Esileht Koolilaps Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 299 )

Teema: Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

Postitas:
Kägu

Tartu gümnaasiumite vastuvõtutingimustes oli kirjas midagi sellist, et kui lõpueksamid on sooritatud alla 50% siis on koolil võimalus õpilane õpilaskandidaatide seast välja arvata.

Selles mõttes oli eelmistel aastatel lihtsam, et kui keegi kukkus eksamis läbi, siis tehti koolieksam ning on vist teada tuntud tõde, et see eksam tehakse selline, et sellest läbi ei kuku.

Minu laps pole veel koju jõudnud eksamilt, loodetavasti ei jäänud sinna lõputult pusima ja saab ikka läbi :).

 

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga matemaatikat oskab inimene siis, kui ta oskab ülesandeid lahendada ja muul moel matemaatika eksamit ette ei kujutaks.

Kui vana oled? Minu kooliajal (80ndad) küll olid kõik eksamid piletitega ja koosnesid teooriast ning ülesannetest. Piletis oli üks teoreem või valem (tõestus, selgitus), üks tekstülesanne, üks puhas arvutus. Ma ei ütle, et see õigem eksami lahendus on, aga praegusel eksamil pole ju mingit mõtet, kui enne eksamit üldse õppima ei pea. Mu laps pole enne kumbagi eksamit õppinud – ei enne emakeelt ega ka nüüd. Milleks sellist eksamit siis üldse teha kui 1) sellest ei sõltu midagi; 2) selleks ei pea õppima?

Sellest mõttekäigust ma küll aru ei saa: kas eksami eesmärk on kontrollida teadmisi-oskusi või kulutada x tundi vahetult enne eksamit õppimisele? Loogiline, et need, kes on 9 a õppinud, ei pea enam eksamiks eraldi õppima. Minu laps ka ei pidanud, sai 100%. Need, kes matemaatikas end nii hästi ei tunne, loomulikult õppisid eksamiks. Ega praegune eksam ei ole midagi, mis kõigile õpilastele ilma õppimata tehtav oleks.

See sõltumise teema on omaette. Jah, heasse kooli saamine eksamitulemusest ei sõltu, sest heasse kooli pääsemiseks kontrollitakse teadmisi märksa kõrgemal tasemel kui põhikooli lõpueksamil. Või sa mõtlesdi, et põhikooli lõpetamine peaks olema seotud eksmitulemusega? Nii ja naa. Aga kuna otsustatud on nii, siis praegu on nii. Kunagi võib saabuda aeg, kui pole sedagi eksamit enam.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellest mõttekäigust ma küll aru ei saa: kas eksami eesmärk on kontrollida teadmisi-oskusi või kulutada x tundi vahetult enne eksamit õppimisele? Loogiline, et need, kes on 9 a õppinud, ei pea enam eksamiks eraldi õppima. Minu laps ka ei pidanud, sai 100%. Need, kes matemaatikas end nii hästi ei tunne, loomulikult õppisid eksamiks. Ega praegune eksam ei ole midagi, mis kõigile õpilastele ilma õppimata tehtav oleks.

Olgu, eksamihinde mõte on kontrollida teadmisi … aga mis selle kooliastme hinde või aastahinde mõte siis on? Kas mitte pideva töö hinne paremini ei näita omandatud teadmisi kui ühekordne eksamisooritus? Sa ei veennud mind, et eksam kuidagi vajalik oleks. Eksam kontrollib lihtsalt uuesti seda, mida kooliastme hinne juba pidanuks kontrollima.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps jõudis ka koju ning ütles, et oli pingeline olnud. Eks tasemed on erinevad. Kirjelduse järgi ei tundunud siiski ülilihtne. Imelik olevat olnud see, et sirkli kaasavõtmise kohustust nagu ei olnud, kuid sees oli ülesanne, kus tuli joonestada ka ring.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu oma nuttis (pingelangus?) ja ütles, et läks keskmiselt. Ei olevat olnud eriti raske, aga kerge küll mitte.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sirkli üle imestas mu laps ka. Aga neil õpetajad tõid maja pealt kõik sirklid kokku ja need läksid siis ühiskasutusse.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis – kui riigieksam alla 50% siis laps kaotab oma koha, mille gümnaasiumi katsetelsai.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis – kui riigieksam alla 50% siis laps kaotab oma koha, mille gümnaasiumi katsetelsai.

Kas sel puhul järeleksami tulemust ei arvestata, kui järeleksam paremini läheb, või sõltub see kooli paindlikkusest?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis – kui riigieksam alla 50% siis laps kaotab oma koha, mille gümnaasiumi katsetelsai.

Ülinõme. Alates 7-ndast klassist on need tänased üheksandikud distantsõpet saanud ja siis pole vahepeal üldse mingit õpet olnud..Mis kool, kui küsida tohib?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis – kui riigieksam alla 50% siis laps kaotab oma koha, mille gümnaasiumi katsetelsai.

Kas sel puhul järeleksami tulemust ei arvestata, kui järeleksam paremini läheb, või sõltub see kooli paindlikkusest?

Eksamitulemust pole võimalik parandada.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis – kui riigieksam alla 50% siis laps kaotab oma koha, mille gümnaasiumi katsetelsai.

Kas sel puhul järeleksami tulemust ei arvestata, kui järeleksam paremini läheb, või sõltub see kooli paindlikkusest?

Eksamitulemust pole võimalik parandada.

Jah, meie koolis ka nii, et kuna eksami eest ei saa hinnet siis parandada saadud % ei saa. Valiku variant oli minna koolieksamile, mis arvatavasti oleks lihtsam, aga siis poleks saanud koos teistega lõpetada.

Minu poisi emotsioonid negatiivsed, eksamit tehti mitte oma õpetajaga koos. Õpetaja oli aidanud oma klassi. Käis erinevate laste juures, sirgeldas midagi sodipaberile. Minu oma loodab, et vast ikka läks hästi ja sirkli oli “unustanud” endale koolikotti. Nii et ringi joonistamise eest ikka punkt kukub.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ei tohi olla mitterahuldavaid hindeid.

Aga eksami eest ei panda ju enam hinnet.

No osa koole on ümber teinud oma tingimustes selle sõnastuse, et jääks võimalus mitte vastu võtta neid,mies eksamil läbi kukuvad (või kolmele teevad, kui juba enne on rahuldavate limiit täis).

Aga tehniliselt võttes: kas tunnistusel on kuidagi eristatav, et õpilane sooritas just koolieksami ja esimesel korral kukkus läbi?

Loomulikult on võimalik eristada.

Lõputunnistusel on koolieksami puhul aine taga * ja all märkus, et tärn = koolieksami sooritamisega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti  tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt  gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga  see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sellest mõttekäigust ma küll aru ei saa: kas eksami eesmärk on kontrollida teadmisi-oskusi või kulutada x tundi vahetult enne eksamit õppimisele? Loogiline, et need, kes on 9 a õppinud, ei pea enam eksamiks eraldi õppima. Minu laps ka ei pidanud, sai 100%. Need, kes matemaatikas end nii hästi ei tunne, loomulikult õppisid eksamiks. Ega praegune eksam ei ole midagi, mis kõigile õpilastele ilma õppimata tehtav oleks.

Olgu, eksamihinde mõte on kontrollida teadmisi … aga mis selle kooliastme hinde või aastahinde mõte siis on? Kas mitte pideva töö hinne paremini ei näita omandatud teadmisi kui ühekordne eksamisooritus? Sa ei veennud mind, et eksam kuidagi vajalik oleks. Eksam kontrollib lihtsalt uuesti seda, mida kooliastme hinne juba pidanuks kontrollima.

Praeguse põhikooli ja ka gümnaasiumi lõpueksami mõte on testida kõiki lõpetajaid üle Eesti täpselt ühtemoodi.  Eks ta on sarane tasemetööle, aga siiski võtab kokku terve põhikooli materjali. Aastahinded sõltuvad väga koolist ja õpetajast – ühe kooli “5”, oleks teises koolis samasuguste teadmiste korral 4 või 3.  Näiteks minu vanemal lapsel oli väga range matemaatikaõpetaja – veerandihindeks tal oli enamasti 3. Põhikooli lõpueksami sai aga probleemideta 5 ja see oli tema jaoks oluline – enesehinnang sai enne gümnaasiumit märksa parem.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lastel on ühes kooli 50% kõik eksamid või arvatakse gümnaasiumikohast välja, aga teine on GAG-is, kolm rahuldavat ei tohi olla.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps käis eksamil ja sai lahenduste eest punktid (ükskõik millised), siis korduseksamit ei toimu. Punktide arv tunnistusel (võib olla ka 0 punkti), ei takista ka sel aastal kooli lõpetamist. Kui õpilane eksamilt puudus, siis temale toimub koolieksam.

Kui laps saab eksamil alla 50%, (näit.  matem. eksamil alla 25 punkti) ja soovib minna gümnaasiumisse, siis tuleb lugeda selle kooli vastuvõtutingimusi. Väga paljudes koolides on nõue, et eksami sooritus peab olema vähemalt 50%.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Praeguse põhikooli ja ka gümnaasiumi lõpueksami mõte on testida kõiki lõpetajaid üle Eesti täpselt ühtemoodi. Eks ta on sarane tasemetööle, aga siiski võtab kokku terve põhikooli materjali.

Nii, arusaadav, aga siiski, mis sellise standardiseeritud testimise mõte on? Mida sellega tehakse? Mitte midagi, eks. Ja nagu eespool kõlas, selleks keegi õppima ei pea. Kui soovitakse koole võrrelda, siis tehtagugi tasemetööd, mis noore tulemusi ei mõjuta. Nüüd aga on mingi arusaamatu kombinatsioon kokku saanud – eksamiteks nutikamad ei õpi, nõrgemad see-eest õpivad, mis kole, seega eksamid ei näita õppetöö taset, vaid keegi-ei-tea-mida; hindeid ei panda, aga ometi tulemused mõjutavad noorte tulevikku.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Nagu minu laps kommenteeris – sisseastumiskatsed on veidi teise fookusega, ülesanded on veidi olümpiaadiülesannete moodi. St testitakse nii teadmisi kui mingil määral ka üldist nutikust. Lõpueksamil aga erilisi “konkse” pole, eksam testib põhikooli materjali valdamist.

 

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

On aeg muutusteks selles katsed/eksamid virvarris. Ei ole praegu parim lahendus – see koormab üleliia nii õpetajaid kui õpilasi.

Kui eksamitega tahetakse vaadata lihtsalt õpilaste ja koolide taset, siis olgugi lihtsalt tasemetööd, millest midagi ei sõltu. Isegi tunnistusele pole vaja seda panna ja mitte teha sellest mingi lisakriteerium gümnaasiumisse astumisel.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps astus gümnaasiumisse kaks aastat tagasi, kui oli sügav koroonaaeg ja 9. klassi lõpueksamid jäeti üldse ära. Uskuge, noored olid väga tänulikud, et ei pidanud eksameid tegema sel niigi närvilisel ajal, kui noorte tulevik on  kaalul gümnaasiumisse sissesaamisel.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

+5
-3
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

+3
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Minu laps tegi ka täna matemaatika põhikooli lõpueksamit. Ta on matemaatikas tubli, kuid ütles et eksam oli oodatust raskem. Tema klass on õppeaasta lõpus läbi teinud viimase 20 aasta matemaatika lõpueksamid, ütles et selle aasta eksam oli nendest kõige raskem. Kõik eelmised eksamid jõudis koolitunniga (45 minutiga) põhimõtteliselt valmis, täna tegi eksamit nagu ette nähtud kolm tundi, lõpetas võibolla 5 minutit varem. Hea, et taipasin hommikul küsida, kas sirkel, mall, joonlaud jne on kaasas. Ütles et sirklit ja malli viimase 20 aasta matemaatika eksamitel vaja pole olnud, kuid võttis need siiski kaasa. Sirkli ülesanne oligi eksamil ja ütles, et malliga mõõtmist otseselt ei olnud, aga kasutas malli ühe ülesande juures küll. Lisaülesanded olid olnud sellised, mis nõuavad rohkem süvenemist.

Tulemus on teada, sai eksamil 100%

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Et siis esimene eksam, mille laps elus teeb, oleks gümnaasiumi lõpus, mil sellest oleneb ülikoolikoht?

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui vana oled? Minu kooliajal (80ndad) küll olid kõik eksamid piletitega ja koosnesid teooriast ning ülesannetest. Piletis oli üks teoreem või valem (tõestus, selgitus), üks tekstülesanne, üks puhas arvutus. Ma ei ütle, et see õigem eksami lahendus on, aga praegusel eksamil pole ju mingit mõtet, kui enne eksamit üldse õppima ei pea. Mu laps pole enne kumbagi eksamit õppinud – ei enne emakeelt ega ka nüüd. Milleks sellist eksamit siis üldse teha kui 1) sellest ei sõltu midagi; 2) selleks ei pea õppima?

No ega see, et piletid olid, ei tähendanud, et õppima pidi. Nutikamad läksid ka siis eksamile selle baasil, mida olid eelnevalt tundides õppinud. Ma oma põhikooli lõpueksameid ei mäleta, aga aasta 89 oli matemaatika keskooli lõpueksameid kaks. Suuline oli piletitega ja eraldi eksam siis kirjalikuna, kus ülesandeid lahendasime. Mina ei õppinud kummakski, sain 5 mõlemad. Ja vähe sellest, ka ülikooli sisseastumiseksamid matemaatikateaduskonda olid nii suuline kui kirjalik. Ja jälle ilma õppimata sain mõlema eest max punktid.  Suulisel eksamil veel eksami vastuvõtja muigas, et selle tõestuse sa mõtlesid küll kohapeal ise välja. Aga kuna tõestus oli õige (kuigi kasutasin tõestuseks teist meetodit, kui see, mis raamatus oli), siis seda parem mulle. Näitas, et ma ei õpi asju lihtsalt pähe, vaid saan aru ja vajadusel leian ka lahenduse.

Kohe kindlasti ei olnud ka meie ajal eksami mõtteks mälutreening. Jah, paljud muidugi just sellega tegelesid, õppisid lihtsalt kõikide piletite vastused sõnasõnalt pähe. Ja eks said selle eest viie ka. Aga minu meelest on küll selline õppimine mõttetu. Vähemalt matemaatika puhul.

Nelja-viieline õpilane seda lihtsat eksamit nüüd küll läbi ei kuku lihtsalt seepärast, et hommikul oli halb olla. Mu lapsel eksam juba valmis, ütles, et kohutavalt lihtne oli. Ta matemaatikas tugev ka, aga kui tema tegi tunniga, siis kolme tunniga teeb iga keskmine laps ära.

Tegelikult võib kukkuda küll, kui halb on ja närv üles ütleb. Nelja-viieline, kes on need neljad-viied saavutanud korraliku õppimisega, aga ei tunne ennast kõiges täiesti kindlalt, võib lihtsalt kokku joosta ja mitte suuta mõelda.

Ma ise jooksin niimoodi kokku, kui esimest korda vabariiklikul matemaatikaolümpiaadil olin. Kõik tundus hirmus ja kole ja siis läks süda pahaks ja ma ei suutnud mitte millestki midagi aru saada. Närvi annab muidugi treenida, järgmistel aastatel ma enam kokku ei jooksnud ja jõudsin ka oma tulmustes parimate sekka.

See muideks on üks põhjus, miks peaks eksameid tegema. Harjutada ka selle närviga toimetulekuks, seda läheb tulevikus vaja.

+9
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Mis vahet seal on, kuidas seda kutsuda kui sisu sellest ei muutu?

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Et siis esimene eksam, mille laps elus teeb, oleks gümnaasiumi lõpus, mil sellest oleneb ülikoolikoht?

Gümnaasiumis on samuti üleminekueksamid ja tasemetööd, uurimistöö kaitsmine jne.
Ei usu, et need, kes 2020.a. põhikoolieksameid ei teinud, on nüüd millestki väga olulisest ilma jäänud.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Mis vahet seal on, kuidas seda kutsuda kui sisu sellest ei muutu?

Nende sisu peaks olema selline, mis ei tekitaks niigi pingelisel kevadperioodil lisastressi ning neist ei sõltuks ka gümnaasiumikoht, mis niigi läbi tiheda konkursi tulnud.

+4
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 299 )


Esileht Koolilaps Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…