Need kes ütlevad, et see on täiesti ok ja nii peabki- kujutame nüüd ette, mees käib ütleme viieni tööl, siis läheb ema juurde, no kaks tundi ikka on, see teeb umbes kell 8 koju jõudmist. On ok, et mees jõuab iga päev kell 8 koju? Lapsed lähevad kell 9 magama. Täiesti ok, et lapsed näevad isa päevas ühe tunni, sest vanaema ei taha üksi olla? Kes kodutöid teeb õhtul, naine üksi? Normaalne???
Kes kodutöid teeb õhtul, naine üksi? Normaalne???
Missuguseid kodutöid? Tõstab nõud masinasse või?
Missuguseid kodutöid? Tõstab nõud masinasse või?
Või tõstab selle “mehe” teksaseid ja sokke näiteks pesumasinast välja kuivatusrestile.
Pärast paneb kappi.
Miks sa arvad, et ma ei ole küsinud mehe käest?
Miks ma arvan?
Sest teemaalgatuses sa ei maininud seda üliloogilist asja. Tagantjärgi, loomulikult, mida iganes võib väita.
Pealegi see on ju täisjama.
Vanainimesel on igav aga mul pole meest. Mine siis jäägi sinna ja ma otsin omale uue mehe, kes kodus ja minuga soovib olla.
Ütleksin, et tihti. Või, piisavalt tihti. Ma lausa suunan oma meest teda “valvama” ja tema asjadega kursis olema. Muidu on varsti nii, et mutt on telekas ja Liishaavel koristab kuskil peldikut või vannituba ja hoiab ust kinni. ; P
Ma mõtlen, et oleks pidanud ise ammu aega tagasi kuskile välismaale ära minema sugulaste eest ja kõik sidemed katkestama. Ei jaksa terve elu kõiges süüdi olla ja see must lammas, kes süüdlaseks tehakse.
Kägu 15:19 – miks kõiges süüdi ja miks must lammas? Aga räägi. Lihtsalt – räägi, mis sind vaevab. Ma küll loeks huviga. Pole võimalik, et üks inimene on kõiges süüdi ja lammas ka veel pealekauba.
Kägu 15:19 – miks kõiges süüdi ja miks must lammas? Aga räägi. Lihtsalt – räägi, mis sind vaevab. Ma küll loeks huviga. Pole võimalik, et üks inimene on kõiges süüdi ja lammas ka veel pealekauba.
Selleks peaks eraldi teema tegema ja tegelikult siin on olnud ka selliseid teemasid. Terve elu, alates sünnist jalus olnud ja selline mõnusalt tundlik inimene, kelle peal hea end välja elada ja lahmima hakata ennem kui selguvad tegelikud asjaolud ja süüdlane. See on vist see üsna tüüpiline peres vanema lapse staatus. Palju ka mujalt kuulda olnud.
Minu mees käib oma ema juures paar korda kuus ja mina oma ema juures ehk korra kuus. Minu ema on ka veel väga kõbus ja abi absoluutselt ei vaja. Aga minu 30-aastane poeg käib vanaema juurest läbi mitu korda nädalas. Neil on selline eriline side, neil on tore koos olla. Öeldakse, et “minu inimene” – need 2 on teineteise inimesed. Ehk on sinu mehel ka oma emaga selline lähedus? Kui nende külaskäikude pärast midagi olulist tegemata ei jää, las siis käib. Vägisi ta sinna ei lähe, ju siis süda kutsub.
Okei. Väga kahju, et sul selline paha tunne sees on. Ära siis vähemasti rohkem lase enda peal inimkatseid teha! : )
Elame samas linnas, ämmani umbes 5min autosõitu ja no iga päev on tal seal vaja käia.
Tervis sellel alla 70a, üksi elaval naisel veel täiesti ok, lihtsamate asjadega (söök, koristamine jne) saab ise hakkama, lihtsalt käib ema juures külajutte kuulamas.
Minu silmis on see märk memmepojast ja ta seal passimine hakkab mulle järjest rohkem närvidele käima. Ei, ma ei ole armukade, lihtsalt mis valu see ema järgi pidevalt on. Ühelgi tuttaval ei ole oma mehega sellist teemat, vahel harva käivad perega oma ämma juures. Ekstra sellist asja ju teistelt küsima ei hakka, mõtlesingi küsida siit. Kui tihti teie pere ämmaga lävib ja kas see sagedus OK, vähe või palju?
Ilmselt ei ole sa ema. Muidu sellist lollust ei kirjutaks. Kui aga peaksid juhtumisi olema ema, siis mõtle nüüd korraks, millist eeskuju mees lastele annab. Ta annab eeskuju, et kui ema!!!! saab vanaks, siis lapsed käivad ikka ema juures ja hoolivad temast. Hetkel annad sa teada, sinu lapsed ei peaks sinust hoolima, kui sa vana oled. Et mis valu peaks olema sinu lastel sind vaatama tulla. Istuguga aga oma kodus mees ja naiste juures ja ärgu astugu üle minu ukse. Milleks sa lood endale elu, kus oled üksik ja lapsed sinust ei hooli. Sinule on see ämm võõras, aga mehe jaoks on ta eluandja ja kinkija. Ja sellest saab aru ainult see, kes on ise elu kinkinud, mida see side ja suhe tähendab. Aga sina kasuta üksiolemise aega selleks, et harjutada mida ajaga, mida vanadus sulle võimaldab peale hakata. Üksi on ju nii mõnus ?
Kägu 15:19 – miks kõiges süüdi ja miks must lammas? Aga räägi. Lihtsalt – räägi, mis sind vaevab. Ma küll loeks huviga. Pole võimalik, et üks inimene on kõiges süüdi ja lammas ka veel pealekauba.
Selleks peaks eraldi teema tegema ja tegelikult siin on olnud ka selliseid teemasid. Terve elu, alates sünnist jalus olnud ja selline mõnusalt tundlik inimene, kelle peal hea end välja elada ja lahmima hakata ennem kui selguvad tegelikud asjaolud ja süüdlane. See on vist see üsna tüüpiline peres vanema lapse staatus. Palju ka mujalt kuulda olnud.
Pakun, et see on rohkem su enda kujutluse vili. Mõnele inimtüübile kohe meeldib ette kujutada, et talle kogu aeg liiga tehakse. Sadomaso. Minu mõlemal lapsel käib see hooti peal – ohhhh, kui ilmselge neile mõlemale on, et just nemad on peres need kiusatud ning teise lapse elu on lill … 🙂
Ära heida meelt, soovitan oma mõtteid revideerida, suurest hulgast ülekohtust saab tihti juba selle pisikese liigutusega lahti 🙂
Õnneks piisavalt harva.
Kägu 15:19 – miks kõiges süüdi ja miks must lammas? Aga räägi. Lihtsalt – räägi, mis sind vaevab. Ma küll loeks huviga. Pole võimalik, et üks inimene on kõiges süüdi ja lammas ka veel pealekauba.
Selleks peaks eraldi teema tegema ja tegelikult siin on olnud ka selliseid teemasid. Terve elu, alates sünnist jalus olnud ja selline mõnusalt tundlik inimene, kelle peal hea end välja elada ja lahmima hakata ennem kui selguvad tegelikud asjaolud ja süüdlane. See on vist see üsna tüüpiline peres vanema lapse staatus. Palju ka mujalt kuulda olnud.
Pakun, et see on rohkem su enda kujutluse vili. Mõnele inimtüübile kohe meeldib ette kujutada, et talle kogu aeg liiga tehakse. Sadomaso. Minu mõlemal lapsel käib see hooti peal – ohhhh, kui ilmselge neile mõlemale on, et just nemad on peres need kiusatud ning teise lapse elu on lill … ????
Ära heida meelt, soovitan oma mõtteid revideerida, suurest hulgast ülekohtust saab tihti juba selle pisikese liigutusega lahti ????
Nii ei ole võimalik üldse elada, et ei otsikski kelleski süüd, ei süüdistaks, ei otsiks vigu, ei tunneks põhjuseta kellegi pärast häbi jne? Ei teeks lastel vahet ka nende vanuse järgi, isade järgi, juuksevärvi või mille iganes? Alguse saakski teha see, kes leiaks hoopis midagi head oma lastes või kui tõesti ei leiagi, siis parem vaikiks üldse. Eluaeg nii olnud, et väiksemaid poputatakse ja suuremal lapsepõlve polegi olnud. On vaid kohustused ja halvemal juhul veel peksukott ka, aga ikka on veel vähe. Tuleb niikaua piinata kuni kustub.
Nii ei ole võimalik üldse elada, et ei otsikski kelleski süüd, ei süüdistaks, ei otsiks vigu, ei tunneks põhjuseta kellegi pärast häbi jne? Ei teeks lastel vahet ka nende vanuse järgi, isade järgi, juuksevärvi või mille iganes? Alguse saakski teha see, kes leiaks hoopis midagi head oma lastes või kui tõesti ei leiagi, siis parem vaikiks üldse. Eluaeg nii olnud, et väiksemaid poputatakse ja suuremal lapsepõlve polegi olnud. On vaid kohustused ja halvemal juhul veel peksukott ka.
??
Kui sa nüüd seda silmas pidasid, et mina sind süüdistasin, siis ei, ma ei süüdistanud ja kui sa mu postitusest midagi sellist välja lugesid, siis on see parim võimalik tõestus, et mul on õigus – sa ise mõtled omale need probleemid välja, selleks ei peagi keegi sulle midagi halvasti ütlema ega sind tegelikult halvustama. Sa saad oma elu ise parandada, kui oma mõtlemise korda teed. Võimalik, et selleks on mõne spetsialisti abi vaja, ära karda seda neilt küsida.
Ilmselt ei ole sa ema. Muidu sellist lollust ei kirjutaks. Kui aga peaksid juhtumisi olema ema, siis mõtle nüüd korraks, millist eeskuju mees lastele annab. Ta annab eeskuju, et kui ema!!!! saab vanaks, siis lapsed käivad ikka ema juures ja hoolivad temast. Hetkel annad sa teada, sinu lapsed ei peaks sinust hoolima, kui sa vana oled. Et mis valu peaks olema sinu lastel sind vaatama tulla. Istuguga aga oma kodus mees ja naiste juures ja ärgu astugu üle minu ukse. Milleks sa lood endale elu, kus oled üksik ja lapsed sinust ei hooli. Sinule on see ämm võõras, aga mehe jaoks on ta eluandja ja kinkija. Ja sellest saab aru ainult see, kes on ise elu kinkinud, mida see side ja suhe tähendab. Aga sina kasuta üksiolemise aega selleks, et harjutada mida ajaga, mida vanadus sulle võimaldab peale hakata. Üksi on ju nii mõnus
Jutt käib ju igast õhtust? Lastele eeskuju.. Mis eeskuju, kui ta iga õhtu ema juures passib ja lastega ei tegele. Paar kolm korda nädalas käia on ok aga iga õhtu?? Minul on kolm last ja üks juba oma elu peal. Minul oleks küll imelik, kui poeg iga õhtu minu juures oleks mitte pere juures. Mina küll ei tunne, et mu lapsed mulle midagi võlgu on ja peavad pere kõrvalt iga õhtu minu juures aega veetma. Kasvatan oma lapsed iseseisvaks ja ka omal on piisavalt hobisid, et oma aega ka üksi sisustada.
Just sellistest on täna saade “Minu mees on möku”.
Just sellistest on täna saade “Minu mees on möku”.
Seal on vist pisut teistsugused.
Nagu Nool ütles, et “Eesti naine kasvatab oma poja täpselt selliseks, millist meest ta ise iialgi omale ei tahaks”
Iga päev käia küll normaalne pole! Teemaalgataja ei kirjuta, kas neil lapsed ka on ja kui vanad? Siin keegi eespool juba kirjutas ka, et mehel on siiski oma pere ja vaja ehk ka oma lastega tegeleda, mitte ainult ise laps olla. Poolteist-kaks tundi iga tööpäeva õhtul emale kulutada teeks mind küll pahaseks. Ütlete, et mis kodutöid niiväga? Aga üht-teist siiski. Eeldan, et teemaalgataja käib ka tööl ju, mitte ei passi kodus. Vaja ju poes käia, süüa teha, koristada. Kui mees tuleb ema juurest, siis on naine tõenäoliselt jõudnud juba kõik need asjad ära teha. Üksi. See võib ka olla üks põhjus, miks mees ema pool jõlgub – siis tuleb selleks ajaks koju, kui tööd on kõik tehtud ja saab niisama diivani peal külitada.
Kui lapsed on väikesed, vaja tuua lasteaiast, või vähe suuremaid trennist, või aidata õppimisega, neid asju peaks ju ka ema ja isa peres koos tegema. Mitte et isa vahib muudkui oma ema juures.
Kui on nii, et peres ka väikesed lapsed, siis mina teemaalgataja asemel nõuaks, et tuleb töölt otse koju. Tegeleb lastega, teete koos süüa, koristate laua. Kui lastel on vaja aidata õppida, aitab ka sellega. Kui siis kõik tehtud, siis mingu ema juurde, kui siis veel jaksu on.
Kui peres väikeseid lapsi pole, olete nt mehega kahekesi, siis ma mehele söögi tegemise lõpetaks ära. Las hakkab ema juures sööma! Endale teeks võileiva või ostaks kulinaariast karbiga süüa. Üldse koligugi siis ema juurde, kui vaja seal kogu aeg passida.
Kägude arvates mees ei tohi oma emaga suhelda
Kui mees on iga päev pärast tööd 2h ema juures, siis ta mitte ei suhtle emaga, vaid ELAB ema juures.
Proovi vahet näha.
Need peavad vanematega tihedat suhtlemist imelikuks, kes ise eriti ei suhtle. Mina suhtlen isaga üle päeva, elame lähestikku. Isa jäi 11 aastat tagasi üksi, saab ise hakkama – aga tunnen vajadust temaga koos olla ja juttu rääkida. Isa on 85 ja kasutan igat võimalust, et tema elutarkust kuulata.
Ämm elab 100 km kaugusel, mina helistan vähemalt kord nädalas – pläägutama pikemalt, räägin lastelastest. Külla läheme ika 2-3 päevaks, ämm tuleb meile nädalaks vähemalt.
Kuulge, ei ole ju ainult äärmused, et üldse ei suhtle või teine variant, et jõlgub iga päev ema juures. Kas te ei kujuta ette normaalseid, keskmiseid lahendusi? Et mees suhtleb küll oma emaga, aga näiteks käib seal 1-2 x nädalas ja siis veel üle päeva helistab. Võtke nüüd samm tagasi ja öelge täiesti rahulikult, et IGA PÄEV ema juures käia on normaalne? Tõesti?
Kui peres on väikesed lapsed, keda vaja tuua-viia, aidata ja õpetada, lihtsalt valvata kogu aeg, ja siis naine tahaks ka iga päev oma ema juures käia, mis siis saaks?
Ka teemaalgataja ei maini poole sõnagagi, et ämm saaks poeskäiguga ise hakkama…
Kuulge. Kui teemaalgataja nimetab vanainimest kõbusaks, siis ilmselgelt pole ta ratastoolis ega voodihaige ning alla 70-aastased saavad ikka reeglina kõik ise oma elu elatud, pole vaja neil midagi kätt hoida iga päev. Jah, 80+ või haige 60+, siis on teine asi. Aga mõni abiellub veel 70-selt, käiakse pidudel, lüüakse tantsu, reisitakse. Lähtuge ikka teemaalgataja mõttest – tema hinnangul ei vaja see ämm niisugust hooldust ja sellest tulekski lähtuda, mitte esimese asjana hakata tema hinnangut valeks nimetama ning teda ennast hoolimatuks vms.
Täpselt! Kui inimest kirjeldatakse kui “kõbusat vanainimest”, siis ootaksin ma, et ta käib peol, lööb tantsu, reisib – või vähemalt käib kord nädalas kohalikus pensionäride klubis. Mitte “suudab ise süüa teha ja koristada”. Just see näitabki, et teemaalgataja hinnangut sellele, kui palju on ämmal vaja kätt hoida, ei saa usaldada.
Elu ei koosne ju ainult koristamisest ja söögitegemisest. Vanainimeste probleem on selles, et nende sõbrad ja tuttavad on kas surnud või kaugel ja kuna muid tegemisi vähe, siis üksildustunne tuleb kallale. Isegi kui ollakse tegus ja kõbus. Soov tunda omaste lähedust sageli kasvab vananedes, nooremas eas seda ei tunne, sest igasugused tegemised ja tegevused täidavad aja.
Ja siis ongi poeg või tütar see, kellega saab seda üksildust leevendada. Ja ei tasu hakata rääkima “suhtlusteenusest”, see pole päris see.
Iga päev vist ei käiks. Niisama. Kas see normaalne on, seda niimoodi mõõta ei saa. Eks see ole natuke äärmislik, nagu ka see, kui liiga harva käiakse.
Miks teeb keegi nii või naa, seda ka teised lõpuni teada ei saa.
Liiga palju on ka peresid, kus suhted kehvad jällegi.
Mul on vanemad natuke alla 70, äi natuke üle. Käivad tööl, reisivad, lastelastel külas… ma ei nimetaks neid isegi mitte vanainimesteks, rääkimata sellest, et “suudavad endale süüa teha ja koristada” oleks midagi märkimisväärset (nad suudavad süüa teha ka kogu suguvõsale ja pärast ära koristada, nimelt). Ehk et inimene, kelle puhul need võimed on märkimisväärsed, ei ole jah just päris voodihaige või ratastoolis, aga ega palju sealt puudu ei ole. No näiteks, üks mu mehe vanaemadest elas oma kümme aastat nii, et kodust jalga välja ei tõstnud. Kui külla läksime, oli korter korras ja söökki valmis tehtud (samas linnas elav poeg tõi toidu), aga pikalt pidulauas ta istuda ei suutnud, pidi taas pikali heitma. Kõbus vanainimene või ei?
Just sellistest on täna saade “Minu mees on möku”.
Seal on vist pisut teistsugused.
Nagu Nool ütles, et “Eesti naine kasvatab oma poja täpselt selliseks, millist meest ta ise iialgi omale ei tahaks”
ma imestan, et saade räägib emadest, kes pojad tuksi keeravad, aga isadel loomulikult pole poegade kasvatmises mingit erilist rolli 🙁
Mul on vanemad natuke alla 70, äi natuke üle. Käivad tööl, reisivad, lastelastel külas… ma ei nimetaks neid isegi mitte vanainimesteks, rääkimata sellest, et “suudavad endale süüa teha ja koristada” oleks midagi märkimisväärset (nad suudavad süüa teha ka kogu suguvõsale ja pärast ära koristada, nimelt). Ehk et inimene, kelle puhul need võimed on märkimisväärsed, ei ole jah just päris voodihaige või ratastoolis, aga ega palju sealt puudu ei ole. No näiteks, üks mu mehe vanaemadest elas oma kümme aastat nii, et kodust jalga välja ei tõstnud. Kui külla läksime, oli korter korras ja söökki valmis tehtud (samas linnas elav poeg tõi toidu), aga pikalt pidulauas ta istuda ei suutnud, pidi taas pikali heitma. Kõbus vanainimene või ei?
ilmselt on võti selles, et nad on kahekesi. Minu ämm ja äi on lahus ja mõlemad on tervise mõistes väga kõbusad. Äi leidis omale uue proua ja nad toimetavad ja asjatavad ringi. Ämm on üksi ja istub kodus ja mõtleb end haigeks. Tal ei ole mingit plaani kuskil käia, midagi teha, kasvõi tööle minna, näiteks. Ta on depressioonis, ravist ja abist keeldub ning oma üksinduses süüdistab lapsi. Lastel aga omal kõigil väiksed lapsed, pole aega iga päev mitu tundi kätt hoidmas käia.Lahendust ei ole, ainult süüdistused ja ähvardused ämma poolt üldse suhted katkestada, kui olukord ei parane. Raske teema eriti arvestades, et sellise süüdistusterahe all on väga raske hakata nn õigesti käituma ja ämma õnne eest vastutama. Pigem tekitavad tülid vastupidise reaktsiooni. 10 aastaga on asi ainult hullemaks läinud.
Teemaalgatajale soovitaks seetõttu mitte tülitsemisse laskuda, vaid kuidagi heatahtlikult ja kavalalt mehele kodus rohkem rakendust leida.
Just sellistest on täna saade “Minu mees on möku”.
Seal on vist pisut teistsugused.
Nagu Nool ütles, et “Eesti naine kasvatab oma poja täpselt selliseks, millist meest ta ise iialgi omale ei tahaks”
ma imestan, et saade räägib emadest, kes pojad tuksi keeravad, aga isadel loomulikult pole poegade kasvatmises mingit erilist rolli ????
No imesta edasi. Nagu naised lubaks meestel tegelikult lapsi kasvatada. Isad tohivad lapsi kasvatada ainult nii, nagu emale sobib :). Ja tihti ei sobigi emale need kasvatusviisid, mis tegelikult meheks kasvatavad. Sinna alla kuuluvad natuke käredamad tegevused ja hääled, teistsugused suhtumised ja olemised kui naiste maailmas. Vaatame peeglisse, naised. Mida kodukesksem naine, seda rohkem ta kõike kodus toimuvat juhtida soovib (loomulik ju!) ning seda vähem tegelikult isad sõnaõigust saavad. Kõige enam on lapsevanemate poolne kasvatuse jaotamine paigas vast just neis kodudes, kus mõlemad võrdselt tööga hõivatud, nii ema kui isa – kui emal pole aega ja võimalust kõike ise teha ja kontrollida. Groteskne, aga nii on.
