Teema: Kui tihti käite oma maakodus?

.. just varastati osa viinamarju ära. Peaks tihedamini kohal olema, sõltumata sellest, et naaber ca 20m. Kuna ruum kinnine siis peab vist hakkama siiski aktiivmeetmeid kasutama: eks külapoes ole näha, kes sidemetes karulõksu tõttu.

#3542457:

Kuidas teil?

Sõitsime ka umbes nagu teie, aga siis saime aru, et selline elu ei ole jätkusuutlik ja on raha raiskamine. Müüsime linnakorteri maha, andsime suvila üürile väga toredale lastega abielupaarile ja ostsime endale maamaja 56 km Tallinnast eemal. Kolmetoalise Tallinna korteri müügist piisas täiesti, ka kaasajastamiseks ja jäi veel ülegi. Põhikool 5 km, koolibuss. Gümnaasium – Tallinn, linna saab liinibussiga, kuigi südatalvel ei taha maantee ääres pimedas peatusesse vantsida 250 m. Kuna aga mehega töötame samamoodi Tallinnas, siis endamasti viisime hommikul ja tõime õhtul või tuli hilise bussiga. Töölesõiduaeg ei suurenenud vaid vähenes ja saime palju maad, kus oma käe järgi arendada mida iganes. Muru, kanu, roose või köögiviljapeenraid. Või mitte midagi peale viljapuude, karpkalade tiigis ja kahe pisikese maitseainepeenra, nagu meil on.

See nädal on vist teine nädalavahetus alates kevadest, kus ma maale ei sõitnud. Muidu sõidan iga reede maale ja tulen pühapäeva lõunal koju. Koer tuleb kindlasti kaasa, lapsed suvel kaasas, nüüd tahavad jääda linna, vahest tulevad laupäeva koos mehega järgi, siis teeme sauna. Maal olen aprillist oktoobrini ja sõiduks kulub ca 30 minutit.

mul on emal suvila ja mehel auto. Nende huvisid ja sobivat tervislikku seisundit ühitada on sageli keeruline, sügisel lisandub veel ilmaprobleem, aga püüame igal nädalavahetusel käia. Suvel oleme järjest max 3 päeva, sest pesemisvõimalused on seal napid. Mina oleks ilmselt kauem, kui see ainult minust sõltuks.

Meil talu 65km kaugusel Tallinnast.
Mees käib praktiliselt iga nädalalõpp, mina sügisest-kevadeni eriti ei viitsi seal käia.

See talu on nagu mingi elukestev hobi ja tegemine. KOgu aeg on midagi teha ja rajada.
Meil on nüüd ka vesi ja kanalisatsioon sees. Kuna kinnistu on suur, 17ha, on tekkinud mõte ka väiksed kämpingud rajada, äkki kunagi hakkame natuke turismiga tegelema. Eks näis.

Meil pole enam väiksed lapsi ja koroonaaeg ja majandushukk on pannud mõtlema, et maal on võimalik siiski ellu jääda ka ükskõik mis olukorras. Sellepärast on hea meel, et see koht meil on. Ja pidev füüsiline töö isegi väikestes kogustes on ikkagi väga tervitatav. Eriti meie vanuses 😉

Ise ei saa vastata, sest ma elangi maal ja maakodu täiendavalt ei oma. Aga minu vanemad näiteks, mõne aasta eest pensionile läinud linnainimesed, käivad oma 50 km kaugusel asuvas maakodus aprillist oktoobrini vägagi sageli. Suvel on nad rohkem maakodus kui linnas. Nädalas ehk 1-2 päeva on linnas ja ülejäänud aja maal. Kevadel ja sügisel teevad mõne nädala tagant 1-3 päevaseid käike. Ja nii juba aastaid. Kui veel tööl käisid, siis maale jõudsid harvemini, kuid suvel vähemalt üle 2 nädala 3-5 päevaks.

Seal, kus vanemate maakodu on, on üsna lähedal üks suur suvila, mis kuulub Rootsis elavale perele. Nemad käivad tavaliselt 1x aastas, 3-4 nädalat korraga.
Kui maakodu asub kaugel, siis enamasti jõutakse sinna harvem. Ja kui on selline töö, mis nõuab kuskil füüsiliselt kohal olemist (või pole maal normaalset netti ja olmetingimusi), siis jõutakse veel harvem ja lühemateks aegadeks.

Tahtsin veel lisada, et mulle väga meeldib selline liikumine, et kord saan olla siin ja kord saan olla seal. Osadele see ei sobi ega meeldi. Aga mulle just väga meeldib, et mul on mitu kodu. Mul on ka veel tegelikult lapsepõlvekodu alles (vennaga kahe peale), see asub mere ääres. Ka see on üks minu nö pendelrände koht.

Maakodu asub 250 km kaugusel. Sõiduaeg 2h40min, läheme pea igal reedel ja pühapäeva õhtul tagasi. Sõit on kvaliteetaeg perega – väga palju teemasid saab autos selgeks räägitud. Meil on nö suvebaaskodu maal ja talvebaaskodu linnas, mõlemad majad. Pigem sõltub küll meie linnas / maal olemine kooliskäimisest, aga ikka on kellelgi nii kord nädalas vaja ”suts” teise kohta sõita. Nii et kolmekuulist suveelu maal ei harrasta.

Ei oma maakodu ,sest pole aega sellega tegeleda,seda saavad lubada endale nn nädalavahetuse puhkajad.Need kes graafiku järgi ka nädalavahetustel tööl seda enale lubada ei saa. Aga ausalt ega ei igatse ka.

Sina saad siis ju nn tööpäevadel suvilas käia.

Ei oma maakodu ,sest pole aega sellega tegeleda,seda saavad lubada endale nn nädalavahetuse puhkajad.Need kes graafiku järgi ka nädalavahetustel tööl seda enale lubada ei saa. Aga ausalt ega ei igatse ka.

Huvitav, mis ajendas siis seda teemat avama? Ja tundub, et hiljem siiski kustutama. Teema on ju “Kui tihti käite maakodus?”, mitte et, kas sooviksite maakodu või mis sellest arvate. Järjekordne mõttetu teemasolkimine. Maakodu ei oma ega taha, aga vastad teemas, kus küsiti, kui tihti inimesed oma maakodudes käivad 😀 Veider. Ei taha siis ei taha, igaüks teeb oma valikud ise, milleks seda siia kuulutama tulla? Kõik on enda teha, kas lähed autokooli ja teed load, kas valid elukutse või töökoha, kus on graafikuga töö või sellise, kus on puhkepäevad vabad. See kõik on enda teha, mitte keegi ei sunni selleks, aga pole ka mõtet arvata, et teised on selle kõik kuidagi “niisama” saavutanud. Valikute ja tegude küsimus. Samas, kui maakodu ei tahagi, siis saabki endistviisi hakkama ja sa ei peagi midagi muutma, kui sa seda ise ei taha.

Kui olin teismeline ja korteris elasime vanematega, oli meil maakodu 75km eemal.
Käisime igal nädalavahetusel seal, nii suvel kui talvel.
Talvel tegime sauna ja niisama mõnulesime, sai korterist ära.
Suvel oli tegemisi palju, suvituskohas asus maja 🙂

Olid megailusad ajad, ära ei tüüdanud kordagi. Tihti olid mu sõbrad ka kaasas.

#3543778:

#3542593:

meil maakodu tallinnast 50 km. sõidame neljapäeval maale ja tuleme pühapäeva õhtul tagasi. suvel oleme koguaeg maal. varsti ilmselt kolime päriselt maale. kolmetoaline tallinna korter jääb pojale või anname üürile. üks üürikorter on meil veel, selle kas müüme maha või üürime edasi.

Mitte üldse paha pärast, aga nii mitmedki kirjutavad siin a la neljapäeval maale ja pühapäeval tagasi.

Kuidas on võimalik, et pole ühtegi trenni, võistlust, vastuvõttu või pidu? Meie peres pole ühtegi nädalavahetust, kus saab kuskil lihtsalt olla.

Laste võistlused, erinevatel pereliikmetel viis trenni nädalavahetusel. Pole ühtegi nädalavahetust,kus poleks lisaks seltsielu õhtuti.

Lastel sõprade sünnipäevad lisaks.

Tavaliselt on nädalavahetuse graafik toredaid üritusi täis tunniajase vahega.

Ja veel neljapäeval minna? Lapsed reedel koolis ei käi, ise tööl ei käi, mees ka tööl ei käi?

Ühtki trenni kellelgi pole?

Lapsed on juba suuremad, jäävad isaga linna ja käivad ise sünnipäeval ära. Kui laupäeval on mingi üritus, tulen laupäeval pealelõunaks maalt koju tagasi või kui reedel on üritus – siis sõidan laupäeval maale ja tulen esmaspäeva hommikul koju.
Trennis nädalavahetusel ei käi. Maale läheme küll reedel poolest päevast, sest mul on lühendatud tööpäev.

#3543778:

#3542593:

meil maakodu tallinnast 50 km. sõidame neljapäeval maale ja tuleme pühapäeva õhtul tagasi. suvel oleme koguaeg maal. varsti ilmselt kolime päriselt maale. kolmetoaline tallinna korter jääb pojale või anname üürile. üks üürikorter on meil veel, selle kas müüme maha või üürime edasi.

Mitte üldse paha pärast, aga nii mitmedki kirjutavad siin a la neljapäeval maale ja pühapäeval tagasi.

Kuidas on võimalik, et pole ühtegi trenni, võistlust, vastuvõttu või pidu? Meie peres pole ühtegi nädalavahetust, kus saab kuskil lihtsalt olla.

Laste võistlused, erinevatel pereliikmetel viis trenni nädalavahetusel. Pole ühtegi nädalavahetust,kus poleks lisaks seltsielu õhtuti.

Lastel sõprade sünnipäevad lisaks.

Tavaliselt on nädalavahetuse graafik toredaid üritusi täis tunniajase vahega.

Ja veel neljapäeval minna? Lapsed reedel koolis ei käi, ise tööl ei käi, mees ka tööl ei käi?

Ühtki trenni kellelgi pole?

Sa lähtud oma mätta otsast: laste trennid ja sünnipäevad jms.

Meil on lapsed juba ammu suured!

Meie maakodu on umbes 2-tunnise sõidu kaugusel Tallinnast.
Me veedame seal iga vaba päeva st. et nädalavahetused, pühad, puhkused, kodukontorite päevad jms. Seega kui proportsionaalselt võrrelda, siis maakodus veedame me tegelikult rohkem aega kui oma pealinnakodus.
Nüüd kevadel, seoses koroonaga, suunati meid mõlemaid mehega märtsis kodukontoritesse, tagasi päris kontoritesse tulime alles septembrist. Kogu selle aja veetsime oma maakodus. No küll oli hea!
Praegu on päris raske uuesti pealinnaelu ja kontoriga harjuda, kuigi ka nüüd on meil ainult pool töönädalat büroos ja ülejäänud aja võime kodukontorites olla.
Loomulikult me kasutame seda võimalust ja sõidame kohe, kui nädala viimane kontoripäev lõppeb, maale ära. Tagasi tuleme alles järgmise nädala esimese kontoripäeva varahommikul. Mitte hetkegi ei taha siin pealinnas rohkem veeta, kui just peab.

Lapsed on meil suured, käivad hoopis teises linnas ülikoolis, ja seega ei sõltu meie päevad mitte üks raas nende käimistest või vajadustest.
Oleme abikaasaga kahekesi ja teeme oma plaane just nii, nagu meile mõlemale sobib. Praegusel eluperioodil paistab meile mõlemale sobivat suurem osa aega oma maakodus veeta 🙂

Sõbrad on ka meid sealt üles leidnud ja tulevad hea meelega meile maale külla, et seal siis puhata ja loodust nautida. Ka sugulased käivad meil nüüd tunduvalt rohkem külas kui siis, kui me suurema osa oma ajast pealinnas veetsime. Seega pole me ka ei sõpradest ega sugulastest võõrdunud.
Üks asi on küll, mis natuke muret teeb – teatrisse ja kontsertidele, kus me abikaasaga varem väga tihti käisime, sattume nüüd väga harva. Selle jaoks peaks küll ennast tihemini metsapõuest välja vedama ja lähimasse linna kultuuri nautima sõitma.