Teema: Kui üks lastest ei taha,et mul oleks uus suhe.

Kuula jah teismelist. Sellises vanuses võitlevad nad iga asja vastu mis emale meeldib. See võib väga hea asi olla, kuid ta ikka on vastu. Ela oma elu, õpeta lapsele ka, et oma õnne ei maksa ohverdada. Paari aasta pärast on laps läinud, sina üski. 🙂

Minu soovitus on selles asjas ennast esikohale seada ja lapse tujudele mitte alluda.

Olin ise selline teismeline, kes oma ema suhted maha laitis.  Isa, kes teise naise juurde kolis, ma ei süüdistanud,  aga see, et ema enda kõrvale kedagi leiaks, tundus kohutava reetmisena.  Aastaid hiljem oleksin  olnud väga õnnelik,  kui mu ema kõrval keegi oleks olnud, aga siis oli selleks juba hilja.

Lapsed on ema jaoks küll kõige tähtsamad,  aga igas asjas ei saa nende tahtmise järgi toimida.

#3717573:

Olen leidnud toreda inimese, kellega olen pikalt suhtlend ja paar korda väljaspool kodu kohtund, aga sooviks natuke rohkem juba koos olla, aga laps on selle vastu, eks kardab, et ema saab jälle haiget. Olen öelnud, et lapsed on mulle kõige tähtsamad, aga tahaks ise ka õnnelik olla.

Kohtu siis, miks sa pead lapsega seda arutama.

#3717591:

Laps peaks ju ikka teadma, kui keegi uus on tekkinud ja pean ju ka teadma andma või küsima laste käest kas nendel on selle vastu midagi kui uus sõber mingi aeg külla tuleks.

Koju ööbima toomisega võiks küll veidi oodata. Enne saate ju mujal kohtuda, kuni asi tõsisem.

#3717594:

Lapse kingades olles ma ka ei lepiks. Kui on normaalne inimene, ootab kuni sul laps suurem.

Et nagu 18 eluaastani peaks emme tsölibaadis olema, sest lapsuke ei taha, et empsil keegi on? Really? Aga issi tohib, eks.

#3717576:

#3717573:

Olen leidnud toreda inimese, kellega olen pikalt suhtlend ja paar korda väljaspool kodu kohtund, aga sooviks natuke rohkem juba koos olla, aga laps on selle vastu, eks kardab, et ema saab jälle haiget. Olen öelnud, et lapsed on mulle kõige tähtsamad, aga tahaks ise ka õnnelik olla.

Kui tahad rohkem koos olla, kas mehel pole kodu siis, kuhu minna? Miks peab enda koju nii vara kutsuma intiimsemaks olekuks sel ajal, kui lapsed kuulavad seina taga?

#3717654:

Isa ei ela lastega koos, aga ema elab. Milleks lastega suhteid rikkuda? Pole ju kodus vaba tunnet, kui emal kedagi enne ei olnud ja siis sajab sisse mingi võõras mees. Ise ei sooviks sellist elu. Teismeiga nagunii segane iga paljudele. Ema ei ole tsölibaadis, kui ta mehega kohtumas käib, see on visiitsuhe. Kui mees leiab, et see naine on tema jaoks, on ta valmis ootama selle kolimisega. Laste asi on vanemate suhe alati, kui tahta neile head eeskuju näidata. Lapsevanema roll on midagi enamat kui vallatutel vallalistel ja lastetutel.

Appi, kui haige mõtlemine. Vähe sellest, et ema kasvatab lapsi, ei tohi ta endale suhet ja kaaslast lubada kuni laste täisealiseks saamiseni? Milline vastik egoistlik laps sa oled! Kes sind selliseks kasvatas? Üksikema, kes sinu käsu järgi elas?

Oleneb, kes see mees on ja mida endast kujutab. Lapsel pole armumise roosasid prille ees, tema näeb kogu olukorda selgemalt ja kui see mees ei meeldiks lastele, kas ema usuks seda? Üldiselt on lapsed terveks eluks ja mehed tulevad-lähevad. Ma ei ole kindel, et ma uut meest endale koju kutsuks. Seda kokkusaamist saab ju mujal ka korraldada kui vaja on kunagi. Sellega pole kiiret. Teisest küljest jälle uudishimust tahaks küll teada, kuidas uus mees ja lapsed omavahel klapiks. Seda teistmoodi teada ei saa, kui viies nad kokku.

Endal oli sama olukord ja uus mees ega laps omavahel põrmugi ei sobitunud.
Lihtsalt vaatasid teineteist umbuskliku pilguga ja enamus aega oli kumbki vaiki. Mees tundus ka väga tore ja intelligentne inimene, kuid ei osanud-suutnud lapsega ühist keelt leida. Mul oli väga ebamugav seda olukorda pealt vaadata. Ootasin just mehelt rohkem, kuid kohe oli näha, et ei. Võtsin seda kui märki, et see mees ei sobi minu ellu ja jätsin ta üsna pea sinnapaika, vist juba järgmisel kuul. Mina ei ole ju ainult mina, mul on laps ka ja temaga peab arvestama ja talle meeldima ka see uus, kes mu ellu tuleb.

Seega soovitan ühel hetkel mehe ja lapsed kokku viia ja vaadata, kuidas läheb. Kui kohe ei sobi, pole mõtet ka sobima panna. Tuleb uus ja parem.

Minul lapsena kolis üks jorss minu kodusse. Miny elu põhimõtteliselt lõppes. Ei saanud öösärgiga enam kodus ringigi käia. Ma olin siiski teismeline tüdruk ja too oli võõras mees. Elasin väljaspool kodu, kodus olin oma toas vaikselt kui hiir.

Kui olin 13, jõi ta end täis ja avaldas mulle armastust. Ma pidin ära surema. Midagi teha ei saa, kellegile rääkida ei saa. Ta ei teinud midagi, aga see teadmine…appi, rõve.

Õnneks jõi ta rohkem, kui vaja ja ema jättis ta varsti maha.

Teisemelised lapsed, seega saavad ju omapead hakkama päeva, ehk isegi paar. Seega elaks eraldi elusid lastega ja leitud uue mehega. Eeldan, et lapsed suhtlevad ju oma isaga ka, käivad isa poole osa aega. Seega peaks olema piisavalt aega, et nautida uut suhet mujal kui oma kodus. Kõigepealt suhtleks mehega päris pikalt nii, et lastele teda üldse ei tutvusta. Seejärel käiks mingi aja mehe ja lastega koos väljaspool kodus, näiteks looduses matkamas (kui see teismelisi huvitab). Alles siis, kui lapsed ja mees on leidnud väljaspool kodu toimuvatel kokkusaamistel ühise keele, hakkaks mõtlema kokku kolimisele. Aga oled sa üldse mehelt küsinud, kas tema üldse tahab kokku kolida? Võib-olla mees tahab just sellist visiitsuhet, ei tahagi kolida naise juurde, kelle kodu on täis turtsakaid teismelisi?

#3717591:

Laps peaks ju ikka teadma, kui keegi uus on tekkinud ja pean ju ka teadma andma või küsima laste käest kas nendel on selle vastu midagi kui uus sõber mingi aeg külla tuleks.

Kuhu sa tormad? Olete kohtunud mehega *paar korda*.
Juba on vaja koju laste juurde tassida? Kohtuge rahulikult edasi kodust väljas, lastele ei pea aru andma igast käigust.

#3717573:

sooviks natuke rohkem juba koos olla, aga laps on selle vastu, eks kardab, et ema saab jälle haiget. Olen öelnud, et lapsed on mulle kõige tähtsamad, aga tahaks ise ka õnnelik olla

Sa ei pea lapsega sel teemal kauplema hakkama. Sinu poolt lapsele uuest suhtest teadaandmine olgu info edastamine, mitte luba küsimine.
Kumb teist laps on?
Laps räägib, et kardab sinu haiget saamist, sina jahud, et tema on kõige tähtsam (s.t. hoopis teisel teemal). Miks laps üldse seda kardab, oled oma varasemat lahkuminekut tema ees välja elanud?
Vasta lapse murele ja kinnita, et oled suur inimene ja tead, mida teed ja eelkõige – laps ei pea vastutama sinu enesetunde, haigetsaamise pärast. Su laps on mures, sest oled ebaõiglaselt varem temale toetanud, aga laps ei oska ega saa sind aidata sellistes asjades – see ei ole lapse töö!

Mina pidin ka mitmeid aastaid lapsele selgitama, et nii tema kui ka minu uus mees on olulised minu elus.

Side lapsega,  kes on nüüdseks täiskasvanu, on säilinud. Ka vaatamata sellele, et minu praeguse abikaasaga neil lähedust ei tekkinudki.

Ma tõesti ei kujuta ette et oleksin viimased 15 aastat üksi elanud. Minu jaoks on oluline olla ka naine mitte ainult ema.

Tihti lastes säilib soovunelm et ema ja isa võiksid ikka koos elada. Sellele vaatamata, et mõlemal uued elukaaslased.

Tunnistan et hakkasin ema suhte tähtsusest siis aru saama kui kodust välja kolisin ja ise kedagi enda kõrvale igatsema hakkasin.

Olin 10-11 kui ema ühe mehega suhtles. No see tüüp kohe üldse ei meeldinud mulle. Pealegi olid selle mehe lapselapsed meiega sama vanad. Ei kannata seda meest siiani välja. Seltskonnas tuleb et tal vaja mind tantsima õpetada, sest mul isa ju ei ole, ma olin täisealine ja ta mu emast juba aastaid lahus. Mingid labased naljad ja võltsilt mesine jutt.

Nüüd ema uuesti 5a visiitsuhtes. Mees kunagi ema koju ööseks ei jää, kohtuvad mehe juures. Selles suhtes praegu klapib hästi et ema ei taha veel laste pärast kokku kolida( noorim gümnaasiumis) ja see mees hooldab oma ema ja ei saa ka välja kolida. Eks näeb kuhu see läheb, ma olen õnnelik et keegi ema kõrval on.