Esileht Pereelu ja suhted Kui terve elu kokku variseb ja tahaks välismaale

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: Kui terve elu kokku variseb ja tahaks välismaale

Postitas:

Aasta 2019 oli minu elu kõige raskem aasta, 2020 ei näi kuidagi paranevat.
Esiteks läksin lahku enda pikaaegsest elukaaslasest ja on paganama raske, ei eita üldse.
Lisaks, olen jäänud ilma tööst ning nüüd juba ca 5 kuud otsin uut tööd ja mida ei leia, seda ei leia. Kuigi olemas kõrgharidus, varasemalt tugevad töökogemused jne.
Rahaliselt on tohutult raske, ots-otsaga kokku kui sedagi.

Mõtteid on peast läbi käinud seinast seina. Ühel päeval olen optimistlikum, teisel päeval mõtlen kõige mustemaid mõtteid, mida üldse üks inimene mõelda saab.
Täna tunnen, et tahaks Eestist ära “põgeneda”. Kuhu aga minna kaks kätt taskus, kui raha ei ole, välismaal töö leidmine on veel keerulisem kui siin.

Kas kellelgi on mingitki soovitust, kuidas elu korda saada? Tahaks välismaale minna, ehk on kellelgi selle kohta ka soovitusi, kuidas isegi minimaalsete vahenditega on võimalik välismaal ehk ennast sisse seada.

Oodatud on igasugune abi ja informatsioon ja tugi. Parastavad kommentaarid jätaksin meeleldi välja kui saab, aitäh!

+20
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.03 00:08; 09.03 11:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sulle vaid tundub, et põgenemine ja nullist alustamine on lahendus. Paljud inimesed tuunivad end peale lahkuminekut üles (kaotavad kehakaalu, käivad igakuiselt juuksuris ja maniküüris/pediküüris), hakkavad teatris ja erinevatel üritustel väljasõitudel käima jms. On ka inimesi, kes lähevad välismaale. Minu tutvusringkonnas on tavalised lihttöö inimesed sinna läinud, aga kõigil on keegi ees, kes aitab neid isegi kuni aasta enda juures majutada ja paberid korda ajada. Aasta poolteist on raske, aga siis on kõik vaid paremuse poole liikunud ja nad ise on rahul. Aga neil oli tuttav ees. Kas sul pole kedagi vana tuttavat kuskil, et tema käest nõu küsida?

Lisaks on võimalik minna vabatahtlikuks, au-pairiks.

+3
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki oleks lahendus mingi hooajatöö? Suveks kuskile, sügisel tagasi? Või kui seal leiad võimaluse pikemaks jääda, siis saad plaanid käigu pealt ümber teha…

Võta väikeste sammude kaupa. Vaata endale mingi ajutine ots, ei pruugi erialane olla. Niisuguses “elu on läbi” olukorras on hea korraks midagi täiesti muud teha, kasvõi kuskil maasikaid korjata või loomi talitada.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

tööd otsitakse ikkasedapidi, et mida SINA oskad, mis keet oskad, misalast tööd teed, mis haridus on. Ja siis hakkad vaatama, kuskohas sellise kogemusega tööd pakkuda üldse oleks. Lihttöödele on kõige suurem tung, sest sellist tööd oskab igaüks.

+4
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsi ei ole?
Siis läheks, täiega läheks!
Kuhu, kuidas – eeskätt keelepõhine valik, kohalikku keelt võiks osata.
Kõrgharitud spetsialist võiks silma peal hoida EL allasutuste tööpakkumistel Brüsselis. Neid ametnikukohti on seal hulgaliselt. Saab otsida nii ise ja otse või läbi Eesti esinduste.
Kui lihttöö ei hirmuta, läheks lausa USA-sse suveks.
Ise läksingi, see oli unustamatu aasta 15 aastat tagasi, hiljem leidsin end ja ka enda õige koha Eestis.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 09:16; 07.03 18:51; 08.03 18:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Liitu fbs erinevate gruppidega, nt Eestlased Norras, seal otsitakse tihti tööjõudu.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Välismaale kaks kätt taskus saad minna vabatahtlikuks. On selised spetsiaalsed Erasmus programmid. Tavaliselt kuskil koolis või sarnases kohas abistaja. Elukoht ja söök makstakse kinni, lisaks veel mingi taskuraha ja kaks korda aastas makstakse vist ka koduskäimine kinni. Seal on vist ka mingid tingimused teatud programmdel, millele peab vastama.
Siis on veel igasugu ökomöko vabatahtlikkus…Wwoof on vist üks organistatsioon, kus saab erinevates mahetaludes vabatahtlikuks minna. Samuti on elamine ja söök tasuta. Tavaliselt ka parajalt tööd ning vaba aega ning huvita seltskond. Teine selline koht, kus vabatahtliku kohti leida on Workaway. Selle peale olen isegi mõelnud. Selline aktiivse puhkuse variant. Seal on võimalus leida omale koht paarist nädalast mitme kuuni. Saaks mööda ilma ringi rännata.

+11
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

eestis on tööjõupuudus suurem kui enamuses teistes riikides.
kui sul pole ees erialast tööd ootamas, lähed välismaale kanu kitkuma ja vetse puhastama

+4
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 2019 oli minu elu kõige raskem aasta, 2020 ei näi kuidagi paranevat.

Esiteks läksin lahku enda pikaaegsest elukaaslasest ja on paganama raske, ei eita üldse.

Lisaks, olen jäänud ilma tööst ning nüüd juba ca 5 kuud otsin uut tööd ja mida ei leia, seda ei leia. Kuigi olemas kõrgharidus, varasemalt tugevad töökogemused jne.

Rahaliselt on tohutult raske, ots-otsaga kokku kui sedagi.

Mõtteid on peast läbi käinud seinast seina. Ühel päeval olen optimistlikum, teisel päeval mõtlen kõige mustemaid mõtteid, mida üldse üks inimene mõelda saab.

Täna tunnen, et tahaks Eestist ära “põgeneda”. Kuhu aga minna kaks kätt taskus, kui raha ei ole, välismaal töö leidmine on veel keerulisem kui siin.

Kas kellelgi on mingitki soovitust, kuidas elu korda saada? Tahaks välismaale minna, ehk on kellelgi selle kohta ka soovitusi, kuidas isegi minimaalsete vahenditega on võimalik välismaal ehk ennast sisse seada.

Oodatud on igasugune abi ja informatsioon ja tugi. Parastavad kommentaarid jätaksin meeleldi välja kui saab, aitäh!

Kõigepealt küsiks, kas Töötukassas on arvele võetud? Kui leping lõpetati koondamise jms. tõttu. Kui noor oled?

Maailm on hetkel heitlik. Majanduse jahenemine on juba mõnda aega vaikselt tiksunud ja nüüd teatud sündmuste taustal on oodata ilmselt ka kriisi. Kui pikalt, ei tea keegi ennustada.

Kuigi Eestis olevat tööjõupuudus, siis tõsi, teatud valdkondades ja kogemustega, on endiselt tihe konkurents. Ehk võiks õppida uue ameti, täiendada end jne.

Sama meelt eelkõnelejatega- keegi ei oota sind ka välismaal, kui sa pole just talent teatud valdkondades. Iga algus, eriti väljaspool võõras kultuuriruumis ja inimeste keskel on väljakutse ka kõige julgematele. Sisseelamine ei pruugigi õnnestuda. Või siis tunned ühel hetkel, et sind hoiab seal ainult töö ja su elus muud peaaegu polegi. Kui minna enne 30-ndaid, saab paremini reele.

Soovitaks Eestisse ikka praegu jääda ja mõelda, mida saaks oma elus teha teistmoodi kui siiani.

Kahjuks saavad kõik asjad oma lõpu teatud aja tagant (that`s life, peab edasi rühkima, et saada järgmised olulised õppetunnid)- sealhulgas suhted, töökohad…enda mugavustsooni kauaks ei lubata meil jääda.

Seega soovitan püüda säilitada usku iseendasse, leida mõni huvitav teema, millega enne näiteks ei olnud aega tegeleda, ammutada uusi mõtteid,teha ajurünnakut,panna paberile mida elus veel sooviks ära proovida, kindlasti ka mitte unustada unistada…

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks lapsega ei saaks minna? Näiteks eelkooliealisega ma küll ei näeks probleemi. Ja tegelikult saab hea tahtmise juures ka kooliealisega – kooli saab alati vahetada kui vaja on.

Lapsi ei ole?

Siis läheks, täiega läheks!

Kuhu, kuidas – eeskätt keelepõhine valik, kohalikku keelt võiks osata.

Kõrgharitud spetsialist võiks silma peal hoida EL allasutuste tööpakkumistel Brüsselis. Neid ametnikukohti on seal hulgaliselt. Saab otsida nii ise ja otse või läbi Eesti esinduste.

Kui lihttöö ei hirmuta, läheks lausa USA-sse suveks.

Ise läksingi, see oli unustamatu aasta 15 aastat tagasi, hiljem leidsin end ja ka enda õige koha Eestis.

+4
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsi ei ole?

Siis läheks, täiega läheks!

Kuhu, kuidas – eeskätt keelepõhine valik, kohalikku keelt võiks osata.

Kõrgharitud spetsialist võiks silma peal hoida EL allasutuste tööpakkumistel Brüsselis. Neid ametnikukohti on seal hulgaliselt. Saab otsida nii ise ja otse või läbi Eesti esinduste.

Kui lihttöö ei hirmuta, läheks lausa USA-sse suveks.

Ise läksingi, see oli unustamatu aasta 15 aastat tagasi, hiljem leidsin end ja ka enda õige koha Eestis.

Milline spetsialist sa siis oled ja millist kohalikku keelt sa vabalt valdad?

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 15:04; 07.03 21:24; 07.03 21:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Inglismaale hooldajaks, ilma naljata. Nii palju on raha vaja, et lennukipilet ära osta ja paari nädala söögiraha. Selles valdkonnas on alati töötajaid vaja. Soovitan äraminekut väga, ise olen selle läbi teinud ja sellest oli abi. Ca 8 a tagasi leidis mul aset väga raske lahkuminek, lisaks ei läinud firmal nii hästi kui oleks soovinud, tekkisid raha mured + lahkuminek. Käisin ka psühholoogi juures, aga hoolimata sellest ei saanud asjadest üle. Keskkonnavahetus+ uued erirahvusest inimesed+ uus amet, see mõjus väga hästi. See, mida tegin Eestis ja see, mida hakkasin tegema Inglismaal, oli kui öö ja päev, aga oli põnev. Eks alguses oli ka seal raske, sest siinne jama tuli kaasa, aga ükshetk ei olnud enam tahtmist kurvastada, masetseda jne. Soovitan väga vahelduseks Eestist ära minna, aeg ja võõras keskkond parandab haavad.

+14
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks lapsega ei saaks minna? Näiteks eelkooliealisega ma küll ei näeks probleemi. Ja tegelikult saab hea tahtmise juures ka kooliealisega – kooli saab alati vahetada kui vaja on.

See on ikkagi lapse isast/suguvõsast eemale viimine. Enda kohta selline otsus teha on OK, lapse olemasolul on siiski rohkem faktoreid ja inimesi, kellega peab arvestama.

Milline spetsialist sa siis oled ja millist kohalikku keelt sa vabalt valdad?

Viitasin ju lihttööle USA-s. Peale tagasitulekut omandasin Eestis uue eriala.

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 09:16; 07.03 18:51; 08.03 18:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui raha absoluutselt ei ole ja erialast tööd siin hetkel ei terenda, oleks aeg ego maha suruda ja vastu võtta ükskõik kui lihtne töö. Välismaale jõuab alati minna.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Inglismaale hooldajaks, ilma naljata. Nii palju on raha vaja, et lennukipilet ära osta ja paari nädala söögiraha. Selles valdkonnas on alati töötajaid vaja. Soovitan äraminekut väga, ise olen selle läbi teinud ja sellest oli abi. Ca 8 a tagasi leidis mul aset väga raske lahkuminek, lisaks ei läinud firmal nii hästi kui oleks soovinud, tekkisid raha mured + lahkuminek. Käisin ka psühholoogi juures, aga hoolimata sellest ei saanud asjadest üle. Keskkonnavahetus+ uued erirahvusest inimesed+ uus amet, see mõjus väga hästi. See, mida tegin Eestis ja see, mida hakkasin tegema Inglismaal, oli kui öö ja päev, aga oli põnev. Eks alguses oli ka seal raske, sest siinne jama tuli kaasa, aga ükshetk ei olnud enam tahtmist kurvastada, masetseda jne. Soovitan väga vahelduseks Eestist ära minna, aeg ja võõras keskkond parandab haavad.

Inglismaal on Brexit

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 2019 oli minu elu kõige raskem aasta, 2020 ei näi kuidagi paranevat.

Esiteks läksin lahku enda pikaaegsest elukaaslasest ja on paganama raske, ei eita üldse.

Lisaks, olen jäänud ilma tööst ning nüüd juba ca 5 kuud otsin uut tööd ja mida ei leia, seda ei leia. Kuigi olemas kõrgharidus, varasemalt tugevad töökogemused jne.

Rahaliselt on tohutult raske, ots-otsaga kokku kui sedagi.

Mõtteid on peast läbi käinud seinast seina. Ühel päeval olen optimistlikum, teisel päeval mõtlen kõige mustemaid mõtteid, mida üldse üks inimene mõelda saab.

Täna tunnen, et tahaks Eestist ära “põgeneda”. Kuhu aga minna kaks kätt taskus, kui raha ei ole, välismaal töö leidmine on veel keerulisem kui siin.

Kas kellelgi on mingitki soovitust, kuidas elu korda saada? Tahaks välismaale minna, ehk on kellelgi selle kohta ka soovitusi, kuidas isegi minimaalsete vahenditega on võimalik välismaal ehk ennast sisse seada.

Oodatud on igasugune abi ja informatsioon ja tugi. Parastavad kommentaarid jätaksin meeleldi välja kui saab, aitäh!

Kõigepealt küsiks, kas Töötukassas on arvele võetud? Kui leping lõpetati koondamise jms. tõttu. Kui noor oled?

Maailm on hetkel heitlik. Majanduse jahenemine on juba mõnda aega vaikselt tiksunud ja nüüd teatud sündmuste taustal on oodata ilmselt ka kriisi. Kui pikalt, ei tea keegi ennustada.

Kuigi Eestis olevat tööjõupuudus, siis tõsi, teatud valdkondades ja kogemustega, on endiselt tihe konkurents. Ehk võiks õppida uue ameti, täiendada end jne.

Sama meelt eelkõnelejatega- keegi ei oota sind ka välismaal, kui sa pole just talent teatud valdkondades. Iga algus, eriti väljaspool võõras kultuuriruumis ja inimeste keskel on väljakutse ka kõige julgematele. Sisseelamine ei pruugigi õnnestuda. Või siis tunned ühel hetkel, et sind hoiab seal ainult töö ja su elus muud peaaegu polegi. Kui minna enne 30-ndaid, saab paremini reele.

Soovitaks Eestisse ikka praegu jääda ja mõelda, mida saaks oma elus teha teistmoodi kui siiani.

Kahjuks saavad kõik asjad oma lõpu teatud aja tagant (that`s life, peab edasi rühkima, et saada järgmised olulised õppetunnid)- sealhulgas suhted, töökohad…enda mugavustsooni kauaks ei lubata meil jääda.

Seega soovitan püüda säilitada usku iseendasse, leida mõni huvitav teema, millega enne näiteks ei olnud aega tegeleda, ammutada uusi mõtteid,teha ajurünnakut,panna paberile mida elus veel sooviks ära proovida, kindlasti ka mitte unustada unistada…

pardifilee jälle

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 15:04; 07.03 21:24; 07.03 21:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks lapsega ei saaks minna? Näiteks eelkooliealisega ma küll ei näeks probleemi. Ja tegelikult saab hea tahtmise juures ka kooliealisega – kooli saab alati vahetada kui vaja on.

See on ikkagi lapse isast/suguvõsast eemale viimine. Enda kohta selline otsus teha on OK, lapse olemasolul on siiski rohkem faktoreid ja inimesi, kellega peab arvestama.

Milline spetsialist sa siis oled ja millist kohalikku keelt sa vabalt valdad?

Viitasin ju lihttööle USA-s. Peale tagasitulekut omandasin Eestis uue eriala.

päriselt ka, ma küll ei tea kuidas usas tööviisa saab, aga sa ju pardifilee, sa oled igal alal edukas, eriti fantaseerimises
miks sa üldse usasse tahad, sul ju oli 3 üürikorterit, väga edukas kinnisvara ettevõte, mees oli sul 190 cm pikk, sul on 20 voodipartnerit olnud ja õnnelikus abielus juba 20 aastat.
kes sinuga võistelda suudaks? võib-olla mõni hullumaja napoleon

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 15:04; 07.03 21:24; 07.03 21:25;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 2019 oli minu elu kõige raskem aasta, 2020 ei näi kuidagi paranevat.

Esiteks läksin lahku enda pikaaegsest elukaaslasest ja on paganama raske, ei eita üldse.

Lisaks, olen jäänud ilma tööst ning nüüd juba ca 5 kuud otsin uut tööd ja mida ei leia, seda ei leia. Kuigi olemas kõrgharidus, varasemalt tugevad töökogemused jne.

Rahaliselt on tohutult raske, ots-otsaga kokku kui sedagi.

Mõtteid on peast läbi käinud seinast seina. Ühel päeval olen optimistlikum, teisel päeval mõtlen kõige mustemaid mõtteid, mida üldse üks inimene mõelda saab.

Täna tunnen, et tahaks Eestist ära “põgeneda”. Kuhu aga minna kaks kätt taskus, kui raha ei ole, välismaal töö leidmine on veel keerulisem kui siin.

Kas kellelgi on mingitki soovitust, kuidas elu korda saada? Tahaks välismaale minna, ehk on kellelgi selle kohta ka soovitusi, kuidas isegi minimaalsete vahenditega on võimalik välismaal ehk ennast sisse seada.

Oodatud on igasugune abi ja informatsioon ja tugi. Parastavad kommentaarid jätaksin meeleldi välja kui saab, aitäh!

Kõigepealt küsiks, kas Töötukassas on arvele võetud? Kui leping lõpetati koondamise jms. tõttu. Kui noor oled?

Maailm on hetkel heitlik. Majanduse jahenemine on juba mõnda aega vaikselt tiksunud ja nüüd teatud sündmuste taustal on oodata ilmselt ka kriisi. Kui pikalt, ei tea keegi ennustada.

Kuigi Eestis olevat tööjõupuudus, siis tõsi, teatud valdkondades ja kogemustega, on endiselt tihe konkurents. Ehk võiks õppida uue ameti, täiendada end jne.

Sama meelt eelkõnelejatega- keegi ei oota sind ka välismaal, kui sa pole just talent teatud valdkondades. Iga algus, eriti väljaspool võõras kultuuriruumis ja inimeste keskel on väljakutse ka kõige julgematele. Sisseelamine ei pruugigi õnnestuda. Või siis tunned ühel hetkel, et sind hoiab seal ainult töö ja su elus muud peaaegu polegi. Kui minna enne 30-ndaid, saab paremini reele.

Soovitaks Eestisse ikka praegu jääda ja mõelda, mida saaks oma elus teha teistmoodi kui siiani.

Kahjuks saavad kõik asjad oma lõpu teatud aja tagant (that`s life, peab edasi rühkima, et saada järgmised olulised õppetunnid)- sealhulgas suhted, töökohad…enda mugavustsooni kauaks ei lubata meil jääda.

Seega soovitan püüda säilitada usku iseendasse, leida mõni huvitav teema, millega enne näiteks ei olnud aega tegeleda, ammutada uusi mõtteid,teha ajurünnakut,panna paberile mida elus veel sooviks ära proovida, kindlasti ka mitte unustada unistada…

pardifilee jälle

Meil on üks hull siin PK-s, kes igal pool kahtlustab Pardifileed.

Aga teemasse, siis läheks muidugi välismaale. Ise seda kahel korral teinud kui elu Eestis pekki läks ja on abiks olnud küll. Lastega või lasteta, pole vahet.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei soovita Eestisse jääda.
Inimene juba läks lahku enda elukaaslasest ja ei ole 5 kuu jooksul leidnud enda võimetele, haridusele ja kogemusele vastavat tööd, seega ma ei soovita tõepoolest minna näiteks Rimisse kassapidajaks, sest eestlase suhtumine “lihttöö” tegijasse on siiani põlastav ning see võib anda lisahoobi juba olemasolevale vabisevale enesehinnangule.
Lisaks jätkub olemasolev probleem: raha hakkab jätkuma ainult elementaarseks ots-otsaga kokku tulekuks…
Mina soovitan kindlasti Eestist lahkuda, aga kohta, kus keeleliselt saab hakkama ja soovitavalt kohta, kus on keegi, kes saab aidata infoga, elamispinnaga jms. sest arvestades olukorra kirjeldust, siis erilisi sääste inimesel ei ole.
Mujal paned end proovile ja olukord, kus Sa pead reaalselt (aga ka lõppkokkuvõttes tulemuslikult) rabelema enda ellujäämise nimel ja nii palju uut on õppida vähemalt esimesed paar aastat, annab inimesele ehk ka sisemise enesekindluse tagasi. Esimesed 1,5 aastat on raske, pärast läheb tunduvalt kergemaks ja viies aasta on juba kõik ilus!
Mis puudutab seda, kuidas spetsialistiks/juhiks kohe mujal ei saada, siis see polegi nii halb. Ühiskonna, normide, kultuuri, töökeskkonna tundma õppimiseks ei ole üldse halb töötada paar aastat madalamal ametil. Pärast seda kui kõik on selge, võib karjääri teha väga kõrgelt, kui ainult tiivad kannavad.. Lääne ühiskonnas on ka lihttööd tegev inimene “inimene”. Ida-Euroopast pärit Lääne ühiskonnas madalama astme juhid paistavad tihtipeale kaugelt silma enda “Sina näri muru” näpud püsti suhtumisega. Võib-olla nad jah said enda pisikese positsiooni suhteliselt kiiresti, aga enne kui nad enda suhtumist ei muuda, nad kusagile edasi tavaliselt ei liigu..

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina ei soovita Eestisse jääda.
Inimene juba läks lahku enda elukaaslasest ja ei ole 5 kuu jooksul leidnud enda võimetele, haridusele ja kogemusele vastavat tööd, seega ma ei soovita tõepoolest minna näiteks Rimisse kassapidajaks, sest eestlase suhtumine “lihttöö” tegijasse on siiani põlastav ning see võib anda lisahoobi juba olemasolevale vabisevale enesehinnangule.
Lisaks jätkub olemasolev probleem: raha hakkab jätkuma ainult elementaarseks ots-otsaga kokku tulekuks…

Mina, vastupidi, ei peaks üksiku inimesena üldse traagiliseks seda, kui elus oleks periood, kus raha jätkub ainult elementaarseks. Üksikuna (kui ei ole lapsi ülal pidada) saab ju ikka mingi aja madalapalgalisena hakkama. Mina pigem (kui töötu seisuses olemine rahaliselt liiga raskeks muutub) läheks südamerahuga mingile näit. Rimi tööle – ega see, jah ei paku midagi kõrgharidusega inimesele – aga samas pole ka mingeid muresid – kui tööpäev lõppeb, paned ukse enda taga kinni, kõnnid koju ja oled vaba. Samal ajal muidugi otsiks erialast tööd. Ning kui kõrgharidus ja töökogemus on olemas – küll see erialne töökoht ka ühel päeval tuleb. Lihtsalt, probleem on selles, et kuni sa töötuna tööd otsid, on kohutav vaimne pinge peal (“kui ma nüüd ei saa töökohta – siis varsti suren vist nälga”) aeg tiksub iga päevaga närvesöövalt töötuskindlustuse lõppemise poole – ja see tõesti laastab inimest. Samas, kui teemaalgataja töötaks suvatöökohal, mis minimaalse äraelamise tagab – see võtaks närvipinget kohe vähemaks. Ja siis ühel päeval on erialane töö olemas ja võib rõõmsalt uut elueteappi alustada.

Kui sa, teemaalgataja, lähed aga välismaale, hambad ristis ja nagu põgenemise korras (et oma elukaaslasest lahkumineku valu ja masendus nö. “Eestisse maha jätta”) , püüdes ennast lihtsalt minimaalsete kuludega sisse seada – siis, reeglina, satud sa ka mingile lihttööle kuhugi samasuguste lihttööliste “laagrisse”. Päeval vihud endale kui kõrgharidusega inimesele mitte üldse harjumuspärast tööd teha – õhtul aga konutad mingis ebaõdusas toanurgas oma tuttvast keskkonnast, lähedastest – sõbrad, vanemad – eemal. Kõik see olustik ei pruugi sinu masendust üldsegi vähendada – võid tunda hoopis, et “võõras nõme koht ja mina pean siin olema” või midagi sellist.

Mis puudutab seda, kuidas spetsialistiks/juhiks kohe mujal ei saada, siis see polegi nii halb. Ühiskonna, normide, kultuuri, töökeskkonna tundma õppimiseks ei ole üldse halb töötada paar aastat madalamal ametil. Pärast seda kui kõik on selge, võib karjääri teha väga kõrgelt, kui ainult tiivad kannavad..

Et niimoodi väita, tuleks kohalikku tööturgu ikka enne tunda. Kui tegu on erialaga, mille spetsialiste ka kohalikud ülikoolid toodavad hulgakaupa igal aastal ja eralaste töökohtade ümber käib tunglemine – siis ei pruugi mingil mujalt tulnul olla üldse nii lihtne otsa peale saada. “Kõrgharitute ületootmine” ehk siis, et lihttöökohad on vabad, kuna kohalikud ei taha teha, aga samal ajal noored kõrgharitud ei leia töökohta, on probleemiks lääneriikides.
Ning see võib töötada vastu mujalt tulnute unistusele alustada lihttööst ja jõuda siis oma erialale, mida kodumaal õpitud sai, välja. Muidugi, kui on mingi selline töö, mis ühelt poolt vajab kvalifikatsiooni, aga teisalt kohalikud põlgavad raskeks ega taha seda õppida (näiteks meditsiiniõde) – siis, jah, võetakse avasüli vastu. Aga kohalike hulgas popi ja tahetud eriala puhul ei tarvitse üldse nii olla.

Jah, Eestis ajutiselt mingile mitte-erialasele tööle minnes võib ka olla töö ise väga võõristav – aga vähemalt on töökoha ust enda taga kinni pannes oma armas linn (või mõni muu koht), oma tuttavad ja armsad kohad, oma sõbrad, vanemad alles. See toetab ikka uskumatult palju. Ja kui lõpuks ühel päeval erialane töökoht tuleb, läheb elu hooga edasi.

Kui välismaal oleks ootamas erialane töö – see oleks jälle hoopis teine olukord. Kui sa tõesti leiaks siit Eestist endale erialase töökoha välismaale, siis tasuks minna küll. Minu meelest kõrgharitud inimesel välismaale tasubki minna põhiliselt kahel juhul:
1) kui on ootamas väga hea erialane töökoht – mis annaks hinnalise kogemuse ning millest Eestisse tagasitulemisel saaks uhke rea cv- sse – või siis, kui pole enam soovi tagasi pöörduda, võimaldaks jäädagi kuhugi välismaa tippkeskusesse karjääri tegema elu lõpuni
b) kui on tekkinud kiindumus mõne välisriigi vastu: “Oi, ma nii unistan elada Islandil”.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aasta 2019 oli minu elu kõige raskem aasta, 2020 ei näi kuidagi paranevat.

Esiteks läksin lahku enda pikaaegsest elukaaslasest ja on paganama raske, ei eita üldse.

Lisaks, olen jäänud ilma tööst ning nüüd juba ca 5 kuud otsin uut tööd ja mida ei leia, seda ei leia. Kuigi olemas kõrgharidus, varasemalt tugevad töökogemused jne.

Rahaliselt on tohutult raske, ots-otsaga kokku kui sedagi.

Mõtteid on peast läbi käinud seinast seina. Ühel päeval olen optimistlikum, teisel päeval mõtlen kõige mustemaid mõtteid, mida üldse üks inimene mõelda saab.

Täna tunnen, et tahaks Eestist ära “põgeneda”. Kuhu aga minna kaks kätt taskus, kui raha ei ole, välismaal töö leidmine on veel keerulisem kui siin.

Kas kellelgi on mingitki soovitust, kuidas elu korda saada? Tahaks välismaale minna, ehk on kellelgi selle kohta ka soovitusi, kuidas isegi minimaalsete vahenditega on võimalik välismaal ehk ennast sisse seada.

Oodatud on igasugune abi ja informatsioon ja tugi. Parastavad kommentaarid jätaksin meeleldi välja kui saab, aitäh!

psühhiaatriga võiks rääkida. kõlab nagu deprekas oleks

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

päriselt ka, ma küll ei tea kuidas usas tööviisa saab, aga sa ju pardifilee, sa oled igal alal edukas, eriti fantaseerimises
miks sa üldse usasse tahad, sul ju oli 3 üürikorterit, väga edukas kinnisvara ettevõte, mees oli sul 190 cm pikk, sul on 20 voodipartnerit olnud ja õnnelikus abielus juba 20 aastat.
kes sinuga võistelda suudaks? võib-olla mõni hullumaja napoleon

Mis pagan sul viga on???
Mina käisin mingi noorteprogrammi kaudu, kuhu veel õnnestus mahtuda, aga küll leidub võimalusi ka vanemale otsijale.
USA pole ka kohustuslik sihtriik, julgustasin vaid soovi korral minema.
Nüüd aga ütle, mis kärbes sind hammustas?

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 07.03 09:16; 07.03 18:51; 08.03 18:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen teemaalgataja:
Vanust on 27 (ilma lasteta), elukaaslasega olime koos 7 aastat. Mõne jaoks pole see ehk jah väga pikk aeg, arvestades et ollakse ka 20 aastat koos. Kuid siiski, minu jaoks arvestades minu vanust on see suhe ikkagi pikk olnud.
Kui ühel hetkel kogu harjumuspärane elu kokku variseb (pikaaegne kindel töö, koduelu, suhe jne) ja tuleb astuda kahe jalaga mugavustsoonist välja, liiati kui seal väljas on ikka paganama raske üldse ellu jääda, siis tekitab ikka musti mõtteid küll.
Olen otsinud juba tööd ka teistes valdkondades ning isegi mõelnud, et õppida mingi muu amet kõrvale. Uue ameti omandamine nõuab aga raha. Nokk kinni, saba lahti.
Võiksin enda vaimu lohutada ja turgutada enda “tuunimisega” nagu keegi soovitas ja teangi, et see mõjuks hästi – uus soeng, trenni teha, mingite hobidega tegeleda jne, aga see kõik nõuab raha ja see, mida mul elus ei ole, on raha.

Välismaa mõtte viskasin ka välja peast, näha on tõesti, et mul käivad need emotsioonid ikka nii üles ja alla. Tahaks esiteks enda emotsioonides stabiilsust, aga seda vist veel vara oodata. Kusagiltki võiks natukene hakata mingi valgus tunneli lõpus paistma.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 07.03 00:08; 09.03 11:44;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pole võimalik, et 27 aastane ja kõrgharidusega ei leia tööd. Võib ju kaugemale tööle käia kui kodukohas pole.
Mis eriala see on mis valiku nii kitsaks teeb?

+1
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

lihtsalt kõrgharidus ei tähenda mitte midagi

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma just ei viskaks välismaa mõtet peast välja. miks? Selline vanus ja fakt, et ka lapsi pole, on ju ideaalne võimalus saada rutiinist välja, näha maailma ja ehk võibolla leida just enda jaoks hoopis õigem või ägedam koht kuskil mujal. Miks mitte proovida, kasvõi mõnda aega? Mida Sul reaalselt kaotada on?

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ütleme nii, et kui mina satuks sinu olukorda (vanus umbes sama ja suhte pikkus ka), siis ma läheks uuesti au pairiks (EL piires). Olen käinud ja tean mitmeid, kes pärast jäid püsivalt riiki elama, esimesel aastal peale au pairi tööd läksid ülikooli ning hiljem juba “päris” tööle. Tihti tahavadki perekonnad vanemat (jah, me oleme vanemad võrreldes gümnaasiumilõpetajatega) inimest ja neile pakutakse üldiselt ka privaatsemat elamist.

Aga see pole kõigile sobiv töö ning kui tahad tegelikult ikkagi Eestisse jääda, siis alusta kasvõi siin teise linna töö otsimisest, kui oma kodukohta pole seni leidnud. Võta endiste sõpradega ühendust, isegi kui tundub, et see oleks imelik.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma läksin 7a tagasi välismaale, kui olin 24-aastane. Sellele eelnes pikk depressioon. Mingi päev lihtsalt otsustasin, et ok, aitab, lähen. Kuu aja pärast olin linnas, millest polnud kunagi kuulnud. Elukohata, tasuta praktikal. Väike puhver oli olemas Erasmuse praktikatoetuse näol.

Endiselt elan samas linnas. Olen teinud paralleelselt mitut tööd, olen töötanud oma erialale vastavatel kohtadel, olen teinud lihttööd. Keel on ka lõpuks suus. Järgmise sammuna on plaanis kooli tagasi minna.

Minu jaoks oli välismaale kolimine ainuvõimalik, sest Eestisse ma lihtsalt ei sobi.
Oma praeguses linnas olen kodus.

(Jutu mõte: kaalu tõsiselt kolimist. See võib olla ootustest parem ja jätkusuutlikum).

(Aa ja viimane märkus: koduigatsus. Kunagi hallil ajal, kui esimest korda Erasmusega vahetuses käisin, siis oli seal päris suur hulk tudengeid, kes pärast nädalat-paari nuttes koju ära sõitsid).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui terve elu kokku variseb ja tahaks välismaale