirja ja ausalt öeldes miks ei peaks hindama noorte pingutusi kogu viimase õppeaasta jooksul. Miks neid veerandihindeid ja sisseastumiskatseid siis üldse arvestada ning korraldada, kui loeks vaid ja ainult eksamitulemused? Ja on ääretult kena, et on koole, kes tunnustavad ka häid veerandihindeid, aastahindeid.

Kui lapsel on head veerandi- ja aastahinded,  (heade all mõtleks siis ikka vähemalt nelja,  eks), siis peaks ju suutma eksami ka vähemalt rahuldava peale ära teha.  Mitte ei usu, et veerandihinded olid neljad – viied ja eksami tegi 25%.

#4004531:

#4004503:

#4004495:

#4004482:

paluks siis siinkohal vihjeid, milline kutsekas-tehnikum annab sellisel tasemel keskhariduse, et selle baasil saab edukalt kõrgkooli edasi pürgida?

Kutsekeskharidusõpe kestab vähemalt 3 aastat ja selle lõpetades saadakse keskharidus, mis võimaldab soovi korral õpinguid jätkata kõrghariduses. http://www.kutseharidus.ee/hea-teada/kkk/ Kui on suurem huvi ja tahe edasi õppida, siis on kõik võimalik. Rõhutan, et noortele on kehvem variant vedada kuidagi gümnaasiumist läbi ja jääda ainult gümnaasiumiharidusega.

mis takistab peale gümnaasiumit kutsekasse minemast? mingi aastaga peaks ju sealt kutse kätte saama … ei ole ju väga mission impossible? samas on selleks hetkeks juba gümnaasiumiharidus käes, vanust/mõistust rohkem ja valikud seega teadlikumad. palju neid üheksandikke ikka on, kes teavad täpselt, millist kutset õppida tahavad? lähevad lihtsalt vanemate käsul või sõprade sabas kuskile suvalise eriala peale ja kuidagi tiksuvad need aastad seal ära või veel hullem – kukuvad kohe alguses välja. ei usu mina, et motiveeritud noorte hulk sellistes põhihariduse baasil õpet pakkuvates asutustes kuigi kõrge on ????

Ja motivatsioon sellises võtame-kõik-vastu gümnaasiumis on muidugi palju kõrgem? Kus valdav enamus uneleb koolipäeva lõpuni, olulised on musid ja ripsukad, jne.

Nelja-viielised ei ole “võtame kõik vastu”.

#4004545:

#4004503:

mis takistab peale gümnaasiumit kutsekasse minemast? mingi aastaga peaks ju sealt kutse kätte saama … ei ole ju väga mission impossible? lähevad lihtsalt vanemate käsul või sõprade sabas kuskile suvalise eriala peale ja kuidagi tiksuvad need aastad seal ära

Kui on plaan minna pärast gümnaasiumi kutsekooli, siis miks mitte, aga kui õppimine üldse ei meeldi ja eesmärk on saada ainult gümnaasiumiharidus, siis sellega pole hiljem midagi peale hakata. Kui 18 või 19-aastane peab ennast piisavalt suureks ja hakkab elama pereelu, siis kutsekoolis minemisest ei tule enam midagi välja ja töövõimalused on väga kasinad.

no vaadates oma tutvusringkonna pealt, on ikka kõvasti tõenäolisem, et noor läheb peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima kui et pühendub jäägitult pereelule … gümnaasiumist otse sünnitusmajja minek oli vist ikka rohkem nõukaagene trend 🙂

#4004564:

Tallinna Järveotsa, Lilleküla ja Kristiine gümnaasiumi vastuvõtukorras ei leia mingit viidet eksamitulemustele. Teisi ei jõudnud ega viitsinud üle vaadata. Nii et neid koole ikka on.

Päris huvitav, kuskohast sa otsisid, et nii väidad. Ma avasin esimesena Kristiine g vastuvõtukorra ja seal on täiesti üheselt kirjas, et kui eksamil läbi kukud, siis kooli vastu ei võeta. Pole isegi sellist leebet väljendumisviisi nagu mõne teise kooli tingimustes, et kool jätab endale õiguse mitte vastu võtta…

http://www.kristiine.tln.edu.ee/Uploads/files/2022/1/11/gumnaasium/Tallinna%20Kristiine%20Gümnaasium.pdf

Kooli 10. klassi ei võeta vastu õpilast kui:

– 9. klassi tunnistusel on „nõrk“ või „puudulik“ hinne ja/või eksamihinne

– 9. klassi tunnistusel on käitumise hinnang “mitterahuldav”

– 9. klassi lõputunnistusel on „nõrk“ või „puudulik“ hinne ja/või eksamihinne

Arusaamatu, milleks sellist valeinfot levitada?

Siin teemas on ikka palju noortevihkajaid koos! Kohe selline rõõm mõnel, et eksam gümnakoha ära nullis, et.. nii kahju teist tegelikult. Selline raev võhivõõraste vastu.

1. #4004590:

   Mustamäe gümnaasium on üks, kes võtab nelja-viielisi ilma katseteta vastu ja ka neil on vastuvõtukorras kirjas, et õpilaste nimekirja ei arvata õpilaskandidaati, kelle lõputunnistusel on mitterahuldav aasta- või eksamihinne.

   Pole ju? Mina ei leia.

#4004592:

1. #4004590:

   Mustamäe gümnaasium on üks, kes võtab nelja-viielisi ilma katseteta vastu ja ka neil on vastuvõtukorras kirjas, et õpilaste nimekirja ei arvata õpilaskandidaati, kelle lõputunnistusel on mitterahuldav aasta- või eksamihinne.

   Pole ju? Mina ei leia.

Kuidas pole? Vastuvõtukorras p 3.12.

#4004603:

#4004558:

no vaadates oma tutvusringkonna pealt, on ikka kõvasti tõenäolisem, et noor läheb peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima

Šveitsis lähevad paljud noored kutsekooli, aga Eestis on kutsekal halb maine küljes.

Justnimelt. Kui, siis tuleks meil tegeleda ühiskondliku arvamuse ümberkujundamisega, mitte gümnaasiumikohtade juurde loomisega.

Mitte teps iga suvaline ametikoht ei vaja ei gümnaasiumi- ega kõrgharidust, mida aga praegu pea viimne kui üks töökuulutus nõuab.

Mina imestasin aastaid, et miks Eestis kutsehariduse maine nii kehv on. Kuni üks sugulane läks sel aastal kutsekasse. Nüüd enam ei imesta. Aga mitte niivõrd õpilaste poolest, aga juba riigi või kooli poolest – sisuliselt kes juba kohale vaevub tulema, saab juba kiita. Keskhariduse nad saavad, aga seda väärt kogu see pool haridusest küll ei ole. Riigieksamite keskmised on ka üsna olematud. Ma ei saa tegelikult aru, miks üldse peab nii moe pärast näpuotsaga ühte või teist asja õpetama – võiks pigem kutsele rohkem rõhku panna. Need alad, kuhu vähegi mingi konkurss, on ilmselt paremas seisus.

#4004448:

#4003458:

#4003394:

#4003208:

#4003205:

Näita mulle mõne kooli vastuvõtutingimusi, kus oleks nii kirjas.

Mine orsi siis, kui mind ei usu. Nelja-viielised saavad sisse katseteta.

Nelja-viielised võivad saada katseteta sisse, kuid lõplik vastuvõtmine on ikka ja ainult pärast seda, kui pk lõputunnistus on käes. Ja kui on seal mõni kaks (millega on võrdsustatud ka läbikukkumine eksamil), siis ei pruugi seda kohta enam olla. Perioodihinnete põhjal võetakse õpilaskandidaadiks, tunnistuse põhjal võetakse kooli – see on rusikareegel. Ja kui mõni kool sellest standardist eristub, siis olekski tore, kui sa mainiksid seda kooli konkreetselt. Mina selliseid koole, kes perioodihinnete põhjal õpilaste nimekirja arvaks, ei tea.

“Esitatud dokumentide põhjal pakume Sulle võimalust 2022 sügisel jätkata õpinguid….gümnaasiumis”. Mis siin kaksiti mõistetav on?

Saime samasuguse kirja ja ausalt öeldes miks ei peaks hindama noorte pingutusi kogu viimase õppeaasta jooksul. Miks neid veerandihindeid ja sisseastumiskatseid siis üldse arvestada ning korraldada, kui loeks vaid ja ainult eksamitulemused? Ja on ääretult kena, et on koole, kes tunnustavad ka häid veerandihindeid, aastahindeid.

Kuna koolide tase on nii erinev. Ühe kooli 5 võib olla teise kooli 3. Vaadatakse ja tunnustatakse küll aastahindeid, aga eks komisjonid ju teavad kooli tasemeid.