Esileht Pereelu ja suhted Kui vanainimese hoolduskoha vajadus tekib üleöö

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )

Teema: Kui vanainimese hoolduskoha vajadus tekib üleöö

Postitas:
Kägu

Kuidas leida sisuliselt päeva pealt hoolduskoht enesega mitte toime tulevale vanainimesele?

Hooldekodudes pikad järjekorrad.

Kuidas on süsteem saamaks hooldushaigla või õendushaigla kohta?

Saan aru, et seal lausa 30 päeva osaliselt Haigekassa toetusel, oleks igati kergenduseks.

Perearstiga suheldud, tema ütleb, et tema midagi teha ei saa, vaja ise riigist koht leida, kuhu inimene paigutada.

See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe.

On kellelgi kogemust?

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.
meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse  Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perearstiga suheldud, tema ütleb, et tema midagi teha ei saa, vaja ise riigist koht leida, kuhu inimene paigutada. See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe.

Mida perearst sinu jaoks valesti tegi? Vanad inimesed ongi ju meie endi, lähedaste hooldada/maksta.

+5
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.

meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

Perearsti saatekiri pole probleem. Perearst küll väidab, et ka hooldekodusse vaid tema saatekirjaga? Aga no igal juhul ta annab selle, kui teada millal ja kuhu inimene saab.

Ehk siis alustan kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda helistamisest? Eks püüan resoluutsem olla. Esimene kord helistades väitsid, et pole kohti ja nemad ei tea ja kutsugu ma kiirabi ja lasku päris-haiglasse viia. No milleks, kiirabi tegelegu ikka oma pädevusse kuuluvate teemadega. Inimesel pole pärishaiglas midagi teha. Vaja järelvalvet pigem.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe. On kellelgi kogemust?

No siis peavadki selle hoolitsemise korraldama sugulased, mitte perearst ega KOV. Endal on ikka ka mingid kohustused oma lähedaste ees.

+6
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

hooldushaiglasse ja õendushaiglase saab üldjuhul vaid perearsti saatekirjaga.

ühe vanuri korral, kel krooniline haigus, mis aegajalt ägeneb, oleme helistanud kohalikku õendushaiglasse ja uurinud, millal koha saaks (tavaliselt nädala kahe jooksul) ja selleks päevaks küsinud ka perearsti suunamiskirja.

kui oli enne “päris” haiglas ja läheb otse edasi õendushaiglass, siis lepivad haiglad üleviimise ise kokku, omastel on vaid perearstilt uus saatekiri lisaks küsida.

õendushaiglast hooldekodusse üleminekuga samuti kogemus. erahooldekodusse saab koha kiiremini kui KOV haldusalas olevasse. erahooldekodudes on oma järjekord, KOV omades käib järjekorra pidamine läbi sotsiaalosakonna.

meil oli infarktist taastuv vanur pärnumaal, saime talle üllatavalt kiiresti koha Kilingi Villasse (KOV kuuluvasse Tammiste hooldekodus oleks järjekord olnud kuid)

Perearsti saatekiri pole probleem. Perearst küll väidab, et ka hooldekodusse vaid tema saatekirjaga? Aga no igal juhul ta annab selle, kui teada millal ja kuhu inimene saab.

Ehk siis alustan kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda helistamisest? Eks püüan resoluutsem olla. Esimene kord helistades väitsid, et pole kohti ja nemad ei tea ja kutsugu ma kiirabi ja lasku päris-haiglasse viia. No milleks, kiirabi tegelegu ikka oma pädevusse kuuluvate teemadega. Inimesel pole pärishaiglas midagi teha. Vaja järelvalvet pigem.

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu eelmine ütles – hooldekodu otsid ise, neid on Eestis väga palju ja erinevate hindadega, helistad läbi. Sõbranna sai emale koha paari päevaga –  tõi haiglast otse hooldekodusse.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kägu

Ja paljudes hooldekodudes nõutakse, et vanainimene oleks vaktsineeritud, muidu ei saa nad võtta. Ainult hooldajad ei pea olema vaktsineeritud, hoolealused ka.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen ise kogenud sellist asja. Vanainimene ka üleöö muutus täielikuks abivajakas, enne sai veel tema kodus üle päeva käimisega hakkama. Muutus oli järsk ja 82 a inimene viidi haiglasse. Seal ta oli pea kaks nädalat ja siis haigla suunas ta ise kohalikku õendsuhaiglasse. Kuuks ajaks. Selle ajaga otsisin talle hooldekodus ka koha. Õendushaiglasse oli muidu raske saada, aga järelikult siis haigla otsesuunamise tarvis oli ikka teatud arv kohti olemas. Siis oli nii, et hooldekodusse ei saanud ma täpselt aega, mis kattuks selle kuu ajaga, nädal läks üle. Ja ma rääkisisn sellest kovi sotsametnikuga, kes soovitas omakorda rääkida õendushaiglas ühe teatud inimesega. Ja vanurile antigi võimalus see nädal ka seal olla, kuni otse sealt läks hooldekodusse. Vana inimene oli  minu mehe sugulane, mina ajasin siis asju.
Oleks ka paar teist kohta hooldekodus üle Eesti olid sama ajaga saadaval. Üks veelgi rutem. Aga me valisime lähema siis.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole  õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

 

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui inimese tervislik seisund halveneb üleöö nii palju, et ta üldse endaga enam hakkama ei saa, siis on ju see põhjus arstide ja haigla/kiirabi poole pöördumiseks? Kõigepealt vaja välja selgitada, mis sellise radikaalse tervisemure ja muutuse põhjustas?

Aga, kui see muidugi ei ole antud juhtum, siis on kõik eelnevalt juba ära soovitatud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

Ei.

Hoolduskohustuse eest vastutavad ülenejad ja alanejad sugulased. Kui neid ei ole, alles seejärel astub üles kov.

Loomulikult, kui on kauge sugulane, võib helistada kovi ja öelda, et nüüd on teie probleem. Siis hakkab kov hindama, mida teha oleks vaja.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei.

Hoolduskohustuse eest vastutavad ülenejad ja alanejad sugulased. Kui neid ei ole, alles seejärel astub üles kov.

Loomulikult, kui on kauge sugulane, võib helistada kovi ja öelda, et nüüd on teie probleem. Siis hakkab kov hindama, mida teha oleks vaja.

Ei, see ei ole õiguslikult korrektne seisukoht.

Hoolsuskohustuse eest vastutamine tähendab seda, kes ja kui suures osas peaks sotsiaalteenuse eest maksma. See on juba järgmine otsus. Printsiip on õige – kõigepealt tasub inimene ise, siis tema ülalpidamiskohustusega pereliikmed ja siis KOV. Aga see puudutab seda, kes peaks teenuse eest tasuma. See ei vähenda KOVi kohustusi inimesele vajalikku sotsiaalteenust korraldada.

Inimene võib muidugi ise leida hooldekodu koha endale sobivas kohas ja ise tasuda selle eest.

Kui aga inimene vajab abi, siis on tal õigus pöörduda KOVi poole ja seda abi saada. KOVi kohsutused ei alga sealt, kus lähedaste jaks otsa saab (lähedased peavad panustama nii palju, et nende tavapärane elujärg ei kannataks). KOV peab hindama iga inimese abivajadust, kellest on KOVile teada antud või kelleest KOV on teadlikuks saanud. Kuigi see lähenemine ei ole kooskõlas paljude KOVide praktikaga, siis on sotsiaalhoolekande seadus nõnda just ette näinud.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

lähedased peavad panustama nii palju, et nende tavapärane elujärg ei kannataks)

Kas see tähendab, et kui sul hooldekoduarvete maksmise kõrvalt ei jätkugi enam raha iga-aastaseks Dubaipuhkuseks, siis peavad ülejäänud maksumaksjad sinu esivanemate hooldekodu kinni maksma?

+5
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

#3867997:

lähedased peavad panustama nii palju, et nende tavapärane elujärg ei kannataks)

Kas see tähendab, et kui sul hooldekoduarvete maksmise kõrvalt ei jätkugi enam raha iga-aastaseks Dubaipuhkuseks, siis peavad ülejäänud maksumaksjad sinu esivanemate hooldekodu kinni maksma? 

Igat konkreetset juhtumit peaks KOV hindama eraldi ja tegema selle kohta siis ka haldusakti. Seda sotsiaalteenuse eest tasu võtmise otsust on inimesel võimalik vaidlustada (näiteks, kui inimene leiab, et KOV on pannud talle ülemäära koormava kohustuse).

KOV peab hindama, millised on inimese enda majanduslikud võimalused (vbl on abivajaval inimesel mitu kinnisvara) ja seejärel tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliikme(te) varalist seisundit. Perekonnaseaduse § 102 lg 1 järgi vabaneb inimene ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Dubai reis on ilmselgelt luksus, millest saab loobuda – kahtlen, kas mõni kohtunik vaidluse korral loeks selle põhjendatuks arvestada must be kuluks. Seadus aga ei ütle asju ette, sest iga pere juhtum on erinev ja tulebki hinnata igal üksikul juhul eraldi. Nt kui peres kasvab laps, kelle vanem elab teises riigis, siis võivad ka reisimise kulud olla ju hädavajalikud. Sellised asju hinnata on keeruline, aga KOVidele on antud juhendeid, kuidas inimeste ülalpidamiskohustust hindama peaks. Igal konkreetsel juhul siis peaks KOV ka põhjendama, miks just sellises ulatuses sotsiaalteenuse eest tasu võetakse.

Mis jääb puudu abi vajava inimese enda panusest ja tema ülalpidamiskohustusega pereliikmete panusest, selle katabki KOV.

 

Ilmselt minu postitusi miinustab mõne kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, kes sotsiaalhoolekande seaduse regulatsiooni millekski ei pea. Küll kuuldud sellistest juhtumitest, kui hooldusvajadusega inimese lähedased on pöördunud KOVi poole ja siis sotsiaaltöötaja on uurinud, kas inimesel on lähedased ning kui saanud jaatava vastuse, siis saatnud nad pikalt. Nii see aga olla ei tohiks.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Soovitan lugeda ka õiguskantsleri nõuniku artiklit: http://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsleri-n%C3%B5unik-angelika-sarapuu-hoolduskoormus-ei-murra-konti-kui-tead-oma-%C3%B5igusi

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meid aitas ema elukohajärgse KOV sots osakond. Juhendas, leidis hooldekodu, aitas maksta. See oli hulk aastaid tagasi.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe. On kellelgi kogemust?

No siis peavadki selle hoolitsemise korraldama sugulased, mitte perearst ega KOV. Endal on ikka ka mingid kohustused oma lähedaste ees.

Ei ole TA, aga kurb lugeda siin, kuidas TA kirjast täiesti valesti aru saadakse ja tõlgendatakse tema nõuküsimist nii, justkui ta “ei taha” vanuri eest hoolitseda või lahendusi otsida. Tahab ju küll, selleks ta siit nõu otsibki – et mida teha tuleks, kui eakal on ootamatult tekkinud hooldusvajadus. Mitte kusagilt ei loe välja tema soovi vabaneda kohustustest, mitte maksta vms.

Mul endal ka aktuaalne teema eaka lähedasega, oleme suhelnud ka KOVga, küsimaks nõu ja abi et kuidas meil kõige parem talitada oleks. Ent seda, et hooldekodu järjekordi peab KOV, lugesime esmakordselt alles siit! Oleks me seda teadnud… Aga KOV ametnik ei rääkinud meile.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

lisan veel igaks juhuks juurde.

kui vanur on mitmes kohas hooldekodu järjekorras ja sureb enne ära, kui koht käes, siis KOV hooldekodu järjekorrast läheb rahvastikuregistri andmete põhjal peale surma automaatselt järjekorrast ära, aga erahooldekodude järjekorrast tuleb sugulastel lahkunu ise maha võtta.

on võimalik ka nii, et kui kiiresti kohta vaja, siis paned sinna, kuhu saad (mitmekümne või mitmesaja km kaugusele), aga samal ajal kui on juba kuskil hooldekodus, saab edasi olla ka kodule lähima järjekorras.

me panime ühe sugulase korraga 3 järjekorda, kõige kaugemasse ja kõige kallimasse saime praktiliselt päevapealt koha. umbes kuu hiljem oleks saanud koha kodu kõrvaltänavas olevasse pansionisse (aga enne suri kahjuks ära). KOV hooldekodu järjekorras oleks olnud tõenäoliselt oluliselt rohkem.

hooldushaiglatest. haigekassa rahastusega on omaosalus ca 400€ kuu, ilma selleta 1000-1500€/kuu. osad väikelinnade hooldushaiglad täisomaosalusega patsiente vastu ei võtagi, kohti vähe ja nõus vaid HK osalusega.
HK osalusega saab olla max 2 kuud aastas ja tavaliselt kuuajaste juppidena. Mõnikord erandkorras (nt sattus vahepeal infarktiga või luumurruga päris haiglasse ja vaja jätkuravi) tehakse pikem erand.

Üks hiljutine imelik kogemus veel: vanur oli kuu aega hooldushaiglas, ravi küll sai, aga üldseisund eriti ei paranenud, sest suurem osa ajast oli vaja lamada voodis ja mingit ravivõimlemist vmt ei saanud. juba 2 esimese nädalaga hooldekodus hakkas uuesti rulaatori najal ise söögituppa ja telekatuppa liikuma, saab ise voodist välja ja käib ka potitoolil. haiglas olid vaid 100% mähkmed ja lamavas asendis.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õendushooldusesse saab suunata statsionaarist (haiglaravilt). Kui on näha, et vanainimene kodus iseseisvalt toime ei tuleks ja elab üksi, siis suunatakse hea meelega õendusesse edasi. Igal haiglal on oma järelravi osakonnad ja õendushooldus, nt PERH järelravi on Hiiul, õendusesse Tallinna elanikud Hiiule, maakonna inimesed Raplasse ja Keilasse. Soovi korral suunatakse ka patsiendi valitud elukohajärgsesse õendusesse. Haigekassa maksab suunatud patsiendi kohatasust 70% 1 kuu jooksul, omaosalus on 13 eurot päev. Õendusesse ei saa aja lõppedes nö elama jääda, sealt liigutakse edasi kas koju või hooldekodusse. Kui ei meeldi, võib päevapealt ära tulla.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

On küll nii, et oled nagu puuga pähe saanud, kui endal üleöö selline vajadus tekib. Ma ka algul ei uskunud, et keegi ei aita, aga nii ongi. Toru kätte ja kõiki hooldekodusid läbi helistama. 1500 eurot maksvatesse on kindlasti kohti üsna lähiajal, odavaimatesse on aastatepikkused järjekorrad. Mõnes odavamas, kus kohti on, on hooldus ja väljanägemine selline, et lähedast ei paneks sinna iial. Õendusabisse saab perearsti saatekirjaga, aga sinna on ka järjekorrad. Diagnoos tuleb täpsustada konkreetses õendusabikohas, milline neile sobib, igal pool suvaline diagnoos ei sobi. Helistad läbi, kui pikk on järjekord ja milliste diagnoosidega neil võetakse. Ja siis mõne aja pärast saad kui on näidustus. Niisama vanadus ei ole näidustus õendusabis, sinna võetakse ikka reaalselt arstiabi vajajaid.

Mina panin oma lähedase ca 10-sse hooldekodusse järjekorda, õnneks sain puhta õnne läbi ühte 3 kuu pärast, ühest helistati poole aasta pärast ja ühest 2 aastat hiljem. Teistest pole helistatudki, nii et ilmselt pole surnuidki vaja järjekorrast maha võtta – niikuinii see järjekord sinuni ei jõua.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sots osakond ei otsi sulle hooldekodu.

Võtad ette ÜLE RIIGI hooldekodude nimekirja ja hakkad neid läbi helistama. Ja kui kohta ikka vaja on, viidki 200 km kaugusele.

Kui inimesel on vaja hooldusabi, siis just KOV peabki selle abi korraldama. Annad KOVi sotsiaalosakonnale teada, et on abivajav inimene ja siis KOV peab hindama, millist abi vaja on. Nt kas saab hakkama mingi koduhooldusteenusega või oleks vaja hooldekodusse paigutada. Ja siis on KOVi kohustus leida koht, kus inimene seda hooldekodu teenust võiks saada.

KOV peaks siis hindama abivajadust ja ütlema, mis teenust inimene peaks saama ning seejärel otsustama ka seda, kui suures osas peaks selle teenuse eest tasuma inimene ise (või tema ülalpidamiskohustuslikud lähedased) ja kui suure osa peaks maksma KOV.

Hooldekodudes ei ole üldist kohtade puudust ja üüratut järjekorda. Viimastel aastatel on loodud juurde väga palju uusi hooldekodu kohti ja paljudes hooldekodudes on pigem vabu kohti. Jah, kohad võivad olla täis mõne konkreetse KOVi hooldekodus või mõnes hea hinna ja kvaliteedi suhtega hooldekodus, kuid vabu kohti leidub. Kui on ikka SOS, siis saab ju alguses panna inimese veidi kaugemasse hooldekodusse ja hiljem koha vabanedes lähemale tuua.

Igal juhul see ei ole õige, et KOV millegi eest ei vastuta, ega midagi korraldama ei pea. Peab küll (sotsiaalhoolekande seadusest tulenevad kohalikule omavalitsusele sellised kohustused). Mida rohkem inimesed oma õiguste eest seisvad, seda enam KOVid ka oma kohustusi täitma hakkavad.

Õendusabi teenusele (n-ö hooldushaigla, kus ka Haigekassa teenust rahastab) saab vaid teatud tervisliku seisundi korral ja seda saab hinnata perearst. Kui on ainult hooldust vaja, siis ei ole sinna saamise eeldused täidetud. See ikkagi eeldab, et inimene vajab ka tervishoiuteenust teatud mahus.

Ei.

Hoolduskohustuse eest vastutavad ülenejad ja alanejad sugulased. Kui neid ei ole, alles seejärel astub üles kov.

Loomulikult, kui on kauge sugulane, võib helistada kovi ja öelda, et nüüd on teie probleem. Siis hakkab kov hindama, mida teha oleks vaja.

Maksmise kohustus on lähedastel. Hooldusvajadus hindamise ja korraldamise peab aga uue seadusandluse järgi tagama KOV nagu eelnev kägu välja tõi. Lähedastel ei ole tavaliselt sedapädevustki et hooldusvajadus hinnata ning KOVid on selleks riigilt päris palju raha saanud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Dementset igale poole ei võeta. Samas insuldijärgselt on taastusravi arsti kaudu head võimalused järelraviks ja muuks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

https://1paigake.ee/

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maksmise kohustus on lähedastel. Hooldusvajadus hindamise ja korraldamise peab aga uue seadusandluse järgi tagama KOV nagu eelnev kägu välja tõi. Lähedastel ei ole tavaliselt sedapädevustki et hooldusvajadus hinnata ning KOVid on selleks riigilt päris palju raha saanud.

Meil hakkas lähedane asju unustama, ei teadnud, mis aasta on jne. Saime perearstilt saatekirja neuroloogi juurde. Too tegi uuringuid ja suunas psühholoogi juurde. Viimane tegi vanurile tund aega kestvaid teste ja diagnoosiks pani: “Mõõdukas dementsus”.

Nüüd ei teagi, kuidas edasi toimida. Enda juurde võtta ei saa, kuna ma juba hooldan oma eakat ja haiget ema, ning kui selliseid oleks mul kodus kaks tükki, siis peaksin ilmselt aastateks loobuma oma palgatööst – ent lapsed veel väikesed ja abikaasa üksi ei jaksa neljaliikmelist perekonda aastaid ülal pidada.

Tavaliselt mõistetakse dementsuse all seda, et inimene vajab hügieenitoimingutes ka abi jne. Kuid see eakas sugulane on puhas ja korralik ning väga liikuv, pidevalt sehkendab ringi. Ainult mälu praktiliselt enam pole, samuti kipub ta eriti just hilisõhtuti õue hulkuma minema ega leia siis enam koduteed.

Pärast seda, kui mitu korda olime pidanud öösiti teda mööda Tallinna linna otsimas käima, tegime raske otsuse panna ta oma koju luku taha. Kahju küll, aga muud lahendust me ei näinud – süda ei lubanud riskida sellega, et tuleb teade tema öösel lumehanges hukkumisest. Käime tema juures iga päev kuni ülepäeviti.

Iseenesest ta midagi muud ei vajagi kui ainult tegevust et igav ei hakkaks, ja järelevalvet et omapäi hulkuma ei läheks ning et välisuks oleks lukus. Kas tavalistes hooldekodudes on välisuks lukus või mitte? Päris dementsete osakonda teda paigutada poleks vast mõtet, sest ta hoolitseb enda eest väga hästi ka ise. Aga just see mälu ja hulkumaminek teevad muret…

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

1500 eurot maksvatesse on kindlasti kohti üsna lähiajal, odavaimatesse on aastatepikkused järjekorrad.

Mis sa seletad, ei ole nii. Mina sain oma ema panna hooldekodusse kohe, koht maksis 860 eurot. Asukoht: Lõuna-Eesti.  Aeg: 2020.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas leida sisuliselt päeva pealt hoolduskoht enesega mitte toime tulevale vanainimesele?

Hooldekodudes pikad järjekorrad.

Kuidas on süsteem saamaks hooldushaigla või õendushaigla kohta?

Saan aru, et seal lausa 30 päeva osaliselt Haigekassa toetusel, oleks igati kergenduseks.

Perearstiga suheldud, tema ütleb, et tema midagi teha ei saa, vaja ise riigist koht leida, kuhu inimene paigutada.

See ei saa loogiliselt võttes ju nii olla. Alati on juhtumeid, kus vaja inimese eest hoolitsemine korraldada kohe.

On kellelgi kogemust?

Mis jutt see on et midagi pole saadaval. Elan ise Tartus ja isa vaja paar kuud tagasi hooldekodu kohta. Kuumaks 1200 euri paari päevaga oli koht harjumaale olemas. Eesti suur ja lai

. Ei usu mina et kuskile ei saa. On ju palju era hooldekodusid ka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina sain oma isa paari päevaga L-Eestis asuvasse hooldekodusse. Kohatasu oli seal siis  860 eurot, vbl on vahepeal veidi tõusnud, kuid sel juhul mitte üle 900. Minu isa suri selle aasta alguses, siis sel hetkel oli kuutasu 860. Ma küll ei saa aru, mis tuhandetest siin räägitakse. Sel juhul vbl tõesti, kui vaid mingeid pealinna lukskodusid silmas peetakse. Aga miks peaks vanur olema tingimata pealinnalähedases hooldekodus? Võiks ju vaadata avaramat pilti üle Eesti.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peaks vanur tingimata olema pealinnalähedases hooldekodus??? Halloo, ikka selleks, et teda saaks seal vaatamas käia! Või tõesti viite kuhugi oma vanuri ja unustate sinna??? Tahaks ju ikka iga nädal käia vaatamas lähedast, mitte kord aastas. Nüüd saan aru, miks räägitakse südametusest nende suhtes, kes hooldekodusse tahavad lähedase panna. Ongi südametus, kui asub teises Eesti otsas ja kunagi vaatamas ei käi..

0
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peaks vanur tingimata olema pealinnalähedases hooldekodus??? Halloo, ikka selleks, et teda saaks seal vaatamas käia! Või tõesti viite kuhugi oma vanuri ja unustate sinna??? Tahaks ju ikka iga nädal käia vaatamas lähedast, mitte kord aastas. Nüüd saan aru, miks räägitakse südametusest nende suhtes, kes hooldekodusse tahavad lähedase panna. Ongi südametus, kui asub teises Eesti otsas ja kunagi vaatamas ei käi..

Eesti on nii pisikene, et ühest otsast teise sõidab ära umbes kolme tunniga, kesk-eestisse nii 1-1.5h, kas see on sinu jaoks tõesti liiga pikk aeg, et oma lähedast vaatama minna? Kurb kuulda, et oled inimene kes oma lähedase hooldekodusse viiks ning siis sinna ka unustaks. Kui sul selline suhtumine siin juba teoreetiliselt on, siis ilmselt unustaksid sa ära ka lähedase kes asub poole tunni kaugusel, kuid kaugus on selle tegemiseks lihtsalt hea vabandus.

+3
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 43 )


Esileht Pereelu ja suhted Kui vanainimese hoolduskoha vajadus tekib üleöö