Teema: Kui tihti ostate lastele mänguasju?

Meil väiksemad 2a ja 3a, nii pole kunagi et lähme poodi ja lihtsalt ostame, lapsed saavad mänguasju sünnipäevadel ja jõuludel, seega 3 korda aastas tuleb uusi asju. Kui keegi raha kingib sünnipäevaks, siis muidugi ostan midagi lastele selle eest ka.

Kui kaksikud väiksemad olid, siis kuus korra said ikka midagi. Nüüd kui nad 6.a on, ei saa enam:)
Kui poes käime, võivad valida omale sellise asja, mida järgi ei jää, ehk siis söök (poiss vahel valib nt heeringa) või maiustus, näts.
Vahets kui ise poodi satun ja miski ikka väga meeldib, siis ostan ka. Või kui lapsi kaasas pole ja tean, et neile mingi väike asi väga meeldib, siis ka ostan. Väärtus võib olla siis 5-6¤.

Kui reisidel käime, siis saavad ühe suurema ja kopsamakama asja valida.

Peaaegu iga paev mingi väiksema asja.kuid suuremaid kord kuus

Liigagi tihti :S Enda õigutuseks ütlen, et enamik kirbukalt 😀 Koguaeg manitsen ennast, et ma seda piiraks.. aga ilmselt asi selles, et mul omal ajal oli väga vähe asju.

Pisemana sai tihedamini, nüüd üle nelja ja ostame ajakirja kus mänguasi 1x kuus, reisil käisime lasin valida, sai kokku neli asja, pisikesed ja mitte väga kallid, kokku ehk veidi üle 10 euro. Muidu jõulud ja sünnipäev. Tal on palju asju ja nüüd on tekkinud konkreetsemad soovid ja arusaam, et ei saa kogu aeg.)

Aeg-ajalt ikka juhtub. Pigem just mitte sünnipäevaks-jõuludeks, vaid siis kui midagi head silma hakkab. Kasutatud asju ei osta.

Sünnipäevaks ja jõuludeks saavad kindlasti. Muul ajal kuidas juhtub.

Üldiselt ma olen mänguasjades pettunud. Suuremast osast tüdineb laps peagi ja ise ka näen, et pole see roosa plastmassilärakas, mis peaks meenutama lapsele mängupliiti, mitte midagi väärt. Ühesõnaga, valdav osa mänguasjadest on väga kallid, aga läbimõtlemata ja viletsa kvaliteediga. Kas on igavad või siis lagunevad juba samal päeval täiesti ära. Kui oled sihukesele järeldusele jõudnud, ei tõuse käsi enam poes lelusid kokku ostma.

Oleksid mänguasjad kvaliteetsed, tugevad, läbimõeldud ja normaalse hinnaga, siis ostaksin kindlasti palju rohkem. Praegu on meie laste lemmikuteks hoopiski majapidamisest ülejäävad asjad nagu karbid, topsid, pappkastid, vanad päris köögilabidad jms. Minu enda lapsepõlve paarirublased nukud on kõik siiani terved (35 aastat) ja lapsed saavad nendega ilusti mängida. Samas hiljuti poest 30 euri eest ostetud Bratzi nukk on juba katki ja prügikastis.

Iga kuu saab kumbi endale ühe asja valida. Kas siis mänguasjapoest või raamatupoest ja hind peab ka ikka mõistuse piiresse jääma 🙂 Alati arutleme, enne kui lõpliku valiku teevad 🙂

Minu arvates võiksid lapsed muul ajal ka saada mänguasju kui nad on olnud kogu aeg väga tublid ja head lapsed.Kui mingisugune reis või Disneylandi minek toimub,siis minu arvates peaksid lapsed ka sealt midagi saama,sest need asjad,mis on ostetud reisidelt on ikkagi väga hinnalised suveniirid,mida Eestis ei müüdagi ja iga mälestuste asi,mis on ostetud,jääb nende toredaid reise meenutama.Soovitan väga,et laske lastel ise valida,mis neile väga meeldib,mis on nende suurim unistus ja siis ostke ära.Soovitan lambist mitte osta,sest need ei pruugi üldse lastele meeldida.Ostke ainult neid asju,mida nad tõesti on soovinud ja mis neid tõesti õnnelikuks teeb.Vahel harva võiks ju lubabada lastele ka niisama mänguasju kui nad on selle ära teeninud oma suure tublidusega.Kui lapsed ikka eriti tublid on,siis vahel väga harva võiks neile niisama ka lubada ka kallimaid asju.Väga kallimaid asju,siis tähtpäevadeks.Soovitan mitte keelata asju,mis lastele väga meeldivad,sest siis nad hakkavad just rohkem tahtma.Soovitan mitte koguaeg osta,aga vahel väga harva võiks ikkagi neile midagi lubada kui nad on olnud pikka aeg aega väga head lapsed.(Kui raha jätkub).