Teema: Kui vanainimese hoolduskoha vajadus tekib üleöö

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.
meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse  Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

#3867772:

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.

meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

Perearsti saatekiri pole probleem. Perearst küll väidab, et ka hooldekodusse vaid tema saatekirjaga? Aga no igal juhul ta annab selle, kui teada millal ja kuhu inimene saab.

Ehk siis alustan kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda helistamisest? Eks püüan resoluutsem olla. Esimene kord helistades väitsid, et pole kohti ja nemad ei tea ja kutsugu ma kiirabi ja lasku päris-haiglasse viia. No milleks, kiirabi tegelegu ikka oma pädevusse kuuluvate teemadega. Inimesel pole pärishaiglas midagi teha. Vaja järelvalvet pigem.

#3867794:

#3867772:

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.

meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

Perearsti saatekiri pole probleem. Perearst küll väidab, et ka hooldekodusse vaid tema saatekirjaga? Aga no igal juhul ta annab selle, kui teada millal ja kuhu inimene saab.

Ehk siis alustan kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda helistamisest? Eks püüan resoluutsem olla. Esimene kord helistades väitsid, et pole kohti ja nemad ei tea ja kutsugu ma kiirabi ja lasku päris-haiglasse viia. No milleks, kiirabi tegelegu ikka oma pädevusse kuuluvate teemadega. Inimesel pole pärishaiglas midagi teha. Vaja järelvalvet pigem.

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Ja paljudes hooldekodudes nõutakse, et vanainimene oleks vaktsineeritud, muidu ei saa nad võtta. Ainult hooldajad ei pea olema vaktsineeritud, hoolealused ka.

#3867824:

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole  õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

#3867908:

#3867824:

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

Ei.

Hoolduskohustuse eest vastutavad ülenejad ja alanejad sugulased. Kui neid ei ole, alles seejärel astub üles kov.

Loomulikult, kui on kauge sugulane, võib helistada kovi ja öelda, et nüüd on teie probleem. Siis hakkab kov hindama, mida teha oleks vaja.

#3867997:

lähedased peavad panustama nii palju, et nende tavapärane elujärg ei kannataks)

Kas see tähendab, et kui sul hooldekoduarvete maksmise kõrvalt ei jätkugi enam raha iga-aastaseks Dubaipuhkuseks, siis peavad ülejäänud maksumaksjad sinu esivanemate hooldekodu kinni maksma?

Soovitan lugeda ka õiguskantsleri nõuniku artiklit: http://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsleri-n%C3%B5unik-angelika-sarapuu-hoolduskoormus-ei-murra-konti-kui-tead-oma-%C3%B5igusi

#3867814:

#3867769:

See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe. On kellelgi kogemust?

No siis peavadki selle hoolitsemise korraldama sugulased, mitte perearst ega KOV. Endal on ikka ka mingid kohustused oma lähedaste ees.

Ei ole TA, aga kurb lugeda siin, kuidas TA kirjast täiesti valesti aru saadakse ja tõlgendatakse tema nõuküsimist nii, justkui ta “ei taha” vanuri eest hoolitseda või lahendusi otsida. Tahab ju küll, selleks ta siit nõu otsibki – et mida teha tuleks, kui eakal on ootamatult tekkinud hooldusvajadus. Mitte kusagilt ei loe välja tema soovi vabaneda kohustustest, mitte maksta vms.

Mul endal ka aktuaalne teema eaka lähedasega, oleme suhelnud ka KOVga, küsimaks nõu ja abi et kuidas meil kõige parem talitada oleks. Ent seda, et hooldekodu järjekordi peab KOV, lugesime esmakordselt alles siit! Oleks me seda teadnud… Aga KOV ametnik ei rääkinud meile.

Õendushooldusesse saab suunata statsionaarist (haiglaravilt). Kui on näha, et vanainimene kodus iseseisvalt toime ei tuleks ja elab üksi, siis suunatakse hea meelega õendusesse edasi. Igal haiglal on oma järelravi osakonnad ja õendushooldus, nt PERH järelravi on Hiiul, õendusesse Tallinna elanikud Hiiule, maakonna inimesed Raplasse ja Keilasse. Soovi korral suunatakse ka patsiendi valitud elukohajärgsesse õendusesse. Haigekassa maksab suunatud patsiendi kohatasust 70% 1 kuu jooksul, omaosalus on 13 eurot päev. Õendusesse ei saa aja lõppedes nö elama jääda, sealt liigutakse edasi kas koju või hooldekodusse. Kui ei meeldi, võib päevapealt ära tulla.

#3867977:

#3867908:

#3867824:

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

Ei.

Hoolduskohustuse eest vastutavad ülenejad ja alanejad sugulased. Kui neid ei ole, alles seejärel astub üles kov.

Loomulikult, kui on kauge sugulane, võib helistada kovi ja öelda, et nüüd on teie probleem. Siis hakkab kov hindama, mida teha oleks vaja.

Maksmise kohustus on lähedastel. Hooldusvajadus hindamise ja korraldamise peab aga uue seadusandluse järgi tagama KOV nagu eelnev kägu välja tõi. Lähedastel ei ole tavaliselt sedapädevustki et hooldusvajadus hinnata ning KOVid on selleks riigilt päris palju raha saanud.

https://1paigake.ee/

#3868298:

1500 eurot maksvatesse on kindlasti kohti üsna lähiajal, odavaimatesse on aastatepikkused järjekorrad.

Mis sa seletad, ei ole nii. Mina sain oma ema panna hooldekodusse kohe, koht maksis 860 eurot. Asukoht: Lõuna-Eesti.  Aeg: 2020.

Mina sain oma isa paari päevaga L-Eestis asuvasse hooldekodusse. Kohatasu oli seal siis  860 eurot, vbl on vahepeal veidi tõusnud, kuid sel juhul mitte üle 900. Minu isa suri selle aasta alguses, siis sel hetkel oli kuutasu 860. Ma küll ei saa aru, mis tuhandetest siin räägitakse. Sel juhul vbl tõesti, kui vaid mingeid pealinna lukskodusid silmas peetakse. Aga miks peaks vanur olema tingimata pealinnalähedases hooldekodus? Võiks ju vaadata avaramat pilti üle Eesti.

#3869127:

Miks peaks vanur tingimata olema pealinnalähedases hooldekodus??? Halloo, ikka selleks, et teda saaks seal vaatamas käia! Või tõesti viite kuhugi oma vanuri ja unustate sinna??? Tahaks ju ikka iga nädal käia vaatamas lähedast, mitte kord aastas. Nüüd saan aru, miks räägitakse südametusest nende suhtes, kes hooldekodusse tahavad lähedase panna. Ongi südametus, kui asub teises Eesti otsas ja kunagi vaatamas ei käi..

Eesti on nii pisikene, et ühest otsast teise sõidab ära umbes kolme tunniga, kesk-eestisse nii 1-1.5h, kas see on sinu jaoks tõesti liiga pikk aeg, et oma lähedast vaatama minna? Kurb kuulda, et oled inimene kes oma lähedase hooldekodusse viiks ning siis sinna ka unustaks. Kui sul selline suhtumine siin juba teoreetiliselt on, siis ilmselt unustaksid sa ära ka lähedase kes asub poole tunni kaugusel, kuid kaugus on selle tegemiseks lihtsalt hea vabandus.