Teema: Kui ühised huvid on otsa saanud

Mina ka üle 50 aasta vana ja pikas suhtes. Mingid ühised huvid peavad olema, samas võivad mingid hobid ka erinevad olla. Näiteks mina armastan võrkpalli mängida ning käin seda regulaarselt tegemas. Naine armastab jälle kangasteljeringis käia. Aga mingi ühisosa peab olema. Reisimine välismaale, maakodus suvel käimine, teater, kino, muuseumid, puhkepäeval väljasõidud loodusesse näiteks.

#4121766:

Sa praeguses kirjas tood välja ainult ühised hobid. Kuid kooselu koosneb paljust muust enamastki, ja kui muud valdkonnad on enam-vähem okei, siis pole küll mõtet ühisele elule lõppu peale teha.

Meil ka abikaasaga oli kooselu algusaastatel kindlasti palju enam ühist ajaveetmist ja ühiseid huvisid kui praegu. Eks ajapikku ikka leitakse mingeid hobisid, millega teine ilmtingimata kaasa ei pruugi tulla. Mulle tegelikult tundub nii sümpaatne see, kuidas su mees oma vanematekodu üles vuntsib. Mitte ei vedele vaid diivanil teleka ees, igaõhtune kast õlut laual. Ehitamine on trenni eest ja nõuab ka nutikust ja planeerimist.

Kui aga muidu omavaheline klapp olemas ja koos elada on mugavam-mõnusam kui üksi, siis milleks lahutada?

Njaa…Ma olen viimased mitu aastat kaaslaseotsingul ja minu meelest on see küll suur takistus, kui paaril ei ole ühtki ühist huvi ega hobi. See on saanud takistuseks juba mitme mehega. Nii minu kui isegi rohkem nende jaoks. Kui ikkagi maitse nii muusika, filmide jms osas lahku lähevad ning pole ühtki vabaajategevust, mis mõlemale teha meeldiks, siis jääb asi kuidagi tühjaks ja sisutuks. Mida siis koos teha? Ainult seksida ja süüa? Ja siis mingeid tüüpilisi asju nagu kohvikus käia (jälle söömine) ja vahel kinos. Kino ja teater on ka keerulised, kui seal eelistused ei ühti üldse.

Muidu võib ju klapp olla, jutt joosta ja tõmme olla, aga kui nagu mingit ühistegevust (just suhte alguses), ei leia, siis on keeruline kuidagi edasi minna. Just suhet üles ehitades ja üksteist tundma õppides on ju väga oluline. Minu meelest on see küll suur takistus, kui üks tahab kogu aeg kodus olla, ekraani või raamatute taga, ehk lauamänge mängida, aga teine tahaks aktiivselt käia näiteks matkamas, teha mingit sportlikku tegevust (rattasõit, suusatamine, orienteerumine vms), käia üritustel jne. Liiga erinev elustiil ja eelistused. Muidugi võib neid asju teha kellegi teisega või üksi. Teengi ju, kui kaaslast pole. Aga mida siis selle kaaslasega koos tehakse? Ongi, et lihtsalt saad kokku, ajad juttu millestki ja seksid, sööd. Kõik. Minu jaoks sellest kahjuks kindlasti ei piisa, et oleks ühtse ja lähedase suhte tunne. Ühine kvaliteetaeg on mulle oluline ja kindlasti pole rahul, kui ühistegevus piirdub seksiga.

Need, kes väga pikalt koos olnud, muidugi ei pruugi tahta enam kaaslasega väga palju aega koos veeta. Pole mõtet tuua näiteks vaid 20+a kooselusid. Üldjuhul, kui inimestel huvid, hobid, tutvusringkonnad väga palju muutuvad, siis kasvatakse lahku ja pole enam nagu millestki rääkida.

#4121798:

Tundub, et mees sätib oma vanemate kodu endale tulevikus elamiseks.

………ja seda vist üksi.

#4121784:

#4121780:

Seksuaalse klapi jaoks on vähemalt minul küll vaja ka muul tasandil samal lainel olemist ning ühiseid tegemisi. Ja vot sellest mees aru ei saa.

Kui pere koos ei matkamas, ei tähenda ju, et nad koos ei käi koera jalutamas, süüa ei tee, filme ei vaata, külas ei käi, külalisi vastu ei võta, reisil ei käi, kinos ei käi, seenel ei käi, ujumas ei käi, restoranis ei käi, lauamänge ei mängi ja nii edasi jne jne jne. Miks peaks just koos täpselt matkama? Sest kunagi matkati koos?

See on umbes sama loogika, et kui kohtuti klubis ja innustuti ristsõnadest, siis tuleb surmani jäädagi klubitamise ja ristsõnade juurde. KOOS, koos ja ainult koos.

Kui on väga pikk suhe, kus on läbivalt olnud üks ühine ja peamine hobi, siis äkki on nördimus täiesti mõistetav, kui teisele see järsku enam mingit huvi ei paku? Koos oldud nt 20a ja käidud kogu see aeg koos matkamas, ka lastega koos, siis ei ole nagu mõistetav, kui inimesel tekib nördimus, kui mees järsku üldse ei taha tulla? Nokitseb omaette pigem kogu aeg ja mitu aastat jutti. Pole päris sama, mis oma näites välja tõid.

Näiteks need, kes väga sportlikud, võivad valida ka kaaslast selle järgi. Võtavadki kaaslaseks kellegi, kes tegeleb sama spordialaga näiteks. Ja siis tegelevad sellega koos. Tean mitmeid selliseid sportlikke paare. Ollakse pikalt koos ja siis järsku teine muutub passiivseks, ei viitsi enam trenni teha. Võib olla häiriv küll. Kui ikkagi mingi üks suur liitev asi ja tegevus kaob.

#4121753:

Mina läksin lahku. Meil ei olnud lapsi ja mul oma korter ootamas. Me juba magasime ka eraldi tubades, sest härra oli poole ööni üleval ja ärkas kell 11, heal juhul ja siis pool päeva luges ajalehti. Ainus ühistegevus oli paar korda kuus koos toiduostmine. Me isegi ei söönud koos, tulenevalt eri unerütmidest.

Lahkumineku algatasin mina. Aastaid sain iga oma ettepaneku peale “ei”. Ükskord sain ta kohvikusse lubadusega, et mina maksan, võttis oma kohvi ja koogi, tõstis ajalehe näo ette ja küik.

Ja mina kõndisin ära. Ta ei saanud üldse aru, et mis siis valesti on.

Väga tubli ja enesekindel naine oled. Suudaks vaid mina ka nii 🙁

#4121909:

Tead, asi oli motivatsioonis. Ta tegi ammu kodutööd ja seega graafik nii, nagu ise tahtis. Siis sai aga pakkumise, kus kuupalk oli viiekohaline ja oskas küll kell 8 üles ärgata ja 8.30 arvuti tööle panna. Lihtsalt mina ei olnud see motivatsioon.

Viiekohaline summa eeldab suurt pingutamist. Tahestahtmata polegi siis enam aega, mida just ütlesid. Oskas kell 8 ärgata, ju siis oli see suur motivaator ja ühtlasi kahandas huvi sinu vastu.

Mulle jälle ei meeldi tõmblejast naised, kes koguaeg kusagil liikumises peavad vabal ajal olema.

Väsitavad ja närvilised tegelased , kõnnin kauge kaarega eemale sellistest.

#4121918:

Mulle jälle ei meeldi tõmblejast naised, kes koguaeg kusagil liikumises peavad vabal ajal olema.

Väsitavad ja närvilised tegelased , kõnnin kauge kaarega eemale sellistest.

Täiesti nõus, aga ka mehed on sellised, isegi hullemad veel, nagu mingi motoorne rahutus vaevaks. Keegi siin eespool kirjutas, kuidas tal mees puhkepäevadel lõunani magab, aga millal veel siis? Lihtsalt imesta, isegi puhkepäevadel ei tohi magada? Peaks hoopis selgeks tegema, miks magab, mitte laisaks pidama, põhjuseid on palju tõsisemaid, laiskusest ja vägisi ei maga keegi. Pealegi mõjub selline rahutu kaaslane väga ärritavalt, siiberdab ja lunib su ümber, tekitades põhjendamatuid süümepiinu.

#4121931:

#4121918:

Mulle jälle ei meeldi tõmblejast naised, kes koguaeg kusagil liikumises peavad vabal ajal olema.

Väsitavad ja närvilised tegelased , kõnnin kauge kaarega eemale sellistest.

Täiesti nõus, aga ka mehed on sellised, isegi hullemad veel, nagu mingi motoorne rahutus vaevaks. Keegi siin eespool kirjutas, kuidas tal mees puhkepäevadel lõunani magab, aga millal veel siis? Lihtsalt imesta, isegi puhkepäevadel ei tohi magada? Peaks hoopis selgeks tegema, miks magab, mitte laisaks pidama, põhjuseid on palju tõsisemaid, laiskusest ja vägisi ei maga keegi. Pealegi mõjub selline rahutu kaaslane väga ärritavalt, siiberdab ja lunib su ümber, tekitades põhjendamatuid süümepiinu.

Mina olin see kirjutaja. Minu meelest ongi ebanormaalne, kui tööpäeviti magatakse napp 5h, heal juhul 6-7h ja siis nädalavahetustel peesitatakse 12h jutti voodis. Minu jaoks see ongi laiskus. Normaalselt peaks 9h max end välja magama. Ülejäänu ongi kas laiskus või haigus.

Ei ole närviline, vaid tahan, et elus oleks MÄLESTUSI. Ja need tekivad elamustest, tegevustest, käikudest. Pean seda maha visatud eluks, kui enamus vaba aega möödub kodus peesitades, lõunani magades ja mitte kui midagi tehes. Mida sellisest elust mäletada on? Lisaks tekib tüdimus. Elangi rütmis, et tööpäeviti jõuan käia trennis ja heal juhul ka natuke jalutamas. Vabad päevad on ainuke aeg, kus saab ka midagi sisulisemat ja toredamat teha. Meeldib maailma avastada, erinevaid asju ette võtta, elamusi saada. Kelle jaoks see närviline tõmblemine, siis minu jaoks see on elamuste kogumine ja aktiivne eluviis. Soovin endale samasuguse mõtlemisega kaaslast. Selle passiivse elukaaslasega saigi saatuslikuks see, et väga palju oli seda niisama passimist ja seetõttu tekkis tüdimus. Ühised toredad tegemised ja uued elamused liidavad, tekitavad elevust ning loovad ühiseid toredaid mälestusi. Keegi ei mäleta tagantjärgi mingit järjekordset päeva, mis sai kodus voodil või diivanil maha logeletud ja ekraani vahitud.

PS! Muidugi magan vabadel päevadel kauem, aga see ongi kl 8-9ni. Ja minu meelest väga hea. Tööpäevadel tuleb ärgata märksa varem. Ei ole kunagi näinud vajadust peesitada kl 12-13ni voodis. Muutuks siis tõesti rahutuks ja närviliseks.

Aga mina olen just näiteks sellises õnneliku suhtes, kus mul mehega ühtegi ühist hobi ei ole. Tema magab ka nädalavahetuseti kaua ja on öösiti üleval. Mina ärkan varem ja lähen magama ka varem. Minul meeldib värskes õhus liikuda, matkata ja palju muidki tegevusi teha, olen suurema suhtlusvajadusega. Tema on linnamees, kellele meeldib asfalt ja omaette toimetada/olla, vaid tööalaselt kolleegidega suhelda. Mingit hobi me küll  koos ei tee.

Aga see-eest on meil igal õhtul ühine õhtusöök kogu perega, mille valmistab mees. Arutame isiklike päevasündmusi ja maailmapoliitikat. Räägime elust ja inimestest. Juttu jätkub küll kauemaks (vahel saan minagi päris hilja voodisse). Üksteist armastame, oma lapsi kasvatame, oma koeri hoiame (tema küll pigem kudrutab nendega kodus ja mina olen see, kes viitsib jalutama viia ja õues tegeleda).

Ma ei kujutaks elu teistmoodi ettegi. Tegevused pole olulised, omavaheline austus ja teise soovidega arvestamine samaaegselt kui enda vajadusi mutta ei tallu, on minu meeslest ikka see, mis kokku hoiab.

Teisi inimesi ei saa iial enda sarnaseks muuta, üks on flegmaatik, teine koleerik ja neid ei kasvata ümber, öelge mis tahate.

#4121921:

Ah, ära spekuleeri. Tegemist valdkonnaga, mida Eestis polegi ja pole ka nii palju pingutamist, kui arvad. Ning vastupidi, kuna päevarütmid sünkisid, nägime üksteist ikka rohkem. Tema jaoks oli kõik super, kõik töötas.

Ma spekuleerin. Ka itimeeste töö on raske, kuigi arvatakse, et ajavad lambist raha kokku. Mul sugulaste seas itimehi, esiteks nad on selle nimel kaua vaeva näinud, et sinna jõuda, teiseks töö on tõesti pingeline ja konkurentsi on ka.

Sina arvad, et mehe jaoks töötas, aga elus on plussid ja miinused, mille arvelt valitakse. Mehele oleks töötanud nii, et sinu jaoks leiab aega, kui tema leiab (sa polnud kõige suurema kaaluga ehk motivaator nagu ise ütlesid), enamus aega keskendub endale ja tööle. Tema jaoks ei olnud sinust ilma jäämine suure kaaluga, selles on vahe. Siin pole midagi spekuleerida. Pealegi 5k eest leitakse endale noorem ja ilusam, sest 5k ei ole üldse vähe raha.

Mehe vanemate  vanus on sealmaal, kus neil ei ole enam pikka iga. See aeg, mis mees seal ehitamas käib, ongi ehk tema viimane aeg oma  vanematega veel koos olla. See ehitamine ehk ongi parim, mida ta saab veel teha enda ja oma vanemate jaoks praegu. Ära ole kuri ja solvunud. See on lihtsalt elu, mis ükskord läbi saab.

#4122096:

#4121921:

Ah, ära spekuleeri. Tegemist valdkonnaga, mida Eestis polegi ja pole ka nii palju pingutamist, kui arvad. Ning vastupidi, kuna päevarütmid sünkisid, nägime üksteist ikka rohkem. Tema jaoks oli kõik super, kõik töötas.

Ma spekuleerin. Ka itimeeste töö on raske, kuigi arvatakse, et ajavad lambist raha kokku. Mul sugulaste seas itimehi, esiteks nad on selle nimel kaua vaeva näinud, et sinna jõuda, teiseks töö on tõesti pingeline ja konkurentsi on ka.

Sina arvad, et mehe jaoks töötas, aga elus on plussid ja miinused, mille arvelt valitakse. Mehele oleks töötanud nii, et sinu jaoks leiab aega, kui tema leiab (sa polnud kõige suurema kaaluga ehk motivaator nagu ise ütlesid), enamus aega keskendub endale ja tööle. Tema jaoks ei olnud sinust ilma jäämine suure kaaluga, selles on vahe. Siin pole midagi spekuleerida. Pealegi 5k eest leitakse endale noorem ja ilusam, sest 5k ei ole üldse vähe raha.

Mis asi on 5k?  Viis tuhat?

Tipsu, ta oli juba minuga tutvudes väga rikas ja hea välimusega, kes oleks leidnud endale noori ja ilusaid. Mina olingi 16 a noorem. Ning ausalt, kui mina juba ära tulin, siis minu poolest võtku 30 a  noorem, enam ei huvita. Mina olin ta kõige pikem suhe ja tema poolest oleks see võinud elu lõpuni minna.

Ja ma ütleks, et isegi, kui see oli tema pikim suhe, siis poes käimine EI OLE piisav suhte näitaja. See ei ole suhe, vähemalt lõpuaastatel.