Teema: Kui vana lapse jätsite esimest korda lapse isaga mitmeks päevaks üksi?

Kohe, kui laps oskab lutipudelist toituda.  Või sööb juba tavatoitu.

Aga alustada võiks paaritunniste eemalolekutega.

Terve lapsega on ikka lihtsam 🙂

Üleöiseid äraolekuid enne 1,5a ei olnud, sest laps sai rinda, isa küljes neid kahjuks ei kasva ja see oli minu isiklik ning teadlik valik, et pudelitoidul laps ei ole. Samas, mõne tunni kaupa ujumas, vanaema juures või mängutoas vms käis küll isaga kahekesi esimest korda vast kuskil 6-8k vanuses. Enne seda oli laps ikka küll suhteliselt minu külge naelutatud (just söömise tõttu). Aga peale 1,5a läks iseseisvumine juba kiiresti. Mina tööle tagasi ja esimene välislähetus (ikka mitmepäevane) tuli juba kuskil peale 2a.

Rob

Meie laps on algusest peale rinna- ja pudelitoidul olnud ning paari tunniseid üksi olemise hetki oli juba ca 2 kuu vanusena. Laps saab kohe 5 kuu vanuseks ning selliseid 3-4 tunniseid kahekesi olemisi on meil tihti, ööseks ei julgeks veel võtta kuna hetkel nõuab laps öösiti veel rinda.

#4026611:

Nüüd olen teise lapse ootel ja tahaksin enda jaoks juba nö piirid paika panna, millal on normaalne, et lapse isa võtab lapse ja läheb oma vanematele külla, et mina saaks suurema lapsega koju jääda.

Kas suurem laps on sellise erivajadusega, et kodust väljas ei käi? Sel juhul planeeriks ma hoopis teistpidi – jätaks lapsed nende isaga koju ja läheks ise välja. Alustuseks kasvõi korraks toidupoodi, edasi juba mõnetunnised šopingud või sõbrannaga kohvikus käimised, trenn või mis iganes sulle meeldib ja mis nö sinu “tassi täidab”.

Sealtmaalt saad juba oma mugavusastme järgi vaadata, et millal terveks päevaks või mitmeks päevaks lastest eraldi suudad/tahad olla. Mina olen enda puhul tähele pannud, et lühemad (mõnetunnised) käigud, mis toimuvad pigem tihti, annavad rohkem kui mitmepäevased käigud, mis toimuvad pigem harva.

Emotsionaalses plaanis on parem see kui sa mitte ainult lastest, vaid ka rutiinsest keskkonnast (kodust) välja saad.

#4027158:

Miks sa just suurema lapsega tahad kahekesi jääda koju? Miks mitte beebiga? Suurem laps isaga ei tohigi paar päeva kahekesi veeta? Kui kahekesi suurema lapsega tahad olla, siis äkki ei oleks pidanud ikka teist last saama. Ja kui teine laps vanemaks saab, siis kas ta ikka saab emaga kahekesi olla või aetakse isaga kodust välja jälle?

Olen TA. Ilmselt hakkab olema mõlemat pidi. Minu küsimus oli pigem ajendatud sellest, et ma kardan, et kui ma õigel ajal ei lase beebist lahti, siis mida rohkem aeg edasi, seda raskemaks läheb.

Alates esimesest nädalast – alguses 30 min kaupa, siis juba pikemalt kuni jätsin pumbatud rinnapiima pudelisse ja läksin mõneks tunniks oma asju ajama. 8h sain esimest korda jätta poolteist kuusena, sest pidin tööalaselt teises linnas käima. Väga kenasti said hakkama, pisibeebi magab palju ja otseselt ei tundnud puudust.

Kuna beebi sai rinnapiima vajadusel ka pudelist (ja rpa kui vaja) siis mõneks tunniks oli kas isaga või vanaemaga minust eemal juba 2-3-kuusena. Ööseks jäi eemale kui enam rinda ei saanud, vast aastasena.

Õpetasin mõlemat last algusest peale võrdselt nii pudelit kui rinda võtma, et ma lapsega sunnismaiseks ei peaks jääma ja ka lapse isa saaks temaga kenasti hakkama. Laps oli vist ca 3-4 kuud vana kui jäi esimest korda ööseks vanaemaga, sest meil oli mingi suurem üritus. Olime selleks algusest peale vaikselt harjutanud ja laps oli juba isaga ka mitu korda olnud ja pudelimajandust harjutanud, seda muidugi harjutasin algusest peale ise ka (pumpasin välja vahetevahel). Esimest korda isaga oli pikemalt ehk kuu-pooleteise vanuselt kui sõbrannaga kusagil käisin.

Paraku saab seda siiski ainult lapse järgi paika seada. Minu kolmest lapsest üks oli selline, kes siis kui mina kaheks tunniks suusatama läksin, lihtsalt röökis vahet pidamata. Muidu kui mina kodus olin, sobis talle issiga väga hästi. Minu mees on kõigi kolme väikese vahega sündinud lapsega ideaalselt hakkama saanud, kõigiga korraga ka ei olnud tal pribleemi iss toimetada. V.a see periood, kus kolmas laps ei suutnud emast lahkumise traagikast üldse lahti lasta. Ka kolmanda lapsega ma ikkagi käisin harva sörkimas/ suusatamas ja mees ning teised lapsed kannatlikult lihtsalt talusid seda kisa, mis ei katkenud korrakski, ükskõik, mis trikke mees ka ette ei võtnud. Ühel hetkel läks iseenesest üle see faas.

Nii pooleldi naljaga öeldes jätsin lapse isaga kuskil 20min peale tema sündi kui mind hakati kokku õmblema. Teise lapse paar minutit peale sündi kuna keiser oli üldnarkoosis. Isasid võiks rohkem usaldada, nad saavad hakkama igas vanuses lapsega kui emad kogu aeg kõrval ei nääguta.

#4027188:

#4027168:

Olen TA. Ilmselt hakkab olema mõlemat pidi. Minu küsimus oli pigem ajendatud sellest, et ma kardan, et kui ma õigel ajal ei lase beebist lahti, siis mida rohkem aeg edasi, seda raskemaks läheb.

Ei ole nii, suuremat last on ikka julgem isaga kodunt eemale saata kui väiksemat. Väiksemaga ikka mõtled, et kas annab õigel ajal süüa jne, suurem juba saab aru, tatsab ise, mängib, avaldab soovi jne.

Soovitan ka alustada lihtsalt kahe lapse kõrvalt kodunt eemal käimist – aga selle jaoks võiks laps olla nii vana, et isa saab siis ise ka pudelist anda (kas siis RP või RPA), siis ei vasarda peas mõte, et pead iga kell olema valmis koju tagasi minema kui lapsel nälg tuleb.

Kui loll su mees on, et ei suuda last toita või tema eest hoolitseda? Miks sellisega üldse lapsi tehakse?

8kuuselt olin esimest korda öö ära, aga alla 24h. Imestasin veel sel ajal, laps pudelit ei võtnud, mees toitis püreedega ja andis kõrrega pudelist rpad.

Järgmine kord olin ära kui oli üle aasta vana.

#4027993:

Tänan! Enamus vastustest oli väga palju abi. Minu eesmärk oligi aru saada, milline on “normaalne” aeg selleks, samas nagu elus ikka pole normaalsust olemas ja kõik asjaolud mõjutavad. Aga hea oli lugeda ikka teiste kohta.

Ja sellele, kes soovitas “nabanöörist lahti lasta” suuremast lapsest. Tänan, väga hea soovitus! Kahju et ma selle peale varem ise ei tulnud koos erinevate terapeutidega. Kohe mõjus!

Arvan, et igaühel on oma “normaalsus”. Ja pole mõtet võrrelda omavahel erivajadusega lapsega perekond n.ö. “eesti keskmisega”.

Olude sunnil jäi umbes 3-4 nädalaselt issiga koju, sest pidin ise 2 päeva haiglas veetma.

1. laps oli sünnist saati palju isaga, aga öösel esimest korda 1a4k, kui sõbranna juurde ööseks jäin. 2. laps oli esimest korda öösel minuta 1a2k vanuses 4 ööd, kui suuremaga reisile läksin. Aga usun, et tegelikult oli teine laps nö öö minuta mitteametlikult juba varem, nt 11k vanuses – meil juhtub tihtipeale nii, et tegeleme lastega eraldi – vabalt võis juhtuda, et mehel oli vaba päev, läks lapsega lõunast kuskile, mina läksin suuremale aeda järgi, siis läksin suuremaga nt ujuma, kui koju tulime, pisem juba magas… ja kohtusime hommikul, teeb sama välja tegelikult. Selliseid olukordi on meil palju.

Kes siin soovitas suurem laps isaga saata ja beebiga koju jääda – minumeelest nii see armukadedus tekibki…