Esiteks muidugi sellel, et laps valetab, ei pruugi olla pistmist sellega, et tema vanemate omavahelised suhted on halvad ja üks ütleb üht, teine teist. Seda on väga raske kindlaks teha, miks üks laps valetab, aga teevad seda ka täiesti tavaliste perede lapsed.
Minu lastel on kahjuks sarnane elu nagu sinu mehe lastel, aga ettearvamatu osapool meil on laste isa. Samuti puuduvad mu lastel isa juures olles igasugused reeglid ja rutiinid, isa ei osale ka finantsiliselt laste ülalpidamises, ainuke mis ta teeb on nende trennidesse sõidutamine ja loomulikult katab ta söögi ja joogi kui lapsed on tema juures. Ma olen võidelnud ja üritanud laste isaga rääkida, aga tulemuseta. Peale aastatepikkust punnimist olen alla andnud, sest muuta teist täiskasvanud inimest ei ole võimalik kui ta ise ei taha muutuda ja oma veast arugi ei saa. Lastel on selline isa kes on, seda enam ei muuda. Parim, mis ma teha saan, on pakkuda lastele elu mida ise õigeks pean, vähemalt enda kodus.
Minul on ka “uus” mees, kes on siin loos sarnases rollis sinuga, kuna elab elu, mis poleks pooltki nii keeruline kui ta valinuks omale pagasita naise. Tema on hästi kohanenud, ta teadis algusest peale, et laste isa on ettearvamatu ja teeb täpselt, mida tahab ja kuna tahab. Kuid mehed vist kohanevadki selliste olukordadega paremini. Olen mõelnud, et mina ise ei suudaks vist küll sellist elu elada. Ta võtab aktiivselt osa lastega seotud kohustustest, mulle aga tundub ja ta ise ütleb ka, et ta naudib seda. Mu mees väga hoolib lastest ja nemad temast ka, me kasvatame minu ja mu eksmehe lapsi nagu ühiseid lapsi elukaaslasega. Ainus erinevus on see, et lapsed on ka sageli oma isa juures, kes käitub nagu oleks tal vaid õigused, aga mitte kohustused. Ma usun, et hullem oleks kui isa nad lihtsalt ära unustanud oleks.
Mina panen lapsed trennidesse kirja ja mina ka maksan. Tegelikult ma arvan, et laste isa peaks poole summast ise maksma, aga paraku ta seda ei tee ja kuna mina olen see registreerija pool, siis maksekohustus on ka minul. Vähemalt ta sõidutab lapsi kuhu vaja kui lapsed on tema juures.
Selles suhtes ma leian küll, et teil pole eriti midagi öelda. Kui on kallis, eksklusiivne hobi, siis muidugi ei saa teiselt osapoolelt kinniplekkimist ootama kui oled ise lapsele selle hobi lubanud. Muidugi peaks ideaalis nendes küsimustes kokku leppima, aga kui lapsi kuhugi sunniviisiliselt ei vii vaid ise tahavad, siis see ringisõidutamine ehk taksoteenus lihtsalt ongi üks lapsevanemaks olemise osa. Hiljuti ma panin ühe lapse just järgmiseks aastaks ühte trenni kirja ja ma isegi ei tulnud selle peale, et seda laste isaga arutada, kuna ta ei vasta nagunii. Kuna trenniaegu nagunii valida ei saa, siis ainuke küsimus laste isale oleks olnud, et kas ta on nõus. Aga ma ei leia, et isapoolne “ei” peaks olema põhjus, miks laps peaks trennist loobuma.
Ma soovitan sulle, et ära väga looda midagi muuta, sest see sul ilmselt ei õnnestu. Ära raiska oma närve. Midugi proovida võib. Kui ei suuda selle eluga leppida, siis pole muud kui lõpetada see suhe või elada omaenda pinnal ning koos mehega üle kahe nädala, siis kui lapsed pole su mehe juures.
Kui laste ema räägib sinu kohta halvasti, siis tea, et lapsed pole rumalad. Nad teevad järeldused selle põhjal, mida ise näevad ja kogevad. Minu eks on ka lastele mu mehe kohta igasugu valesid rääkinud, lapsed armastavad mu meest sellegipoolest ja nad saavad aru, et pärisisa jutt ei vasta tõele.
See ei ole ideaalne lapsepõlv ja mul on kahju, et lapsed peavad seda sellisena kogema, kahjuks tegin selle valiku neile noore ja rumalana isa valides aastaid tagasi ja seda muuta ei saa. Saan ainult ise neile teistsugust elu pakkuda.
Mu mees ükskord isegi ütles, et tal oleks küll raske elada kui ta ei suudaks leppida sellega, et meie elu mõjutab paraku ka laste isa, kellega palju probleeme on. Ja kui ta ei suhtuks lastesse nagu omadesse. Eks ta tööl kuuleb ka erinevate elude kohta ja enamus serveerib partneri lapsi kui probleemi. Mu mehe jaoks pole see nii ja seetõttu ta elu on lihtsam. Ja mina väga hindan seda ja ei pea seda iseenesestmõistetavaks.
Kuid võime leppida selliste asjadega on rohkem isikuomadustega seotud, mingi teooriaga seda ei tekita. Siiski peab meelde jätma selle, et selline elu pole laste valik, küll aga on sinu vaba valik selles elus osaleda. Ja isegi kui mees sind väga armastab, võibolla isegi sama palju nagu lapsi, on siin vahe selles, et laste ees on tal kohustused mida tal sinu kui võrdväärse täiskasvanu ees ei ole.
Ja ära pane tähele neid kommenteerijad, kes annavad mõista nagu sul poleks “uue” naisena kes pole laste ema, üldse mingeid õigusi midagi arvata ega öelda. Sul on õigus olla respekteeritud. Ja sul on õigus teha siia teema ja seda muret arutada. Ei pea olema kõik nii mustvalge, et lepi ja kohane või astu minema. Loomulikult sa tahad üritada aidata neid lapsi, et nende vanemate suhted oleks paremad ja seega ka laste elu kvaliteetsem. Kahjuks küll minu näites on kõik vahendid proovitud ja paranemist pole paista. Aga see ei tähenda, et teil läheb samamoodi.
