Mingil põhjusel otsitakse sellele ajastuülesele küsimusele alati vastust – miks petetakse?
Kui suhtes ollakse olnud ca 1 aasta, siis ma ei räägiks petmisest, kui selle aja jooksul nö kõrvale veel vaadatakse, siis käib endiselt otsimine või poldud suhtes üldse veel kindel. Aga räägime 10+, 20+ aastasest kooseludest.
Minu tutvusringkonnas on erinevaid näiteid (kõigil pered):
– väga tubli kena ja hea naine, mees on petnud;
– väga edukas ja positsioonikas naine, mees on petnud;
– tavaline hall kodukana, aga muidu tore inimene, mees pole petnud (no 99% nagu ikka eks)
– super tore, sharmantne perearmastav mees, naine on petnud;
– kõrgel positsioonil olev mees, kõiki võimalusi pakkuv, naine on petnud;
– keskpärane, pigem joodik mees, naine ei peta, sest armastab nii palju oma sõnutsi jne.
Et siis mingi vastust, miks keegi petab, pole. Vahel on see arusaamatu kirg, justnimelt kel olnud, see saab aru, meestel lihtsalt kergem – võtmise, enesehinnangu küsimus. Naised on kavalamad, nende petmise põhjusest ei saagi lõpuni kunagi aru. Aga põhiteema on kirg.
Ehk siis vastut sinu teemapüstitusele – pole!