Teema: Kui uus naine ei taha mehe lapsi

Aga võta siis lapsed enda juurde, sa oled ju lihane tädi. Miks peaksid lapsed vanaema juures elama? Vend annab raha ja kohtub sinu juures oma lastega.

Ja kas sa oled ka uurinud, miks uus naine lapsi ei taha. Kas lastel oleks isa juures oma toad? Kelle elamine on, kas uue naise, laste isa või ühine?

#3707827:

eks siis vend kolib naisest eraldi ja kasvatab üksi oma esimese abielu lapsi

Miks ainult esimese… võib ju kõik kolm endale võtta.

Ja jah, ega teemaalgataja pole ju vähem sugulane kui seda oleksid ema õed-vennad, keda pole.

#3707792:

Selle naise enda vanemad surnud ja õdesid vendasid pole.

#3707823:

Aga võta siis lapsed enda juurde, sa oled ju lihane tädi. Miks peaksid lapsed vanaema juures elama? Vend annab raha ja kohtub sinu juures oma lastega.

Ja kas sa oled ka uurinud, miks uus naine lapsi ei taha. Kas lastel oleks isa juures oma toad? Kelle elamine on, kas uue naise, laste isa või ühine?

Selles, et TA saaks enda juurde lapsi võtta ja kasvatada, puudub ka loogika. Võib tekkida probleem laste elatisega, et kas isa ikka hakkab ise korralikult maksma, kuna ta oma naise tallaalune. Ja isegi kas isa hakkab laste elus isana osalema veel rohkem, kuna ema ka pole ju.

See on ikka ju üsna tavaline, et naistele, kellel endal lapsed, tundub see loomulik, et mees tema lapsed omaks võtab, aga vastupidi on ühtelugu tohutuid draamasid, siin sellest ju mitmeid teemasid olnud – ei talu, ei suuda, ei kannata …

Siin vennal ja uuel naisel ühine laps, seega olukord veidi teine, aga keeruline ikka, sest ega ei ole neil lastel ju siis ka mingit elu, kui isa nad kohusetundest siiski enda juurde võtaks, aga tema naine neid ei talu. Sellist saatust küll ühelegi lapsele ei tahaks.

Kui ma see õde oleksin, siis ma muud varianti küll ei näeks, kui et lapsed jäävad vanavanemate juurde, kus juba harjunud, ja isa siis lihtsalt kas jagab igapäevaselt end kahe kodu vahel, kui ühes kohas elavad, või jaotab oma nädalad pooleks, et olla võrdselt koos kõigi oma lastega. Õena aitaksin ise ka vanemaid ja venda selles olukorras, püüaksin lastele natukenegi ema aseaineks olla – et vähemalt oleks nendega usalduslik suhe, teaksid, et saavad kõiki oma muresid kurta alati jmt.

Iseenesest jube mõelda, et on naisi, kellele oli väga vaja meest, kellel on juba lapsed – ja sellises olukorras suudab öelda, et tema pole nõus neid kasvatama hakkama. Ma ei suudaks näiteks eales hakata koos elama mehega, kes oma eelmise kooselu lapsed hooletusse jätab, nendega ei suhtle – sest mis mees see üldse selline on? Ja kui niisugune olukord tekiks, nagu siin kirjeldatud, siis poleks mingit pikka mõtlemist, loomulikult võtaks lapsed oma perre.

#3707792:

Täiesti loogiline, et lapsed peaks isa juurde minema AGA uus naine keeldub sellest kategooriliselt.

Mitte midagi keerulist selles loos ei ole. Laste isa asub sellest naisest eraldi elama ja oma laste eest hoolitsema. Lapsi saades on ta võtnud eluaegse kohustuse ( näiteks kui laos on puudega, võib hoolduskohustus kestagi elu lõpuni). Kui uue naisega on ka lapsed, siis paraku neid teisi lapsi saab näha ja kasvatada vaid lahutuse käigus kokku lepitud aegadel. Midagi ei ole teha, kui uus naine kompromissidega nõus ei ole, siis ühtegi teist lahendust ei olegi. Täiest vastutustundetu oleks oma enda lapsed 75 aastase ema kasvatada anda. Kui tossike see mees siis on, et ei saa omaette elukohas elatud ja laste eest hoolitsetud? Laste tädi ei ole ka millegis süüdi. See on ikka ainult ja ainult laste isa kohustus võtta vastutus ja nende laste eest hoolitsema hakata. Kui ta leiab endale appi kellegi, kes on nõus aitama, siis on tore. Aga põhivastutus on ja jääb temale.

#3707792:

Väljaelamise teema

Mul on vend, kes on oma esimesest naisest lahus ja neil kaks algklassides käivat last. Vennal ka uus naine, kellega neil üks laps. Uus naine venna lapsi ei ole kunagi tahtnud väga näha ja vend nendega väljaspool kidu kohtunud (tavaliselt me vanemate pool). Nüüd aga selgus et venna eksnaine on viimase staadiumi vähiga prognoos väga halb, elada maksimum kuu kaks. Selle naise enda vanemad surnud ja õdesid vendasid pole. Täiesti loogiline, et lapsed peaks isa juurde minema AGA uus naine keeldub sellest kategooriliselt. Praegu lapsed me vanemate juures ja uus naine nõuab et sinna jääkski, aga mu ema juba 74 aastane ja ei tuleks selle koormaga toime.

Ma olen venna peale nii vihane, et ta selline suss on ja ei pane oma õigusi maksma. Kohutavalt kahju ka lastest, kes kaotavad niigi oma ema ja siis peaksid ka sellisesse “ussipessa” sattuma. Lapsed on muidu hästi toredad ja tublid, seda enam ei saa ma aru miks uus naine neid ei salli (olen aru saanud et ta vihkab üldse kõike ja kõiki) ning ei kujuta ka hästi ette et lapsed peaksid seal elama.

Mismõttes peab maksma panema? Mida ta maksma peab panema? Tahad vennast kurjategijat teha või ja ise ka sellie mõtlemisega? Laste kastamise kohustus lasub isal. KUidas ta seda organiseerib, eks ise teab.   Kordades hullem on kui naine ei taha, aga seda ei väljenda ja hakkab laste kallal vägivalda kasutama. Su vennal on aus naine, ütleb selgelt ja täpselt, mida tahab. Ja sina nõuad siin, et ta suruks OMA tahte alla ja teeks nii nagu sina näed et õige on. Jah lastest on kahju. Isal lasub kohustus lapsi kasvatada. Eks võtab siis lastele koduabilise ja maksab selle eest, kui ise ei suuda laste eest hoolitseda. Need on mehe lapsed, mitte tema uue naise lapsed. Miks peab naine tahtma lapsi.  Kas sina võtaks teise naise lapsed, kes ei ole sulle veresugulased enda kasvatada ainult seetõttu, et sind selleks sunnitakse? Mõtle ka mida räägid.

Siis läheb vend koos oma lastega elama, kas oma ema poole (aitab nii ema kui lapsi, elavad koos) või nende laste koju pärast eksi surma, ja hakkab oma uue lapse ja naisega nädalavahetustel kohtuma.

Isal on kohustus oma lapsed kasvatada, kuidas ta neid x naise ja n+1 lapsega kasvatab, on tema isiklik mure. Lastele poleks see mingi elamisväärne elu võõrasemaga, kes neid ei salli ja on isegi  hea mõnes mõttes, et naine on aus ja selle kohe välistab.

Just selliste olukordade pärast soovitan soojalt naistel, kes ekslastega tegemist teha ei taha- ei ole vaja siis lastega meest endale sebida ja elu kohe rahulikum. Isal on laste ülalpidamis-, hooldamise, eestkostmise jms kohustus kuni lapsed ise täiskasvanuks saavad, see on 18 pikka aastat.

#3707852:

#3707823:

Aga võta siis lapsed enda juurde, sa oled ju lihane tädi. Miks peaksid lapsed vanaema juures elama? Vend annab raha ja kohtub sinu juures oma lastega.

Ja kas sa oled ka uurinud, miks uus naine lapsi ei taha. Kas lastel oleks isa juures oma toad? Kelle elamine on, kas uue naise, laste isa või ühine?

Selles, et TA saaks enda juurde lapsi võtta ja kasvatada, puudub ka loogika. Võib tekkida probleem laste elatisega, et kas isa ikka hakkab ise korralikult maksma, kuna ta oma naise tallaalune. Ja isegi kas isa hakkab laste elus isana osalema veel rohkem, kuna ema ka pole ju.

Sama probleem oleks ka siis, kui lapsed võtaks enda juurde laste ema vanemad või õde või vennad, kelle puudumise teemaalgataja ära mainib. Loogiline esimene variant oleks siiski laste isa, mitte ema sugulased.

Sellises olukorras on ainult 1 variant – isa peab võtma vastutuse ning hakkama oma lapsi kasvatama, sellest ei saa “loobuda”. Muidugi juhul, kui pole plaanis lapsi lapsendamiseks ära anda? Kui laste senine põhiline hooldaja ehk ema sureb, siis tõenäoliselt sekkub olukorda lastekaitse.

On võimalik, et kuna vanavanemad on juba ise eakad, ei nähta neid lapse põhihooldajana, mis tähendab, et isa peab nüüd pea liiva alt välja võtma ning hakkama täitma seadusega määratud kohust oma kõiki lapsi kasvatada. Siin ei loe absoluutselt uue naise arvamus, kõndigu siis minema, kui ei meeldi. Vaesed lapsed, ausalt!

Tahaks näha seda naist, kes emast ilma jäänud lapsed ukse taha jätaks! Täiesti ajuvaba olukord ning kui see isa vähegi mees on ning tal mingidki munad säilinud on, siis peaks ta asja paika panema. Vihale ajavad sellised inimesed, mis sest, et isiklikult ei tunne (ja ega ei taha ka).

Sekku siis ise sellesse ja aita lapsed olukorrast välja võttes nad enda juurde. Need su enda vennalapsed, jumal hoidku. Mis küsimust siin enam olla saab. Küll su vanemad ka veel toetavad kuidas jaksavad ja tulete toime, et lapsed suureks saaks kasvatatud. Hoidke kokku.

See ei ole libateema. Kahjuks olen sellist olukorda elu jooksul mitu korda näinud, kus lapsed kaotavad ema ning isa ei võta nende eest vastutust.
Lastekaitse ei sekku, kui keegi neid ei kaasa. Lastel on ju teine seaduslik vanem olemas, tema peab nende elu korraldama. Mina siiski teemaalgataja asemel pöörduksin kohe lastekaitsesse ja räägiksin kogu loo ära.
Kõige õigem on muidugi see, kui isa võtab vastutuse, asub lastega omaette elama. Praegune naine jääb siis ühise lapsega ja vend aeg-ajalt kohtub oma kolmanda lapsega. Rahaliselt tal pole midagi karta. Kaks vanemat last hakkavad toitjakaotuspensioni saama ning kui naine hakkab ühisele lapsele elatist nõudma, olgu rahulik. Ükski kohus ei hakka pigistama meest, kes kasvatab üksi kahte väikest otbu. Elatis tuleks väga väike. Lisaks õnnestuks äkki kõigi kolme lapse peretoetus vennale vormistada. Siis saab suure pere toetust 500 kuus ja selle kenasti kolme lapse peale ära jagada.
Aga vaevalt et vend selle julge sammu astub.
Kui lapsed jäävad sinu või vanaemaga, ärge vennale armu andke. Pöörduge kohtusse laste eestkoste saamiseks. Selleks tuleb sinu vennalt laste hooldusõigus kohtuga ära võtta. Aga esiteks on ta selle ära teeninud ja teiseks, muidu peab sinu 74 – aastane ema ja sina ise kogu laste ülalpidamise enda peale võtma. Uus naine ei lase mehel teile midagi maksta või kui, siis väga näruselt.
Kui vennalt on hooldusõigus ära võetud ja sina või vanaema eestkostjaks saanud, siis saate laste kasvatamiseks 1. toitjakaotuspensioni 2. 2.peretoetuse 3. vend peab maksma elatist ja 4. eestkostetava lapse toetust 240 eurot kuus lapse kohta. Nende rahadega juba võib kasvatada. Saate hakkama.

On veel võimalus, et KOV võtab vennalt hooldusõiguse ära ja leiab lastele toreda hoolduspere. Saate suhelda ja külas käia. Aga kuidas te lastele silma vaatate, ma ei tea.

See jutt, et vend võtku vanaemale koduabiline või et vanaema kasvatagu ja vend jõudumööda ” abistab” unustage ära. See tähendab, et kogu töö ja vastutus jäävad vanaema kaela ning ta ei saa mingit tuge ega rahalist abi.

Olukord on tõesti keeruline. Nendel juhtunitel, mida mina olen näinud, tabab oma laste hülgajat raske karistus. Perre sünnib puudega laps või haigestub juba olemasolev laps või midagi muud, aga karistus tulemata ei jää.
Seevastu vanemateta lapse perre võtmist ei ole veel keegi kahetsenud.
Veel üks võimalus oleks ehk vennanaine koos vennaga perepsühholoogi juurde saada ja hiljem kasuperede koolitusele. Saaks teada, mis tal nende laste vastu on. Aga ega mingit imet sealt oodata ei maksa.
Soovin edu ja et see keeruline olukord laste jaoks võimalikult soodsalt laheneks.

Hämmastav, kuidas pakutakse neid lapsi küll nende tädile, küll 74 aastasele vanaemale (kes on juba enda lapsed üles kasvatanud!), mitte ainult nende laste isale. Peaasi, et ainult üks isa ei peaks hakkama iseenda isiklikke lapsi kasvatama! Ta ju ei saa!!! Kuidas te inimesed ometi sellest aru ei saa?

Keda veel võiks leida nende kahe lapse hooldajaks, kui hooldaja ja kasvataja peamine tingimus on, et oleks naissoost? Naabrinaine? Venna kolleeg töölt? Keegi suvaline naine?

Kasupere lastele kelledel oma isa täiesti elus ja terve ja töövõimeline? Tõsiselt?

Öak!

Ei usu seda viimase staadiumi vähijuttu, mingi väljamõeldud teemake.

Aga kaasa mängides: vennanaisele on need lapsed täiesti võõrad inimesed ja kui pole loodud nö lasteinimene, siis tegelikult ongi ainus lahendus see, et isa kolib oma lapsi kasvatama ja see uus naine kasvatab oma last.

Ma võtan muidugi oma mätta otsast, mina teeks nii. Seda ka põhjusel, et mul oleks üksinda võimalik oma lapsele palju parem elu ja tulevik pakkuda võrreldes selle variandiga, et elu koos koos mehe ja kahe minu jaoks võõra lapsega. Veri on paksem.

#3708015:

#3708010:

Mis tegelased on “eelmised lapsed” või “ekslapsed “?! Kui inimesel on lapsed, ükskõik mitme inimesega, siis naine/mees võib ju eks olla, aga lapsed ju ei ole! Ega sa lastest lahuta!

Teemasse-mina võtaksin tädina lapsed endale, tagaksin neile stabiilse elu ja venda lubaksin neid külastama. Vägisi armsaks ei saa, nendel lastel pole kindlasti sellist elu vaja, kus nad tunnevad, et nad pole tahetud.

Mina ei võtaks! Lastel on nende isiklik te0-ja töövõimeline isa. Pole vaja jälle tekitada ühte järjekordset olukorda, kus Eesti mehe tahtmatuse pärast enda isiklike lastega tegeleda peab üks naine end ohverdama! Mis probleem sellel mehel on, et ta ei saa enda lapsed üles kasvatatud? Täisjõus mees! Mul on raske sõnu leida selle kohta kui vale on neid lapsi suruda nii tädile kui ka vanaemale (veel hullem! Miks peaks üks 74 aastane naine hakkama kasvatama kahte veel suhtelikult väikest last, kui lastel on enda ISA olemas!). Lapsed pole tahetud isa juures? Kas tädi tegelikult tahab võtta endale seda kohustust või ta peab tahtma, sest ta on naissoost ja tal pole valikut?

Ühest küljest olen ma sinuga täiesti nõus. Teisalt on mees algusest peale nii mannetu olnud, et ei ole saanud omaenda lastega omaenda kodus kohtuda, sest naisele ei meeldi see. On pidanud vanemate juures kokkusaamisi tegema.

Seda arvesse võttes ei ole kuigi suur tõenäosus, et ta nüüd korraga üleöö selgroo kasvataks, meheks hakkaks ja lapsed enda juurde elama võtaks. Rääkimata sellest, et ta praeguse naise (kellega tal on laps!) pikalt saadaks ja välja koliks, et esimeste lastega koos elada. Seda lihtsalt ei juhtu. Ja kui ta oma sõna lõpuks maksma paneks ja lapsed enda juurde koliks, siis mis sa arvad kui tore neil seal olema saaks, teades, et võõrasema on neid algusest peale vihanud. Need lapsed saaks seal hommikust õhtuni tunda kui vähe nad sinna soovitud on.