Aga kuidas sa seda keelaks, mis õigusega, kui sul oleks reaalne olukord, et laps tuleb rääkima, et me oleme nüüd Matiga juba 6 kuud kindel paar olnud ja homme jääb Mati minu juurde ööseks? Millega sa keeldumist põhjendaks?
Aga millega sa põhjendaks, kui ei soovi, et see Mati homme teie juurde päriseks koliks?
Ja kui Matil on lihtsalt öömaja vaja ning ta ise on külalisena minu kodus aktsepteeritav (sest see on ju ka minu kodu!), siis ööbimisvõimaluse saab Matile ikka tekitada: kasvõi kööki või koridori. Või lapse tuppa ja laps enda magamistuppa ööbima. Mina olen teismelisena külas isegi köögi laua peal maganud (madrats oli olemas), kui voodeid ei jagunud ja põrandad olid liialt külmad, et seal magada.
Püüan seletada.
Minu meelest on selline komejant nõme ja teiste inimeste intiimellu nina toppiv, et tean, et noored omavahel seksivad, aga võtan tütre oma magamistuppa magama, et teda valvata. Ma ei arva, et lapse keha või otsustusõigus selle üle kuuluks mulle: jah, mida väiksem laps, seda rohkem pean ma muidugi vastu võtma ka neid otsuseid, mis puudutavad lapse keha, sh ka otsuseid, mis ei pruugi lapsele sel hetkel meeltmööda olla (nt vaktsineerimine, küünte lõikamine või hambaarstikülastused), aga seda kontrolli tuleks vaikselt vähendada lapse vanemaks saades ja asendada lapse usaldamisega. Taustaks on läbi kogu lapsepõlve kestnud armastav ja austav kasvatus ja sellest tulenev lootus, et ta ei tee endale selgelt kahjulikke otsuseid ja valesid valikuid, oskab end kaitsta nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Minu meelest seda ei saa saavutada jäiga keelamise ja ühtlasi pea liiva alla peitamisega (las seksivad kuskil mujal, mida mina ei näe, seda pole olemas). Ühesõnaga, ma päris tõsiselt austan teise inimese õigust oma kehale, kehalisele autonoomiale, ja sekkuksin 16-17-aastase noore puhul vaid selgelt eluohtlikes või tervist kahjustavates olukordades – nii nagu ma sekkuksin siis juba ka täiskasvanud lapse või lähedase puhul.
Kui Mati sooviks sisse kolida, siis ma uuriksin, miks. Selline otsus ei saa sündida üksnes osa asjassepuutuvate isikute (mu tütre ja Mati) peas, siia peavad kaasatud olema ka mõlema noore inimese vanemad, arvestada tuleks taustu ja kaasnevaid kulusid, samuti seda, et kes vasutaks teisest perest pärit noore tegude, õppimise jne eest? Aga ma ei välistaks ka seda, kui kõigile asjaosalistele see mingitel põhjustel parim variant tunduks (nt Mati elab muidu maal, aga käib Tallinna kesklinnas keskkoolis ja tema vanemad oleksid nõus, et ta viimase kooliaasta elab mu tütrega koos meie pool, sj kompenseeritaks meie perele Mati söögi- ja eluaseme kulude osa vms). Aga muidugi on kõige mugavam ja mõnusam elada oma perega oma kodus ja mõelda, et lapsed on veel väikesed, süütud ja näiliselt minu kontrolli all. See annab mingi turvatunde. Ma lihtalt arvan, et petliku.