Esileht Pereelu ja suhted Kui teie poeg või tütar teatab abiellumisest.

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )

Teema: Kui teie poeg või tütar teatab abiellumisest.

Postitas:
Kägu

Kõikidele emadele ja tulevastele ämmadele soovitan, et kui teie poeg või tütar teatab abiellumisest, siis katsuge natuke rõõmsad olla, isegi kui te ise poleks oma kallile lapsele just seda kaaslast valinud.
Sest emotsioonitu, et mitte öelda negatiivne uudise vastvõtt, haavab eelkõige teie enda last.

+8
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kõikidele emadele ja tulevastele ämmadele soovitan, et kui teie poeg või tütar teatab abiellumisest, siis katsuge natuke rõõmsad olla, isegi kui te ise poleks oma kallile lapsele just seda kaaslast valinud.

Sest emotsioonitu, et mitte öelda negatiivne uudise vastvõtt, haavab eelkõige teie enda last.

Ma oletan, et teema on tehtud isikliku kogemuse põhjal. Kas tulevane ämm siis varem polnud kaaslast kohanud? Või kui oli, siis kas ta polnud juba varem mõista andnud, et see kaaslane talle meelepärane pole? Kuidas muidu saab tulla üllatusena abiellumise üle mitte rõõmu tundmine.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mehe esimesest abielust tütar tuli meile ja teatas peatesetest pulmadest – kargasin püsti ja noori kallistama ning panin kohe ka vahuka külma. Pärast tütar mainis, et tore, et sina vähemalt rõõmustad, emal oli ainult mühatanud selle peale…

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Muidu öeldakse, et kui midagi head pole öelda, ole lihtsalt vait. St ära hakka õiendama või oma arvamust avaldama, kui see pole positiivne.
Aga on olukordi, kus peab ka teesklema rõõmu ja kiitma.
Kui sõbrad võivad arvata ausalt mingi asja kohta, siis vanemad peavad laste tegude ja otsuste puhul ainult kiitust avaldama ja röömustama.
Nagu mu täiskasvanud laps ütleb et emad peavad olema kõige valelikumad inimesed maailmas. Sest nad peavad olema alati lapsele toeks, rõõmustama, ka nende asjade puhul mis neile ei ei meeldi.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma oleks vist ka üsna nõutu sellise teate peale. Seda mitte kaaslase pärast, kaaslast ma olen viimased viis aastat tundnud ja temaga harjunud. Pigem mõtleks, et pekki, kust pulmapeo raha võetakse ja mis see kõik maksma läheb ja palju mina toetama peaksin. Lastel veel koolid lõpetamata ja ise korralikult ei teeni. Aga ega ma püüaks rõõmsa näo teha ikkagi.

0
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga nõus teemaalgatajaga. See on koht, kus leian end kadestamast ameerikalikku keep smiling´u põhimõtet. Kui ameeriklastele harjutatakse maast madalast sisse, et sellises väheke ootamatus olukorras tuleb manada näole naeratus, siis eestlased, vastupidi, on harjunud, et ootamatus olukorras (isegi kui see on vägagi positiivne) tuleb teate ütlejal hakatuseks nägu täis sõimata ja alles siis mõtlema hakata uudise sisu üle.

Meie kutsusime mõlema poole vanemad sööma ja teatasime seal oma abiellumise kavatsusest. Minu ema rõõmustas ja õnnitles (siiamaani on sellest soe tunne hinges!), ent mehe ema karjatas üle laua tigedalt: “Ja kust te selle raha võtate!!!”

Mis mõttes, kust? Olime ammu täiskasvanud, teenisime ise, mingit suurt pulma ei planeerinud ju? Siis karjus meheema mulle näkku: “Ja kust sa pulmakleidi võtad!” Jällegi, nagu mis mõttes? Laenutasin salongist. Pulmad said siiski peetud mehevanemate jätkuvalt negatiivsest suhtumisest hoolimata, mitte ühtki senti me neilt ei küsinud ja nad olid isegi selle pärast kurjad. Oleme praeguseks 25 aastat koos. Aga meheemaga kahjuks suhted väga soojad pole, sellise suhtumise pärast. Istub üksinda oma korteris ja kurdab naabritele, et noored tal külas ei käi.

Sama teema ka lapse tulekust teatamisega. Tõepoolest ootaks peatselt vanaemalt pisikestki naeratust või vähemalt toetavat pilku. See hetk jääb igaveseks meelde ning mõjutab samuti suhteid ja läbisaamist tulevikus.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma küll mõtleks, et miks peab abielluma?
Minu tütar on mu käest küsinud, et miks abiellutakse üldse? Ma vastasin, et sellel on usklik tagamaa – usujüngrid levitasid infot, et abielueelne seks viib otseteed põrgusse. Aga eks noored ikka tahavad seksida. Seega … võta vastu usk (mis oligi usujüngri eesmärk!) ja allu kiriku korraldusele (teine eesmärk!).

0
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

8.43 sisemas võib ema arvata nagu su ämm. Aga välja peab näitama seda nii nagu su ema 😀
Mul on sellega aga suuri raskusi. Ma ei oska usutavalt valetada. Olen oma 20a õppinud aga sõnad on üks. Teine asi on see et mu tunded peegelduvad mu näos. Nii et võimalikuks abiellumisrks ja muudeks uudisteks pesn end veel tublilt treenima. Et mu laps poleks mus nii pettunud kui selle teema tegija

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleme praeguseks 25 aastat koos. Aga meheemaga kahjuks suhted väga soojad pole, sellise suhtumise pärast. Istub üksinda oma korteris ja kurdab naabritele, et noored tal külas ei käi.

Sama teema ka lapse tulekust teatamisega. Tõepoolest ootaks peatselt vanaemalt pisikestki naeratust või vähemalt toetavat pilku. See hetk jääb igaveseks meelde ning mõjutab samuti suhteid ja läbisaamist tulevikus.

Meil sama teema. Ämmal koguaeg nina vingus. Laste sünni peale pole isegi reageerinud, ei mingeid lilli ega õnnesoove. Isegi üle moka ainult mehele pole midagi arusaadavat öelnud, mulle ammugi mitte. Ja siis õelutseb tutvuskonnas ja suguvõsas, et temaga ei suhelda ja ei käida külas. Viimase lapse uudise ütles mees talle alles raseduse lõpus üle interneti. Tõesti võiks olla vähemalt ameerikalikku keep smailingu oskust, aga nõukaaegse mentaliteediga inimene on nii piiratud, et ei suuda seda isegi oma lastelaste nimel. Istugu aga üksi edasi, kui kohale ei jõua.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

8.43 sisemas võib ema arvata nagu su ämm. Aga välja peab näitama seda nii nagu su ema 😀

Mul on sellega aga suuri raskusi. Ma ei oska usutavalt valetada. Olen oma 20a õppinud aga sõnad on üks. Teine asi on see et mu tunded peegelduvad mu näos. Nii et võimalikuks abiellumisrks ja muudeks uudisteks pesn end veel tublilt treenima. Et mu laps poleks mus nii pettunud kui selle teema tegija

Elementaarsest viisakusest piisab täiesti. Ei pea kohtlaselt käituma ega ka lausvõlts olema.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mitte keegi ju ei vali tänapäeval abikaasat oma lastele.
Igaüks saab rääkida enda eest, mitte teemaalgataja üldistuse pealt, mis segane jutt tundub.
Kes lööb keda, ütle seda.
Muidu aga. Kui minu laps tuleb mulle oma abikaasat tutvustama ja ütleb, et nad on nüüd abielus ja ma näen seda naist esimest korda elus…siis ma oleksin üllatunud ja arvatavalt ebaleva imeliku näoga, püüaks ehk ka naeratada, aga ikkagi imeliku näoga vist.
Või on mõeldud siis muid variante? Muud variandid ei oleks ju nii üllatavad.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

8.43 sisemas võib ema arvata nagu su ämm. Aga välja peab näitama seda nii nagu su ema 😀

Mul on sellega aga suuri raskusi. Ma ei oska usutavalt valetada. Olen oma 20a õppinud aga sõnad on üks. Teine asi on see et mu tunded peegelduvad mu näos. Nii et võimalikuks abiellumisrks ja muudeks uudisteks pesn end veel tublilt treenima. Et mu laps poleks mus nii pettunud kui selle teema tegija

Aga kas tohib küsida, mis on see põhjus, miks vanematele ei meeldi kui nende lapsed abielluvad ja oma pere loovad? Eeldades, et tegemist on täisealiste inimestega? Kas poja emale meeldiks rohkem, kui tema poeg veel 45-aastaselt emaga koos elab, pole tal ei peret ega lapsi jne? Et siis on kõik ilus ja korras?

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma oleks tõesti siiralt rõõmus, ei peaks üldse teesklema! Juba ootangi seda uudist, aga kahjuks seda ilmselt ei tule. Mul on pigem vastupidine olukord paljude siinkirjutajatega. Mulle mu poja praegune pruut väga meeldib ja nende abiellumine oleks suur rõõm. Aga kahjuks mulle tundub, et nende suhe siiski väga tõsine pole. Näiteks ei võta poeg oma pruuti enamusele perekondlikele sündmustele kaasa.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kas tohib küsida, mis on see põhjus, miks vanematele ei meeldi kui nende lapsed abielluvad ja oma pere loovad? Eeldades, et tegemist on täisealiste inimestega? Kas poja emale meeldiks rohkem, kui tema poeg veel 45-aastaselt emaga koos elab, pole tal ei peret ega lapsi jne? Et siis on kõik ilus ja korras?

On vanemaid, kes ka täiskasvanud laste otsuseid ja elu soovivad juhtida. Osad arvavad, et nende lapsed ei saa hakkama (sest näiteks 11 aastaselt ükskord tütar natuke eksis oma valikutega ja nüüd …)

Üldiselt olen täiesti nõus, mu ämm ja äi viskasid mehe õe kosilase uksest välja kunagi kui see vanamoodsalt vanemate nõusolekut läks küsima. Pruut saatis vanemad kukele ja pulm tehti siiski. Kuna me abikaasaga ei soovinud antud kogemust aasta hiljem korrata ja olime ettevaatlikud, siis mees läks ütles ise oma perele. Vastuseks sai – no see ei ole veel kõige hullem variant. Täitsa maha ei laidetud aga suurt ja siirast rõõmu just ka sealt välja ei loe ehk olen selline käib kah naine 🙂 ja jäi ikka meelde küll. Teise lapse ootamise teate peale käratas ka äi – kuhu te selle lapse panete? Me ei ole kodutud ja töötud, saame lapsed majutatud täiesti normaalselt.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul on neli abielus olevat last. Kõikide abiellumisteadete puhul oli üllatuseks ainult täpne kuupäev. Partneri valivad lapsed endale ise ning seda, kas suhe tüürib tõsiseks st pulmade poole, näeb ju juba tükk aega enne.
Pigem on olnud kerge ehmatus mõni esimene kohtumine. Näiteks kui üks poegadest, kes õppis kesk-euroopas, pruudi koju meiega tutvuma tõi. Nende suhe oli juba üle aasta vana, me mehega teadsime, et see neiu on olemas, elab Soomes ja millega ta tegeleb. Aga mitte kunagi polnud me mehega mõelnud variandile, et nime Agnes (näiteks) taga võib peituda imetilluke tumedat verd lõuna-ameeriklanna, kes ei räägi sõnagi ei eesti ega inglise keelt.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas poja emale meeldiks rohkem, kui tema poeg veel 45-aastaselt emaga koos elab, pole tal ei peret ega lapsi jne?

On ka neid emasid, kellele nii rohkem meeldiks. Neil pole muidugi endal kõik korras ja ega nad enamasti seda endale ei tunnista ka. Lihtsalt ükski naine pole piisavalt hea nende pojukesele.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas poja emale meeldiks rohkem, kui tema poeg veel 45-aastaselt emaga koos elab, pole tal ei peret ega lapsi jne?

On ka neid emasid, kellele nii rohkem meeldiks. Neil pole muidugi endal kõik korras ja ega nad enamasti seda endale ei tunnista ka. Lihtsalt ükski naine pole piisavalt hea nende pojukesele.

Ma tean elu jooksul kahte peretütart, kelle jaoks polnud ükski mees hea.
Ja eks see, et need tütred oma vanemaid nii kuulavad, peab ka teatud joon inimeses olema,et ta kuuletub ja ta tahab nendega koos elada, lisaks muud asjad peavad ka kokku langema, no et ei tekigi sellist noormeest või meest, kellesse armuks, ei teki sõbrannasid, kellega kuskil koos käiakse, ei taha nii väga omaette elada.
Nemad kuulasid. Kuigi üks nendest leidis omale kaaslase 40 aastaselt, aga peale vanemate lahkumist alles ja teine on 52 praegu ja mingeid märke pole meestest, elab vanematega.tema kohta tean, et nooruses olid mõbed nn peikad. Aga vanemad laitsid maha, vaesteks või väheharituteks.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma küll mõtleks, et miks peab abielluma?

Minu tütar on mu käest küsinud, et miks abiellutakse üldse? Ma vastasin, et sellel on usklik tagamaa – usujüngrid levitasid infot, et abielueelne seks viib otseteed põrgusse. Aga eks noored ikka tahavad seksida. Seega … võta vastu usk (mis oligi usujüngri eesmärk!) ja allu kiriku korraldusele (teine eesmärk!).

Ajast aega on abiellumine olnud garantiileping naisele ja tulevastele lastele, et neid õrnas seisus tühjekäsi minema ei saadeta. Ajast aega on abiellutud kõigis kõrgema kultuuriga ühiskondades ja usutunnistusest või üldse usklik olemisest sõltumata. Sest naine kannab last 9 kuud, pärast seda on tal pisike abitu tita, kes hoolt ja palju tähelepanu nõuab, aga mees võib pärast seemnepurset kaduda nelja tuule poole ja rohkem polegi tema asi. Nii et tegu on puhtalt bioloogiast tuleneva pragmaatikaga.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma näen seda nii, et see mis laps teeb, seda peab kiitma. Isegi kui ei meeldi. Pole vaid abiellumine. Nt suur otsus ka korteri ost. Siin ei tohi seda otsust kahtluse alla seada. Ei kallidust, ei kohta, ei vaadet, ei linnakära. Mitte seda mida ise oluliseks pead. No mitte nii nagu siin. Keegi kiidab üht kanti ja saab kõvasti maha tegemist. Keegi kirjeldab oma elu ja talle öeldakse et lahuta. Mis sa sellisega üldse koos elad.
Võib-olla pole emal usku selle abielu jäävusele. Võib olla ei meeldi see väljavalitu mingid jooned või käitumine.
Öelda midagi ei või. Peab teeskema õnnelikkust. Ja ega ei küsitudki ju midagi.
Selle mõtte tulemusena jõudsin ma sinnani, et ega sult keegi midagi küsigi oma elu elamise kohta. Aga mõtteid teiste elude kohta tekib. Seepärast ongi see koht siin vajalik et siin küsitakse mida teha. Ometi saab arvata ja öelda. Ja nende väheste faktide põhjal kõik vastavad. Enamasti ikka et sul on kõik elus valesti.
Aga päris elus ja rohkemate faktide põhjal ei ole viisakas midagi üldse arvata. Kõige vähem veel oma lapse puhul. Ja ka see pole hea, kui rõõmu ei väljenda.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga päris elus ja rohkemate faktide põhjal ei ole viisakas midagi üldse arvata. Kõige vähem veel oma lapse puhul. Ja ka see pole hea, kui rõõmu ei väljenda.

Aga sa ise pole armunud olnud ja suhet loonud kellegagi? Tahtsid siis hullult hinnanguid ja arvamusi oma kaaslase kohta või seda, et usaldataks sinu otsuseid ja kiidetaks heaks sinu valikuid?

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii see on et armastus on pime. Ise ei näe. Teised näevad vahel rohkem. Erapooletumalt ja teisalt mitte erapooletult. E hoiavad tavaliselt selle poole kes on oma. See seab raskesse olukorda. Pead teesklma või no olema viisakas.
Mulle tundub et mitte nii omaga, nt mehe tütrega ongi lihtsam olla rõõmus. Nagu eelpool kirjutati. Ta pole nii oma kui oma laps.
Oma lapse võimalikud valud elad ise ka läbi. Seega oled ettevaatlikum ja mõtled rohkem ka kaasaks valitu üle. Mitte vaid fakti-pulmad, see on ju alati õige asi.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma näen seda nii, et see mis laps teeb, seda peab kiitma. Isegi kui ei meeldi. Pole vaid abiellumine. Nt suur otsus ka korteri ost. Siin ei tohi seda otsust kahtluse alla seada. Ei kallidust, ei kohta, ei vaadet, ei linnakära. Mitte seda mida ise oluliseks pead. No mitte nii nagu siin. Keegi kiidab üht kanti ja saab kõvasti maha tegemist. Keegi kirjeldab oma elu ja talle öeldakse et lahuta. Mis sa sellisega üldse koos elad.

Võib-olla pole emal usku selle abielu jäävusele. Võib olla ei meeldi see väljavalitu mingid jooned või käitumine.

Öelda midagi ei või. Peab teeskema õnnelikkust. Ja ega ei küsitudki ju midagi.

Selle mõtte tulemusena jõudsin ma sinnani, et ega sult keegi midagi küsigi oma elu elamise kohta. Aga mõtteid teiste elude kohta tekib. Seepärast ongi see koht siin vajalik et siin küsitakse mida teha. Ometi saab arvata ja öelda. Ja nende väheste faktide põhjal kõik vastavad. Enamasti ikka et sul on kõik elus valesti.

Aga päris elus ja rohkemate faktide põhjal ei ole viisakas midagi üldse arvata. Kõige vähem veel oma lapse puhul. Ja ka see pole hea, kui rõõmu ei väljenda.

Sellised asjad on ju omavahel normaalses peres ammu enne otsuse teatavakstegemist läbi arutatud. Ei ole või?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millal enne oleks selleks hea aeg? Sellist aega pole. Igal ajal tundub lapsele et vanem on negatiivne kui arvab tema väljsvalitust või muust otsusest midagi halvasti. Kõik negatiivse peab vanem enda teada jätma. Igal ajal. Muidu uu laps ei taha temaga enam suhelda.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma oleks tõesti siiralt rõõmus, ei peaks üldse teesklema! Juba ootangi seda uudist, aga kahjuks seda ilmselt ei tule. Mul on pigem vastupidine olukord paljude siinkirjutajatega. Mulle mu poja praegune pruut väga meeldib ja nende abiellumine oleks suur rõõm. Aga kahjuks mulle tundub, et nende suhe siiski väga tõsine pole. Näiteks ei võta poeg oma pruuti enamusele perekondlikele sündmustele kaasa.

Äkki pruut ei taha ise tulla mingitel põhjustel. Tunneb end ebamugavalt.

Olin ka aastaid suhtes, mis oli justkui tõsine, mitte niisama ajutine sekssuhe, aga kui esimene armumisefaas möödas, siis selgus üha enam, et me ikka üldse kokku ei sobi ja siirast armastust pole. Aga ämm lootis kogu aeg lapseteadet ja pulmakutset. Kuigi oli minu teada vägagi kursis, et meil pidevalt konfliktid ja kokku-lahku. Oli veel nördinud, kui lõpuks päriselt lahku läksime. Et mina talle nii meeldisin.

Aga kaaslase valib ikka igaüks endale ise. See, et kellegi teise meelest ei sobi või just sobivad, ei tähenda, et see asjaosaliste jaoks päriselt nii ka on.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millal enne oleks selleks hea aeg? Sellist aega pole. Igal ajal tundub lapsele et vanem on negatiivne kui arvab tema väljsvalitust või muust otsusest midagi halvasti. Kõik negatiivse peab vanem enda teada jätma. Igal ajal. Muidu uu laps ei taha temaga enam suhelda.

Kui paar on eelnevalt koos olnud ja siis hakata pulmateate peale midagi negatiivset ütlema ning välja näitama, siis see on minu meelest küll väga kohatu. Veel kohatum käituda nii lapsesaamiseteate kohta.

Miks üldse on lapsevanema arvamus oluline? Täiskasvanud inimene valib ise endale kaaslase. Miks on üldse vaja oma arvamust avaldada, kui see ei tähenda, mõjuta ju midagi.
Tark inimene hoiaks oma suu kinni. Või tõesti arvad, et keegi lõpetaks oma suhte, tühistaks pulmad vanema negatiivse hinnangu pärast?

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Väga nõus teemaalgatajaga. See on koht, kus leian end kadestamast ameerikalikku keep smiling´u põhimõtet. Kui ameeriklastele harjutatakse maast madalast sisse, et sellises väheke ootamatus olukorras tuleb manada näole naeratus, siis eestlased, vastupidi, on harjunud, et ootamatus olukorras (isegi kui see on vägagi positiivne) tuleb teate ütlejal hakatuseks nägu täis sõimata ja alles siis mõtlema hakata uudise sisu üle.

Jah, justnimelt! Tuleb ikka teha nii, et mõlemat kargate püsti, hakkate üles-alla hüppama, käsi plaksutama ja peenikese häälega “Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!!!” karjuma, järgmise etapina haarate teineteist embusse ja hüppate koos üles-alla ja karjute ikka veel “Iiiiiii!”, siis lasete lahti ja jooksete plaksutades ja hullunult paar tiiru ümber toa või õue, seejärel kukute muid kohalviibijaid kallistama, ise ikka üles-alla hüpeldes… Ikka nii nagu Ameerikas. Sest nii nagu Ameerikas, nii on õige! Sellest jääb soe tunne hinge!
Ja eestlased, muidugi, teevad alati ja kõike valesti. Sest nad ei tee nii nagu välismaalased, eelkõige ameeriklased filmides ja videotes.

+16
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teeks ühe asja selgeks, et abiellumine ei näita suhte tugevust. Laste saamine näitab rohkem, eksole.

+2
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Veel parem on, kui äi peab pulmas kõnet ja selle meie otsuse kohta abielluda ütleb midagi sellist, et “mis meil muud üle jääb, kui sellega leppida…” Ämm proovis küll päästa, mis päästa annab “ja meil on selle üle väga hea meel!” hüüdes, aga aeg-ajalt ikka mõtlen, et äi vist pole poja valikuga rahul…

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teeks ühe asja selgeks, et abiellumine ei näita suhte tugevust. Laste saamine näitab rohkem, eksole.

Hahaa, suur naerukoht!! 😀
Tänapäeval näitab minu meelest just abiellumine rohkem. Sest lapsi saavad ju kõik, aga abielluvad vähesemad. Kuidagi jääb mulje, et lapsi saada kõlbab küll ükskõik kellega, sest lapsi ju tahaks. Aga see ei näita, et kaaslast õigeks peetaks. Lapsi saada kõlbab inimesega, aga abielluda mitte.
Kuidagi on vist inimeste peas arusaam, et abiellutakse ikka selle Õigega. Millest aru ei saada,et abielu lahutada on lihtne ja ei pea tulevikus rohkem selle inimesega üldse tegelema. Aga oled kellegagi lapsed saanud, ei saa tõenäoliselt sellest laste emast/isast elu lõpuni lahti.

+21
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teeks ühe asja selgeks, et abiellumine ei näita suhte tugevust. Laste saamine näitab rohkem, eksole.

Hahaa, suur naerukoht!! 😀

Tänapäeval näitab minu meelest just abiellumine rohkem. Sest lapsi saavad ju kõik, aga abielluvad vähesemad. Kuidagi jääb mulje, et lapsi saada kõlbab küll ükskõik kellega, sest lapsi ju tahaks. Aga see ei näita, et kaaslast õigeks peetaks. Lapsi saada kõlbab inimesega, aga abielluda mitte.

Kuidagi on vist inimeste peas arusaam, et abiellutakse ikka selle Õigega. Millest aru ei saada,et abielu lahutada on lihtne ja ei pea tulevikus rohkem selle inimesega üldse tegelema. Aga oled kellegagi lapsed saanud, ei saa tõenäoliselt sellest laste emast/isast elu lõpuni lahti.

Ära valeta nii palju.

0
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 49 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui teie poeg või tütar teatab abiellumisest.