Küsimus lihtne, kui tihti suhtlete Teie oma silmarõõmudega? Või kas suhtlus on regulaarne?
Kas alustate ise vestlust või Teile kirjutatakse?
Ma pean silmas selliseid suhteid, kus koos ei elata aga ühendab rohkem kui lihtsalt vajaduspõhine seks.
Ma olen ikka aru saanud, et silmarõõm on see, kes avalikus kohas silma jääb ja keda lihtsalt hea vaadata, sest tundub tore ja ilus inimene. Aga suhtlema temaga küll ei pea, või kui juhtubki, siis enamasti platooniliselt ja üldsegi mitte reeglipäraselt. Või ka mõni regulaarne silmarõõm (tööl, tänaval, kohvikus), kelle nägemine tuju heaks teeb – aga, jällegi, suhtlema ei peagi.
Sa vist ikka tahtsid poiss- või tüdruksõpradest rääkida, kellega (veel) koos ei elata.
Silmarõõm on jah see, kes on kättesaamatu. Temaga ei suhelda, ei kirjutata. Kuigi kirjutama peaks see, kes rohkem huvitatud on ja soovib suhet. Seega kui keegi on sulle meeldima hakanud, kirjuta algatuseks tere kuidas läheb. Vaata, mis vastab. Kui ei vasta, pole su kirja veel näinud või pole sinust huvitatud/on juba võetud.
Kuigi mina olen kahele noormehele ise kirjutanud, sest ma ei saanud neid peast välja. Mõlemaga läks õnneks, olid minust huvitatud. Aegajalt suhtleme siiani. Ühega sain ka lapse. Seega kui huvi on suur, kirjuta oma silmarõõmule. Kaotada pole midagi.
Lihtsalt silmarõõmuga laps teha? No ei.
Mõlemaga läks õnneks, olid minust huvitatud. Aegajalt suhtleme siiani. Ühega sain ka lapse. Seega kui huvi on suur, kirjuta oma silmarõõmule. Kaotada pole midagi.
Täitsa ropp life ikka.
Sa kaotasid terve elu, kaasa arvatud oma lapse elu.
Ma ei näe siit, kui inetu naine sa oled, aga mitte ükski naine ei ole nii inetu, et saada last.
Sa pead lihtsalt omale vastava mehe leidma.
Mõlemaga läks õnneks, olid minust huvitatud. Aegajalt suhtleme siiani. Ühega sain ka lapse. Seega kui huvi on suur, kirjuta oma silmarõõmule. Kaotada pole midagi.
Täitsa ropp life ikka.
Sa kaotasid terve elu, kaasa arvatud oma lapse elu.
Ma ei näe siit, kui inetu naine sa oled, aga mitte ükski naine ei ole nii inetu, et saada last.
Sa pead lihtsalt omale vastava mehe leidma.
Issand jumal sa näed ega mürista. Kas sul piinlik pole? 😀
Silmarõõm on jah see, kes on kättesaamatu. Temaga ei suhelda, ei kirjutata. Kuigi kirjutama peaks see, kes rohkem huvitatud on ja soovib suhet. Seega kui keegi on sulle meeldima hakanud, kirjuta algatuseks tere kuidas läheb. Vaata, mis vastab. Kui ei vasta, pole su kirja veel näinud või pole sinust huvitatud/on juba võetud.
Kuigi mina olen kahele noormehele ise kirjutanud, sest ma ei saanud neid peast välja. Mõlemaga läks õnneks, olid minust huvitatud. Aegajalt suhtleme siiani. Ühega sain ka lapse. Seega kui huvi on suur, kirjuta oma silmarõõmule. Kaotada pole midagi.
Eiii. Silmarõõm on see, keda näiteks raamatukogus või jõusaalis kohtad ja temaga mõnikord smalltalki teed. Jääb silma ja pakub huvi, aga mitte nii, et kohe kohtingule minnakse ja armastust vannutakse. Mitu silmarõõmu võib isegi korraga olla.
Eiiiiiii. Sul on sassis. Loogish, et näed ilusaid võõraid naisi, mehi ja vaatad neid. Sa ju ei tea neist midagi, kuidas siis saaksid neile kirjutada? Tänaval ligi sa ju võõrale ei astuks? Silmarõõm on see ikka, keda sa nägu-ja nimepidi tead ja meeldib sulle salaja.
Jah, ma mõtlesin poisssõpra või n-ö “deiditavat”. Ehk meest kellega semmitakse, aga päris suhteks ei saa veel nimetada. Ma ei oskagi sellele nime anda, sellepärast kirjutasingi silmarõõm. Kuigi olen nõus, silmarõõm pigem keegi, keda on kena vaadata, aga kontakti ei ole.
Ehk jah 18 aastaselt on poisssõber okei, aga 30 aastaselt? ???? Kuidas siis sellist meesterahvast oma elus nimetada?
Ja küsimus tuli mul sellest, ma olen üsna klammerduv. Mitte nüüd sellisel haiglasel viisil, aga minu jaoks tähelepanu on oluline. See näitab, et ma lähen inimesele korda ja olen tal meeles. Ütleme siis nii, et “semmin” ühe meesterahvaga, kes mulle väga meeldib. Oleme palju kordi väljas käinud, suudelnud, räägime üldiselt igapäevaselt.Vahest on mõne päevane paus sisse tekkinud suhtlemises, sest igaüks vajab oma aega. Vahepeal küll leppisime kokku, et võtame asja natuke aeglasemalt. Tal on ka väike poeg eelmisest suhtest ja jagatud hooldusõigus. Pärast mitme nädalast mitte kohtumist kuid siiski regulaarset suhtlemist jõudis meil asi ootamatult seksini. Kõik oli rohkem kui imeline, ei olnud lihtsalt maha ja taha – see on selge, et selline mees ta pole. Pigem ehk natuke palju hirmul võimaliku uue suhte ees ja kaitsev oma lapse suhtes, kes lahkuminekust palju haiget sai.
Oleme pärast öö veetmist ka suhelnud, tema enda initsiatiivil. Ma olen ebakindel ja natuke liigselt ülemõtlev ja seda on ka tema (tema enda sõnul ja see ka paistab välja). Eile kirjutasin talle, et tunnen temast puudust (kohtusimegi viimati nädala alguses) ja ta ei ole sellele vastanud ega täna midagi kirjutanud.
Jah, 1 päev ei peaks midagi näitama ega. järeldusi tegema. Aga see olen mina – ülemõtleja. Ja sellest tekkiski küsimus, et kui pikk vahe suhtluses on okei ja mõistetav, et ei peaks järeldustesse langema?
Ilmselgelt ise ma talle ei kirjuta. Olen ju mina viimane kirjutaja oma puuduse tundmise jutuga. Või üritan vähemalt mitte kirjutada, kui kontakti võttu tema poolt ei toimu. Sest minu loogika ütleb, et kui on huvi, siis peaks see peegelduma nüüd tema poolt. Seega, kui pikk vahe on okei sellises suhtluses, ennem kui peaks järelduse tegema, et nüüd kõik läbi?
Ma kirjutaks lihtsalt, et lähme välja või tule külla. Peale seda peaks ta küll vedu võtma kui ikka on vaba ja meeldid talle. See on piisav vihje, et tahad teda veel näha. Tunnetest, mõtetest ei räägiks üldse ja lapsest veel vähem. Seda kõike jõuab hiljem. Muidugi kuulata võid, aga nõu ei annaks, sest teise inimese pereelu ei kommenteeriks nii vara tutvuse alguses. Üle ei mõtleks vaid loodaks, et see ilus õhtu korduks veel ja veel ja veel ja annaks oma soovist ka märku. Kui ei huvitu, siis ongi selge ju.
Sell luges teksti läbi ja võttis teadmiseks, et tunned temast puudust. Nii lihtne ongi.
Kui tahad asjasse selgust saada, siis tõesti kutsu külla vms nagu eelmine kirjutaja soovitas. Sellisele ettepanekule peab järgnema tegu, mida Sinu poolt praegu kirjutatule sugugi järgnema ei pea.
Sell luges teksti läbi ja võttis teadmiseks, et tunned temast puudust. Nii lihtne ongi.
Kui tahad asjasse selgust saada, siis tõesti kutsu külla vms nagu eelmine kirjutaja soovitas. Sellisele ettepanekule peab järgnema tegu, mida Sinu poolt praegu kirjutatule sugugi järgnema ei pea.
Täpselt ja pole olemas reegleid, kes kellele kirjutama peaks. Kirjutab see, kes tahab ja kui teine pikalt vaikib, ongi mõistlik ise jutuots üles võtta.
Sell luges teksti läbi ja võttis teadmiseks, et tunned temast puudust. Nii lihtne ongi.
Kui tahad asjasse selgust saada, siis tõesti kutsu külla vms nagu eelmine kirjutaja soovitas. Sellisele ettepanekule peab järgnema tegu, mida Sinu poolt praegu kirjutatule sugugi järgnema ei pea.
Täpselt ja pole olemas reegleid, kes kellele kirjutama peaks. Kirjutab see, kes tahab ja kui teine pikalt vaikib, ongi mõistlik ise jutuots üles võtta.
Just, sest erinevalt naiste seas levinud arvamusest ootavad ka mehed tähelepanu.
Ma ka ei oskaks midagi vastata lausele – tunnen Sinust puudust. Mis oleks õige vastus? Kas tore! või ahah või see tegelikult oodatud: mina Sinust ka?
Olen naine.
Nii tutav lugu.
Mul on sama. Lihtsalt juba mitu aastat ???? Suhe ei ole. Ja tihti ei kohtu. Väike poeg on ka. Hakka või arvama, et sama mees.
Aga igaljuhul. Mina usun seda, et kui mees on huvitatud, siis sa saad sellest aru ja ei pea vabandusi tema eest mõtlema, miks ta ei vasta vms.
Kui muidu koos on tore ja meeldib siis on seda lihtsalt raske endale tunnistada. Tean-tean.
Sõnn. Üllata nüüd mind ????
Ma ei kontakteeruks enne uut nädalat. Vb tal on tegemist, ralli, laps, töö, mis iganes. Edaspidiseks hint- tunnetest ei räägi chatis, eriti mitte esimesena. Ainult konkreetsed ettepanekud. Suhte dünaamikat silmas pidades on parem, kui lased neid ettepanekuid mehel teha. Muidu oled sina tagaajaja ja tema peab eest ära jooksma, seda ei tahaks ju ometigi? nii et kannata-kannata-kannata, kuni ta ise ühendust võtab.
njaa, seksiga sa teda ära ei hullutanud, et mees roniks iga kell kasvõi läbi vasktorude su juurde.
ju oled nimekirja listis, ent mitte esimesel real. tunnetest jahumisega tegid ta ettevaatlikuks, vara niutsatasid, nüüd oota, kas üldse vastab.
vastused stiilis – ei ole aega, ma ei vääri sind – on konkreetne ei.
kui kribab heatujuliselt, siis kuulud valikusse.
üldiselt ei saa sotti, miks peab ühe mehe pärast hullupööra põdema?
Minu pensionärist ema on selline naljanina, kes on kümneid aastaid üksi elanud kuni meeleheites otsis ja kuulutas lehes ja viimaks hakkaski suhtlema ühe omaealise tegelasega, kes Tallinnast, oletatavasti lahutatud, täiskasvanud laps. Ema ei ela tegelikult Eestis, seal käib üksnes puhkusel ja siis too tegelane üles otsitakse. Aga kahjuks pole vist tema enam suhtlusest väga huvitatud ja mitte kunagi algatajaks pooleks. Meie ülejäänud ei tea temast muud kui ta nime ja et ta käib kodukorras mõned päevad aastas. Enne peab ta teda aga kaua taga ajama ja kõvasti veenma et ta kodunt välja saada ja külla tuleks.
Mul on nii piinlik et selline tutvus tal üldse on ja ema ise ei adu et selline olukord on tegelikult kohutavalt alandav.
Küsimus lihtne, kui tihti suhtlete Teie oma silmarõõmudega? Või kas suhtlus on regulaarne?
Kas alustate ise vestlust või Teile kirjutatakse?
Ma pean silmas selliseid suhteid, kus koos ei elata aga ühendab rohkem kui lihtsalt vajaduspõhine seks.
Kui juba palju ühendab, siis loomulikult suhtleme peaaegu iga päev. Välja arvatud siis, kui üks kahest ette ütleb, et nüüd on 3-4 päeva levist väljas.
Algatab vestluse ükskõik kumb. Kuni see veel probleem on, pole see suhe vaid flirt.
Siin üks naisterahvas eelnevalt ka kirjutas, et mida siis selle lause peale öelda. Ahah või okei. Mõtlesin, et mis ma ise ütleks. Ja kui aus olla, tõenäoliselt vaikiks samamoodi või vastaks märgiga : )
No ma ei tea…Minu meelest on see imelik, kui sellisele mõtteavaldusele üldse mitte midagi ei vastata. Mina loeksin sellisest vaikimisest välja vaid selle, et teine ei tunne üldse nii, aga ei oska midagi head ja viisakat, mitte haiget tegevat ka kosta, mis vähegi normaalne vastus oleks. Ahah ja okei on ikka solvavad vastused oma külmuses.
Kui teine pool tunneks sama, siis ma ei näe, miks oleks probleem seda ka öelda. A’la “Ma igatsen sind ka”.
Ja igatsemisest rääkimine ei tähenda tundeid. Võib vabalt tähendada ka, et on lihtsalt niisama tore koos olla, teine on hea seltsiline, kes leevendab läheduseigatsust ja üksindusetunnet. Ja igatsedki, kui seda pole.
Siin üks naisterahvas eelnevalt ka kirjutas, et mida siis selle lause peale öelda. Ahah või okei. Mõtlesin, et mis ma ise ütleks. Ja kui aus olla, tõenäoliselt vaikiks samamoodi või vastaks märgiga : )
No ma ei tea…Minu meelest on see imelik, kui sellisele mõtteavaldusele üldse mitte midagi ei vastata. Mina loeksin sellisest vaikimisest välja vaid selle, et teine ei tunne üldse nii, aga ei oska midagi head ja viisakat, mitte haiget tegevat ka kosta, mis vähegi normaalne vastus oleks. Ahah ja okei on ikka solvavad vastused oma külmuses.
Kui teine pool tunneks sama, siis ma ei näe, miks oleks probleem seda ka öelda. A’la “Ma igatsen sind ka”.
Ja igatsemisest rääkimine ei tähenda tundeid. Võib vabalt tähendada ka, et on lihtsalt niisama tore koos olla, teine on hea seltsiline, kes leevendab läheduseigatsust ja üksindusetunnet. Ja igatsedki, kui seda pole.
Kui igatsemisest rääkimine ei tähenda tundeid, siis mida see sõna igatsus siis tähendab? Minu jaoks see just seda tähendakski, et inimesel on tunded. Mulle ükskord öeldi, et ma pole ainus, kel on tunded. Paku ise, mitu päeva ma mõtlesin, mida mulle sellega öelda taheti. Lõpuks võin öelda, ma ei mõelnudki seda vastust enda jaoks välja. Lõin käega suhtlusele, sest see oli nii kuradi keeruline ja mina olen naine ja ütleja oli ka naine. Pealegi on inimesi, kes tunnevad tundeid, armuvad, aga ei taha seda öelda ega välja näidata enne õiget aega ja kohta. Mees pole teemaalgatajale vastanud, aga tunda võib ta mida iganes ja seda mitte välja näidata. See ei tähenda veel midagi ega seda, et nüüd on kõik.
Ma saadaks kiiremas korras sellele segasele sõnumile uue järgi… Selgelt oled inimese segadusse ajanud oma igtsemisega. Mida siis tõesti vastata? Sõnumites ikka kirjutaks ainult praktilisi asju (kui teil pole just kombeks palju toksida ja filosoeerida… ) ja kokkusaades saab öelda, et igatsenud oled ning näed kohe teise reaktsiooni. Siis ei pea tervet maailma kokku fantaseerima, et mis teine nüüd mõtleb, või on lihtsalt muu elu käigus unustanud vastata, unustanud, et sa sõnumi saatsid.
Kirjuta talle: “Tule homme külla” või midagi sarnast. Kui ta konkreetsele sõnumile ka ei vasta, siis on küll imelik. Siis helista :).
Kardetavasti ei ole mees huvitatud. Vähemalt mitte nii palju, et sellest asja saaks. Ma ka pakun, et ta on enda elus praegu sellises punktis, kus ta lihtsalt ei taha suhet, pole selleks valmis. Olgu põhjuseks siis mis iganes – hirm uuesti haiget saada, veel mingid vanad tunded endise vastu, soov keskenduda lapsele vms. Seda ei saa inimesele pahaks panna. Kahju muidugi, kui naispool oleks suhtest huvitatud olnud.
See, et oma tundeid väljendasid, on igati normaalne ja igal inimesel on õigus oma tundeid väljendada. Imelik, et mõned vastajad siin leiavad, et poleks pidanud. Tunnete väljendamise julguse edasiviiv jõud peitubki selles, et kui teine pool tunneb sama, kuid ei julgenud ise esimesena tunnistada, on tal lihtne ja nö riskivaba võimalus seda teha. See pole mingi elu, kui tundeid jõuga saladuses hoida. Mees, kes sinu tundeavaldusega toime ei tule, polegi sulle sobiv mees.
Sellise avalduse vastuseks vaikida ja mitte midagi vastata…ma ei kujuta tõesti ette, et ise nii teeks. Kui inimene meeldib, ei tekiks küsimustki, mida vastata. Kui ise sama ei tunne, siis tõesti tekib kimbatus, mida öelda, et viisakalt kõlada ja mitte haiget teha. Kui seda head vastust välja mõelda ei suuda, siis jääbki lõpuks vastamata.
Sinu olukorras käituksin ise samamoodi – ei kirjutaks rohkem, et mitte peale käia. Kindlasti ei hakkaks pommitama küllakutsete, telefonikõnede ja muuga. Kui mees laseb suhtlusel nüüd sellise avalduse peale ära vajuda, võid kindel olla, et ta lihtsalt pole huvitatud. Usu mind, kui mees oleks huvitatud, siis teeks ka omalt poolt vajalikud sammud.
