Jagage enda kogemust, kui vana beebiga olete esimest korda reisile läinud ja kuidas tagant järgi hindate – kas oli liiga vara, ei olnud üldse probleemi jne?
Pean silmas nii lennureisi (nt nädalaks kuhugi puhkama) aga ka autoreisi nt kuhugi Euroopasse.
Mina arvan, et see sõltub ikka lapsest ja enda soovidest ning närvikavast, millal on õige aeg. Mina ei ole oma lapsi enne 1-aastaseks saamist lennujaamadesse jms paikadesse tahtnud viia. Miks? Esiteks tahan ma, et tegu ei oleks enam rinnalapsega, sest mulle ei meeldi avalikus kohas imetada ja seega on peretoidul oleva lapsega söögi osas lihtsam, mul vähem stressi ja naudin ka ise reisi rohkem. Teiseks, kuna olen meditsiiniusku inimene, siis olen samuti soovinud, et lapsel oleks esimese aasta vaktsiinid, sh leetrid enne tehtud – lennujaamad (eriti suured) on parajad pisikupesad. Aga, võib-olla pole sinu jaoks nendel asjadel tähtsust ehk siis pead ise mõtlema, mis on sinu jaoks kõige olulisem, et ka ise reisi nautida ja tegema vastavalt sellele oma valikud.
Sõltub lapsest. Autoreisid mina välistasin esimese lapsega. Ta ei kannatanud peale kolmandat elukuud autosõitu üldse, ainult röökis. Siis kui enam ei röökinud, siis ajas isegi Tallinn-Tartu suhteliselt sirge ots teda oksele. Mägisematest ja käänulisematest teedest rääkimata.
Samas oli ta titest peale harjunud lendama (elasime välismaal), ja peale 1,5 eluaastat oli ta juba kogenud lendaja. Kõige keerulisem oligi see aeg, kui ta oli just aastaseks saanud ja käima õppinud, siis oli ka lennukis keeruline, tahtis igal pool ringi tatsata ja kõike näppida. Hiljem oli lendamine lust temaga.
Teine laps aga vastupidine – armastab autoga sõita, lennukis siiani pigem tülikas. Laps 3,5-aastane ja loodan et nüüd temaga lennukis ka juba kergem.
Käisin 5,5-kuuse beebiga nädalasel reisil ühes Euroopa pealinnas. Läksin beebiga kahekesi (sihtkohas oodati meid) ja sain kenasti hakkama 🙂 Lennujaamades on imetamis- ja mähkimistoad olemas. Lennukis rinda andes sain katmiseks beebitekki kasutada. Nii minnes kui tulles vedas ses mõttes ka, et lennuk ei olnud täiesti rahvast täis ja meie kõrvale ei sattunud kedagi istuma. Rinnalapsega just hea käia, et ei pea mõtlema mida ja kuidas süüa anda ning beebi ei tea tahtagi kuhugi kõndima/ronima minna 😉
Kuna autosõite kannatas/kannatab hästi siis esimese pikema autoreisi mujal ööbimistega tegime kui titt oli 1-kuune.
Kõik oleneb lapsest.
Käisime lastega reisil esmakordselt matkabussiga kui suurem laps oli 2,5 ja noorem oli 7-kuune. 5 päeva. Oli väga õudne 😀 Nooremale lapsele üldse ei meeldinud pikalt autos olla ja lõpuks ma pidin talle 2 h jutti unelaulu laulma, et ta rahulik oleks….
uuesti võtsime reisi ette, kui lapsed olid 4,5 ja 2,5. Seekord mõtlesime asja paremini läbi. Noorem küll kartis lennuki õhkutõusu ja maandumist, kuna siis pidi kohustuslikus korras paigal istuma. Aga Suurema osa ajast veetsime basseini ääres või mere ääres ja nii sobis lastega reisides paremini. 2 päeva sõitsime ka autoga ringi, aga selle kannatasime kõik ära kenasti, kuigi lapsed natuke virisesid igavusest.
Minu närvikava ei lubanud beebiga lennureisi ette võtta – et äkki ta karjub terve lennu aja jne ja ma oleksin ise nii tohutult närvis olnud. Rääkimata sellest, et nt kuskile kuumal maal beebiga käia tundus mulle ka kõikide piinamine, kuna beebina olid nad harjunud ju õues magama.
See sõltub väga lapsest, ma usun. Olen näiteks enda õelt kuulnud reisimise kohta õudusjutte. Nii vanuse 6k kohta, kui vanuse 6a kohta. Seega vanemad peavad ikkagi ka olema meelestatud positiivselt, rahulikult ja toetavalt. Ise pabistad, siis on lapsed ka metsalised.
Enda lapsega seevastu käisime Soomes (laevaga), kui ta oli 3-kuune. Kõik super, selline ju ainult sööb ja magab, laevas on väga mugav, mahud vankri jm-ga ilusti liikuma.
8-kuusega käisime Leedus (autoga). Kõik hästi, tegime teel pause minnes ja tulles, et saaks selga sirutada ja ringi vaadata. Panime marsruudi eelnevalt nii paika, et oli teepeal vaadata vahvaid kohti. Väga rahulik oli. Paar üksikut virinat.
1a2k aastaselt käisime nädalasel reisil Mallorcal. Lend oli nii minnes, kui tulles ümberistumisega. Suuri probleeme polnud. Natuke tagasitulles hakkas igav, kuna lennud ei sattunud eriti uneaegadele. Aga mingit hüsteeriat ja suurt õnnetust pole olnud.
2a10k käisime nädalaks Portugalis, samuti lendasime. Nii suurega juba puhas rõõm reisida ja ka kohapeal olla. Suur inimene.
Tagasiulatuvalt ütlen, et minu jaoks kõige ebamugavam oli reisida 1a2k vanuses. Mitte sellepärast, et laps emotsionaalselt ei saaks hakkama vaid igasugune söögi jm “logistiline” jura, mida tavaliselt emme lahendab. 1a2k ei ole enam täielikult rinnalaps, aga samas ei saa ta ka süüa mingeid suhkru ja soolaga asju. Seega, pidevalt otsi mingeid eritoite talle lisaks rinnapiimale, tassi reisile mingeid tuubitoite kaasa jne. Lisaks on veel mähkmed, aga laps on juba üsna suur, seega vahetamine pisut tülikas kuskil lennujaamades jne.
Väga pisikestega on ülilihtne, nad mahuvad igale poole (et mähkut vahetada), nad pole rasked (saad panna kõhukotti või kandelinasse) ja nad on 100% rinnatoidul, seega söök pidevalt endal kaasas.
Järgmine hea aeg reisimiseks on siis, kui laps juba sööb kõike sama, mida isegi, oskab riietuda ja rääkida ja on mähkmevaba, meil siis nt viimane reis 2a10k vanuselt. Super vahva ja iseseisev kaaslane 🙂
Ühekuusega käisime Rootsi kruiisil, see oli täiesti okei käik, ta veel magas nii palju.
Viiekuusega käisime autoga Riias, sõidu ajal tegime pause, üldiselt oli okei.
Üheksakuusega lennureisil palmi all – lend oli veidi keerukas, tahtis juba ringi roomata, saime siiski hakkama, kohapeal oli üsna mõnus, sest parasjagu tegeles enda püstiajamise harjutamisega, see on selline hea paikne tegevus. Siiski tundsin, et oleks võinud paar kuud varem minna.
Aastasega autoreis, sõidud olid kuni 2h ärkvelolekut, katsusime pikemad sõidud ööuneks ajastada. Laps veel kindlalt ei kõndinud, roomas kohati ringi, käruga veel leppis. Minu meelest parem kui lennureis, sest saime kulgeda 100% omas tempos, teha peatusi mänguplatsidel jne.
1a3k lennureis palmi alla, lend oli pikk ja laps magas ca 1-2h mõlemas otsas, järgnes 3-4h lakkamatut lõbustamist, väga kurnav! Kohapeal jooksis eest ära terve aeg, kärus ka liigselt chillida enam ei tahtnud. Kokkuvõttes oli küll tore vaheldus, aga väga kurnav. Hea oleks reisida paarikuuse beebiga, aga need terviseriskid on minu jaoks hirmutavad. Arvan, et järgmine lennureis ei tule enne lapse 2.5a saamist, no pole pointi vist :/
