Teema: Kui tänane põhikooli matemaatika eksam…

#4003302:

Nüüd käseb mu loogika küll juba küsida, oled sa ise ikka gümnaasiumis käinud? Matemaatika ja mütsiga löömine ei käi kuidagi kokku.

Mina küll aru ei saanud, mida sa mõtlesid? Praegu pole tugevatel õpilastel võimalik eriti kuskil läbi kukkuda, aga mõnikümmend aastat tagasi küll ju oli – olid matas tugev, jätsid piletid õppimata (ei osanud tõestada Eukleidese teoreemi või tuletada ruutvõrrandi lahendusvalemit) ja kukkusidki läbi. Mütsiga lüüa oli oi kuidas võimalik.

Njaa

#4002624:

#4002617:

Mina küll ei tembeldaks neid, kes põhikooli eksamid alla 50% teevad, mingiteks lootusetuteks juhtumiteks. Eks on ka neid, aga 16-aastasele öelda, et sa pole gümnaasiumikõlbulik, on küll vale. Kõik on veel ees neil!

110% nõus … eriti kehtib see minu hinnangul just poiste kohta, kes on 9ndas veel paljuski parajad totud ja tegelike võimete avanemine võib tekkida alles 10.-11. klassis. saates sellised tegelased pmst vägisi kuskile kutsekooli, kuhu poistel endil mingit huvi minna pole, ei hakka nad eales õppimise vastu huvi tundma … lihtsalt vegeteerivad ja veavad end kuidagi sealt kutsekast läbi või kukuvad juba esimesel aastal välja. ja siis kurdame, et meie meeste haridustase on madal?!?

Poistel on täpselt 8. klassis ja hiljemalt 9. klassis näha, kas akadeemiline tee on tema jaoks või on ta pigem füüsiline inimene ja “nõme tuupimine” ( tegelikult siiski abstraktne mõtlemine) on temale piin. Kui 9. eksamil tuleb 20%-30%, siis ei ole mõtet gümnaasiumisse pressida, isegi kui emakeeles ja valikeksamil ju nii hästi (80%). Ja see eksam on koostatud nii, et halbade asjade kokkulangemisel võid kaotada maksimaalselt tõesti ehk  protsendipunkti mitte rohkem. Inimene peab oskama omale siiski valida tee niiviisi, et ta ei peaks järgnevad aastad tegema seda mida ta vihkab.

#4003476:

#4002624:

#4002617:

Mina küll ei tembeldaks neid, kes põhikooli eksamid alla 50% teevad, mingiteks lootusetuteks juhtumiteks. Eks on ka neid, aga 16-aastasele öelda, et sa pole gümnaasiumikõlbulik, on küll vale. Kõik on veel ees neil!

110% nõus … eriti kehtib see minu hinnangul just poiste kohta, kes on 9ndas veel paljuski parajad totud ja tegelike võimete avanemine võib tekkida alles 10.-11. klassis. saates sellised tegelased pmst vägisi kuskile kutsekooli, kuhu poistel endil mingit huvi minna pole, ei hakka nad eales õppimise vastu huvi tundma … lihtsalt vegeteerivad ja veavad end kuidagi sealt kutsekast läbi või kukuvad juba esimesel aastal välja. ja siis kurdame, et meie meeste haridustase on madal?!?

Poistel on täpselt 8. klassis ja hiljemalt 9. klassis näha, kas akadeemiline tee on tema jaoks või on ta pigem füüsiline inimene ja “nõme tuupimine” ( tegelikult siiski abstraktne mõtlemine) on temale piin. Kui 9. eksamil tuleb 20%-30%, siis ei ole mõtet gümnaasiumisse pressida, isegi kui emakeeles ja valikeksamil ju nii hästi (80%). Ja see eksam on koostatud nii, et halbade asjade kokkulangemisel võid kaotada maksimaalselt tõesti ehk protsendipunkti mitte rohkem. Inimene peab oskama omale siiski valida tee niiviisi, et ta ei peaks järgnevad aastad tegema seda mida ta vihkab.

Huvitav, kuidas Lennart Meril, Fred Jüssil ja Roman Baskinil reaalainetega lood olid? Võimalik, et olid matemaatikas-füüsikas geeniused, kuid oma karjääri tegid siiski humanitaaride või kunsti-inimestena.

#4003481:

Huvitav, kuidas Lennart Meril, Fred Jüssil ja Roman Baskinil reaalainetega lood olid? Võimalik, et olid matemaatikas-füüsikas geeniused, kuid oma karjääri tegid siiski humanitaaride või kunsti-inimestena.

Ei ole mõtet tuua välja mingeid ülierilisi juhtumeid, geeniusi, kes matemaatikat ei osanud. Olen kindel, et geeniused teevad ikka oma asja ära sõltumata gümnaasiumi pääsemisest või mitte pääsemisest ning neile ei tule pähegi halada. Halavad ikka need, kelle jaoks gümnaasium on mingi omaette eesmärk, mitte vahend oma tuleviku loomiseks.

Fred Jüssi õppis TRÜ-s matemaatika-loodusteaduskonnas, kas see ütleb sulle midagi? Lennart Meri töötas juhtivatel ametikohtadel, on mõeldamatu, et sellisel kohal saaks töötada keegi, kes ei oska une pealt protsente võtta, ei suuda peast kiirelt lihtsamaid arvutusi teha, sealhulgas lihtsustamist kasutades, ei tea põhilisi matemaatilisi mõisteid või seisukohti, ei oska loogiliselt mõista matemaatilisi dünaamikaid (kui lugejat korrutada kolmega, mis juhtub murru tulemusega? aga kui nimetajat?) jne. Matemaatika ebavajalikkusest võib rääkida vaid tõsiselt kunstile pühendunu – näitleja, baleriin, muusik, graafik. Ka Roman Baskin töötas muuhulgas teatridirektorina, seega pidi ajama asju ka numbrimaailmas. Ei saa üle ega ümber sellest, et matemaatika põhikooli tasemel on vajalik.

#4003501:

#4003481:

#4003476:

#4002624:

#4002617:

Mina küll ei tembeldaks neid, kes põhikooli eksamid alla 50% teevad, mingiteks lootusetuteks juhtumiteks. Eks on ka neid, aga 16-aastasele öelda, et sa pole gümnaasiumikõlbulik, on küll vale. Kõik on veel ees neil!

110% nõus … eriti kehtib see minu hinnangul just poiste kohta, kes on 9ndas veel paljuski parajad totud ja tegelike võimete avanemine võib tekkida alles 10.-11. klassis. saates sellised tegelased pmst vägisi kuskile kutsekooli, kuhu poistel endil mingit huvi minna pole, ei hakka nad eales õppimise vastu huvi tundma … lihtsalt vegeteerivad ja veavad end kuidagi sealt kutsekast läbi või kukuvad juba esimesel aastal välja. ja siis kurdame, et meie meeste haridustase on madal?!?

Poistel on täpselt 8. klassis ja hiljemalt 9. klassis näha, kas akadeemiline tee on tema jaoks või on ta pigem füüsiline inimene ja “nõme tuupimine” ( tegelikult siiski abstraktne mõtlemine) on temale piin. Kui 9. eksamil tuleb 20%-30%, siis ei ole mõtet gümnaasiumisse pressida, isegi kui emakeeles ja valikeksamil ju nii hästi (80%). Ja see eksam on koostatud nii, et halbade asjade kokkulangemisel võid kaotada maksimaalselt tõesti ehk protsendipunkti mitte rohkem. Inimene peab oskama omale siiski valida tee niiviisi, et ta ei peaks järgnevad aastad tegema seda mida ta vihkab.

Huvitav, kuidas Lennart Meril, Fred Jüssil ja Roman Baskinil reaalainetega lood olid? Võimalik, et olid matemaatikas-füüsikas geeniused, kuid oma karjääri tegid siiski humanitaaride või kunsti-inimestena.

Lihtsalt huvi pärast uurin, et kas see loogika käib ka vastupidi? Et kas matemaatikas geeniusele peaks andestama kehva keeleoskuse ja vigadega kirjutamise? Sest ega ta ju kavatse ometi kirjanikuks saada.

Emakeele peaks ikka iga normintelligentsiga inimene suutma omandada. Minu laps on hädas geomeetriaga, aga une pealt protsenti määrata oskab. Päris kindlasti ei valda ta kogu põhikooli matat isegi 80 % mitte. Ja mis siis sellest?
Kes siin küsis, et mis “me halame”? Keegi ei hala ju. Siin on päris mõnus arutelu. Ebaviisakad on ainult paar matemaatik-kägu.

Minu laps tahab minna ajalugu õppima, valikeksamina teeb ühiskonna. Loeb palju, lemmikajakiri on Imeline ajalugu. Kirjandite eest on läbi kooliaja saanud ainult häid hindeid, käis edukalt oma kooli esindamas väitlemises. Mata aastahinne 4 (eraõpetaja ja vajadusel mentornaut lisaks). Eksamil ei läinud hästi, gümnaasiumikoht siiski olemas. Või peaksime kohast ära ütlema, kutsekasse või tööle saatma? Sest no häbide häbi küll, kuidas sa oma 34% üldse gümnaasiumisse lähed?

#4003526:

#4003524:

Ebaviisakad on ainult paar matemaatik-kägu.

Ei ole siin keegi ebaviisakas. Lihtsalt öeldakse asju, mis sulle ei meeldi – näiteks, et gümnaasiumis on vaja osata põhikooli matemaatikat vähemalt 50% ulatuses.

#4003524:

Emakeele peaks ikka iga normintelligentsiga inimene suutma omandada.

Põhikooli matemaatika samuti. Veider, et sa aru ei saa, et need mõlemad ained on tuleviku alus. Mitte ainult emakeel.

Ebaviisakad on näiteks väljendid “kasva suureks”, “siin halavad ainult need, kes” ja mõned veel. Kui sul on näiteks töökaaslasega lihtsalt arutelu mingi x teema üle ja sa selliseid väljendeid kasutad? On see viisakas?

Njaa

Andestataksegi ju. Minu lapse käekiri on peaaegu loetamatu. Laused ka vahel sellised, et kuku pikali. No düsgraafik just pole ja emakeele eksamil sai 65%, matemaatika on aga 100% ja gümnaasiumis kindlalt sees. 40% sai tema klassis mates laps, kes veel paar aastat tagasi vastas küsimusele kuidas lauajupp saagida võimalikult täpselt kolmeks võrdseks jupiks enesekindlalt, et kõigepealt tuleb teha pooleks ja siis …… No ilmselgelt gümnaasiumis oleks tal ülearu raske ja on koole, kus ta saab õppida midagi konkreetsemat ja talle vajalikumat selmet keegi teda pidevalt läbi venitama peaks vähemalt pooltes ainetes ja latti alla laseks

#4003530:

#4003526:

#4003524:

Ebaviisakad on ainult paar matemaatik-kägu.

Ei ole siin keegi ebaviisakas. Lihtsalt öeldakse asju, mis sulle ei meeldi – näiteks, et gümnaasiumis on vaja osata põhikooli matemaatikat vähemalt 50% ulatuses.

#4003524:

Emakeele peaks ikka iga normintelligentsiga inimene suutma omandada.

Põhikooli matemaatika samuti. Veider, et sa aru ei saa, et need mõlemad ained on tuleviku alus. Mitte ainult emakeel.

Ebaviisakad on näiteks väljendid “kasva suureks”, “siin halavad ainult need, kes” ja mõned veel. Kui sul on näiteks töökaaslasega lihtsalt arutelu mingi x teema üle ja sa selliseid väljendeid kasutad? On see viisakas?

Mina kirjutasin, et kasva suureks. Kui ikka keegi hakkab sellise arutelu peale rääkima, et teised mõnitavad teda ja tema last, siis see inimene ei ole vaimselt täiskasvanuks saanud. Võib ka öelda, et on lumehelbeke, aga no see oleks jälle mõnitamine…

#4001497:

#4001458:

#4001448:

#4001440:

#4001420:

#4001417:

#4001393:

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Et siis esimene eksam, mille laps elus teeb, oleks gümnaasiumi lõpus, mil sellest oleneb ülikoolikoht?

Gümnaasiumis on samuti üleminekueksamid ja tasemetööd, uurimistöö kaitsmine jne.

Ei usu, et need, kes 2020.a. põhikoolieksameid ei teinud, on nüüd millestki väga olulisest ilma jäänud.

Millised üleminekueksamig gümnaasiumis on? Mina ei tea küll ühtki riiklikku üleminekueksamit. Uurimistöö kaitsmine ei ole eksamiga võrreldav tegevus. Kaitsmisel on töö tegelikult juba valmis ja kui kaitsmine ebaõnnestub, aga töö on tugev, saab tavaliselt ikkagi päris korraliku hinde. Eksamil aga peab kohapeal piiratud aja jooksul oma teadmisi demonstreerima.

Ma saan aru, et eksamid valmistavad stressi, vanemad muretsevad, lapsed muretsevad, õpetajad muretsevad. Aga kool on ettevalmistus eluks ja on oluline õppida toime tulema ka keerulistes olukordades. Võibolla vajavad lapsed rohkem toetamist vanemate ja kooli poolt, et üleliia ei muretsetaks, kuid stressivaba elu pole ju pea kellelgi täiskasvanueas.

#4003642:

#4001497:

#4001458:

#4001448:

#4001440:

#4001420:

#4001417:

#4001393:

Minu meelest täiesti tobe dubleerimine ja ressursi raiskamine: kõigepealt gümnaasiumikatsed ja seejärel sama asi veel eraldi riigieksamite näol. Õpilased saavad peale närvesöövaid katseid kutse gümnaasiumisse ja/või hea tahte protokolli, aga see koht sõltub pärast ikkagi veel riigieksamitest.

Need kaks asja võiks omavahel liita või siis gümnaasiumisse astudes arvestada vaid ühte neist. Ptaegu on õpetajatel ja õpilastel mõttetu topeltkoormus.

On koole kuhu saamiseks tuleb teha kordades raskemad katsed kui lõpueksam on. Tallinnas G4 koolid nt. Neil poleks nende põhikoolieksamite tulemustega midagi teha.

Aga milleks siis veel lõpueksamid neile, kes on juba ennast tõestanud “kordades raskematel katsetel”?

Selleks et oleks võimalik teada saada mis tase põhikoolilõpetajatel on. Ei ole võimalik ju võrrelda G4 katsete tulemusi lõpueksamite omadega. Ja pole võimalik ka kõiki põhikoolilõpetaid eliitkoolide tasemel eksamit tegema panna. Miks üldse sellist rumalat küsimust esitada?

Põhikoolilõpetajate taset võib sama hästi kontrollida läbi tasemetööde, selleks ei pea eksamit tegema.

Et siis esimene eksam, mille laps elus teeb, oleks gümnaasiumi lõpus, mil sellest oleneb ülikoolikoht?

Gümnaasiumis on samuti üleminekueksamid ja tasemetööd, uurimistöö kaitsmine jne.

Ei usu, et need, kes 2020.a. põhikoolieksameid ei teinud, on nüüd millestki väga olulisest ilma jäänud.

Millised üleminekueksamig gümnaasiumis on? Mina ei tea küll ühtki riiklikku üleminekueksamit. Uurimistöö kaitsmine ei ole eksamiga võrreldav tegevus. Kaitsmisel on töö tegelikult juba valmis ja kui kaitsmine ebaõnnestub, aga töö on tugev, saab tavaliselt ikkagi päris korraliku hinde. Eksamil aga peab kohapeal piiratud aja jooksul oma teadmisi demonstreerima.

Minu lapse koolis on 10. ja 11. klassis üleminekueksamid ja tasemetööd vastavalt õppesuunale.

#4003649:

#4003642:

Millised üleminekueksamig gümnaasiumis on? Mina ei tea küll ühtki riiklikku üleminekueksamit.

Miks riiklikku? Muidugi pole riiklikke, riiklikud on ainult põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid. Kool ise sätestab omad eksamid gümnaasiumis, enamasti ka 8. ja mõnikord juba 7. klassis.

Kuna riiklikke üleminekueksameid pole, siis polegi neid igas koolis. See peaks olema ju arusaadav? Kui teie koolis on, siis mujal ei pruugi olla ühtegi.

#4003660:

Kas sa oskad nimetada mõne kooli, kus ei ole? Ei oska arvata, kas tõesti on Eestis koole, kes üleminekueksameid ei tee. GAG, 32.KK, Saku Gümnaasium, Aravete Keskkool, Võru Kreutzwaldi kool – igal pool on. Kui on, siis seepärast ei pea üle Eesti kõigi koolide lapsed ometi põhikooli lõpueksameid tegema, vaid selle kooli lapsevanemad peaks nõudma üleminekueksamite tegemist.

Võtsin ette enda reaalkoolis käiva lapse tunnistused: üleminekueksamid olid 7.klassis inglise keeles, 8.klassis eesti keeles, 9.klassi lõpus neil seoses koroonaga polnud üldse minegid eksameid. Gümnaasiumis pole ka eksameid olnud, samuti ka vanemal lapsel, kes enne koroonat õppis. Temal olid riigieksamid eesti keeles ja matemaatikas (vabatahtlikud sel aastal), inglise keele testi oli juba varem ära teinud ja koolieksam, 10 ja 11. klassi mingeid üleminekueksameid polnud. Gümnaasiumis on nagunii iga perioodi lõpus arvestuste nädal, miks vanemad veel mingeid eksameid peaksid nõudma?

Arvan, et lõpueksamid ja sisseastumiskatsed võiks tulevikus omavahel ühendada. Paljud ülikoolierialad ei nõuagi eraldi sisseastumisteste, kuna kandideerida saab lihtsalt riigieksamite põhjal. Minu arvates on see väga mugav süsteem, kuna ei raiska ühegi osapoole ressurssi ning väldib dubleerimist. Kui gümnaasiumid läheks sama teed, ei peaks nad ise midagi peale vestluse korraldama, sest eksamipunktid on juba olemas.

Loomulikult tuleb selle uuenduse jaoks viia läbi mitu muudatust. Esiteks peaksid eksamid tunduvalt varem toimuma. Teiseks tuleb osa ülesandeid raskemaks teha, sest muidu ei ole eksam tugevamate koolide jaoks piisavalt selekteeriv. Kolmadaks peaks järeleksam (neile, kes haiguse või muu väga olulise põhjuse tõttu õigel päeval osaleda ei saa) olema samuti riiklikult koostatud mitte koolieksam.

#4003795:

Arvan, et lõpueksamid ja sisseastumiskatsed võiks tulevikus omavahel ühendada. Paljud ülikoolierialad ei nõuagi eraldi sisseastumisteste, kuna kandideerida saab lihtsalt riigieksamite põhjal. Minu arvates on see väga mugav süsteem, kuna ei raiska ühegi osapoole ressurssi ning väldib dubleerimist. Kui gümnaasiumid läheks sama teed, ei peaks nad ise midagi peale vestluse korraldama, sest eksamipunktid on juba olemas.

Loomulikult tuleb selle uuenduse jaoks viia läbi mitu muudatust. Esiteks peaksid eksamid tunduvalt varem toimuma. Teiseks tuleb osa ülesandeid raskemaks teha, sest muidu ei ole eksam tugevamate koolide jaoks piisavalt selekteeriv. Kolmadaks peaks järeleksam (neile, kes haiguse või muu väga olulise põhjuse tõttu õigel päeval osaleda ei saa) olema samuti riiklikult koostatud mitte koolieksam.

Ja kui eksamipunktid on olemas, alles peale seda toimuks kandideerimine ja koolieelistuste järjekorda panemine. Usun, et suuremal osal lastel tuleks adekvaatsem järjekord.