Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui vanalt ostsite maja?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 133 )

Teema: Kui vanalt ostsite maja?

Postitas:
Kägu

Tervitus! 

Küsin puhtalt huvist neilt, kelle on võimalus olnud endale maja osta/ehitada – kui vanad te olite, kui soetasite endale enda esimese maja? 

Ma ei soovi teha mingit halapostitust, aga olen viimased ca 5 aastat aktiivselt raha kogunud, sest unistus oma majast on olnud mul alati. Kuna elan elukaaslase korteris, oli mul võimalus nii koguda, et ei ole pidanud maksma kõrvalt üüri. Tänaseks olen suutnud koguda 50 000 sissemaksuks, mis tundub korralik summa, aga selle raha eest Tallinnasse enam midagi ei saa, sest 200 000 eest kahjuks enam heas korras kinnisvara soetada võimalik ei ole (korterit muidugi on). See teeb mind päris kurvaks, aga nagu ütlesin – postituse eesmärk ei olnud halada, vaid mind täitsa huvitab, et mis vanuseks teie nii kaugele jõudsite, et saite endale maja soetada? Eelkõige huvitavad just nö ise teenitud-kogutud olukorrad, sest eks see, kui keegi majaostuks raha annab on veidi teine teema. 

Ise olen 32-aastane.

Mainin ka, et see raha pole kogu aeg kontrol seisnud ja eks olen seda kasvatanud, sest aiman, et keegi kindlasti ütleb, et selline kogumine on mõttetu. Siiski ilmselgelt suuri riske ma ei võta, sest sellel rahal on kindel eesmärk. Maja tahan tõesti osta üksi, sest vajan kindlust, et see on minu oma juhtugu, mis tahes. 

+10
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma oleksin saanud endale maale maja osta 35-aastasena.

Aga olin samas seisus, et kas maja maale või korter Tallinnasse ja otsustasin, et maale ma kolida ei riski, üksinda. Seal peab ikka palju rikkam olema kui lihtsalt maja ostmine, siis peab olema korralik auto, lumesahk (mille saab auto ette panna), elektrigeneraator, võimalik et on vaja veel mingeid liitumisi maksta, remontida kõvasti… Lisaks see, et kui kuskile väiksesse kohta kolida, kas siis kohalikud omaks võtavad jne.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olin kahekümnendate keskel, kuid elukaaslane on vanem ja eks seetõttu see võimalik oli. Kuid põhiline punkt, mis välja tooksin – liikumine ühest korterist teise, lõpuks majja. St alguses elasime vanas korteris, siis uusarenduses ja siis alles majas. Umbes viie aasta jooksul toimus see kõik.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, aga miks sa peaksid just Tallinnasse ja heas korras maja ostma? Need ongi kallid ja enamusele palgatöötajatele kättesaamatud, ka keskeas ja hiljem.

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

20ndate keskel hakkasime oma maja plaani läbi viima. mõlemad peavad väga tahtma, rahalist võimekust peab olema, ise peab osalema ehitamisel. ehitasime ise nelja aastaga, teist korda sellist plaani ei suuda ära teha.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimese maja (Tallinnas) ostes olin 38. tuli kätte järkjärgult. (enne oli algul 2 toaline ja siis 3-toaline korter). maja maksis tollal 1 milj krooni. oli 15% sissemaksuks sääste. Ülejäänud tuli algul pangast. kohe peale 3-toalise müüki sai üle poole laenust pangale tagatatud.

Teise maja (kasutame suvilana) saime pärandusena, see tuli juba 55+ vanuses.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees maksis kõik kinni, oma raha siis kogusid? Maju saad 30 000 euroga ka, osta ära ja kõpitse üles.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, aga miks sa peaksid just Tallinnasse ja heas korras maja ostma? Need ongi kallid ja enamusele palgatöötajatele kättesaamatud, ka keskeas ja hiljem.

Hea küsimus. Kuna käin tööl hetkel ühistransporti kasutades, siis tunnen, et kui ostaksin maja “maale” kasvaksid hüppeliselt muud kulud. Loomulikult ma ei eelda, et maja kesklinnas oleks, võiks olla ka linnalähedal “maal”. Auto on küll olemas, aga siiski ei pea seda kasutama tööle minekuks. Kahjuks aga Harjumaalt hetkel ära minna ei soovi, sest töökoht on hea ja küllap mujal teeniksin vähem. Aga jah, maja peaks olema suhteliselt heas korras. Ise ma maja remontida ei oska ja kui keegi teine seda teeks, kardan ka, et võiks esile kerkida palju varjatud vigu. Muidugi võiks maja veidi tööd nõuda, aga tahaksin siiski, et ta oleks nö elamisväärne. Ja kui ma ostaks selle 200 eest siis maja, mis vajaks remonti, siis peaks ka uuesti koguma hakkama, et seda remontida. Alla 200 ei saa isegi remonti ja taastamist vajavat maja 🙁 Isegi 200 eest ei saa.

+3
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mees maksis kõik kinni, oma raha siis kogusid? Maju saad 30 000 euroga ka, osta ära ja kõpitse üles.

Ei, seda mitte, kulud jagasime pooleks ikka. Kommunaalid ka. Aga üüri, kui sellist, maksma ei pea ja eks see on arvestatav sääst.  Enne maksin 2-toalise eest 350 eurot, aastas on see juba 4200 eurot. Lisaks proovisin ka mujalt säästa ja veidi investeerida jne. Aga kui kontol ka raha on, siis ma ütleks, et oma kinnisvara omamine on siiski suurem väärtus ja kindlasti ei soovinud, et mu säästmine kuidagi kekutamisena kõlaks.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen sinust paar aastat noorem naisterahvas, ostsin ka hiljuti oma kodu. Sarnaselt sinule tahtsin ka üksi, iseseisvalt kodulaenu taodelda. Ilma kaaslaseta. Nii palju on lugusid, kus ostetakse koos ja minnakse lahku, siis on tükk tegemist korteri müügi ja kõige muuga.

Erinevus on selles, et ma ostsin korteri. Täiesti normaalse 2-toalise, suhteliselt kesklinna lähedal, rõduga. Muidugi oleks majas veel toredam, aga küllap ma lepin vähemaga. Sul on realistlik 10a jooksul maja osta, kui su palk püsib samal tasemel või parem ning kinnisvara hinnad üks hetk ühtlustuvad (kindlasti need ei lange, aga selline tõus pole ka jätkusuutlik).

Lihtsalt naisterahvana, kes samuti hindab iseseisvust, ei mõista ma seda majakultust. Milleks?

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lihtsalt naisterahvana, kes samuti hindab iseseisvust, ei mõista ma seda majakultust. Milleks?

Sest sõbrannadel ju on. Ei saa mitte kehvem olla.

+7
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest sõbrannadel ju on. Ei saa mitte kehvem olla.

Mis asja sa õiendad kogu aeg. Mina näiteks ei suuda elada korteris naabrite pärast. Väikestes ruumides suudaks, ka peenrad ja aed pole eluküsimus, aga naabrid kohutavalt häirivad ja põhjustavad stressi. Ega pole ka majas täiesti müravaba, aga naabrid on siiski kaugemal, mitte ei trambi su pea kohal või otse kõrva ääres. Kümme aastat elasin korteris, täiesti võttis närvid läbi.

+12
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

23 a kui ostsin kehvas seisus korteri, mis aega mööda kap. remontisin. Aastal tagasi müüsin suure kasumiga maha ja sain sissemakse raha. Nüüd 26 a ostsin paarismaja, millel eramaja krundi suurus. Pakuti ka suuremat laenu ja oleks eramaja saanud aga ei riskinud max laenu võtta.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen ka kasvanud nii, et on ruumi ringi joosta ja võimalus enda peenramaalt head-paremat noppida. Võimalik, et selles on asi, aga korteris nelja seina vahel tunnen ennast veidi ahistatuna. Mulle meeldib ka palju väljas olla, aga korteris peab siis kogu aeg justkui kuhugi minema. Ei lähe ju niisama maja ette seisma või istuma. Elatud saab, aga minu unistus on siiski eramajas elada. Sõbrannades nüüd küll asi pole, sest enamikel sõbrannadel on ikka korterid ja see ei mõjuta mu otsuseid kuidagi. Ega ma sõbrannadega koos ei ela. Aga kuna sain aru, et praegu jääb maja unistuseks, tekkiski soov uurida, et mis vanuses teised nii kaugele jõudsid. Võib-olla, et ennast siis veidi seeläbi lohutada või motiveerida. Mõni unistab suurtest pulmadest, teine uhkest autost, kolmas oma majast. Nii on.

+10
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

32a olin. Mul oli periooditi kaks töökohta, et sissemaksu summa kokku saada.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

35 olin, kui krundi saime. 40 olin, kui oma maja juba elatavaks muutus. Kuluski nii palju aega, sest kõik see ehitus tuli palgast. Enne oli 3-toaline korter linnas,  müüa ei tahtnud, jätsime alles. Targasti tegime, kuigi vahepeal oli rahaga üsna raske.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult kui sa oleksid ostnud mõned aastad tagasi kogumise asemel korteri (ka laenuga) oleks selle väärtus juba kasvanud niipalju,et kataks majale sissemaksu.

Aga kinnisvara Tallinnas ongi kaugel, esimeseks koduks üksi ja kogutud sissemaksega ongi raske Tallinna kohe maja osta. Tartus isegi on hinnad nüüd kõrgeks küündinud.

Ma ei ostnud üksi, 28 ja elukaaslasega, sissemakset polnud, aga tagatiseks oli korter. Oleks ka muidugi tahtnud veel suuremat ja ilusamat, aga kodu soov oli nii suur, et võtsimegi sel hetkel max panga poolt antava laenusumma. Praeguseks vaadates sarnaseid maju-krunte-piirkondi küsitakse paari mööda läinud aastaga umbes 70 000 rohkem kui meie maksime.

Ma riskisin kahekesti maja osta, kaasomand ja seaduse järgi läheb tulevikus müügisumma nagunii pooleks kui üks tahab kaasomandit lõpetada – kuna keegi otseselt sissemakset ei teinud, tagatiseks oleks korter toodab üüritulu. Hing ei suutnud enam korteris eluga hakkama saada, kitsikus ahistas. Kui isegi läheme kunagi nii tülli siis eks üüringi oma kodu vmt, aga vahepeal ikkagi majas elatud aastad on seda väärt kui korteris edasi elada ja raha koguda.

 

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miljonid inimesed elavad korterites, aga siin loen, kuidas korterielust närvid täitsa läbi ja “hing ei suutnud enam korterieluga hakkama saada”. Uskumatud lumehelbekesed ikka. Kuhu edasi?!

+13
-14
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miljonid inimesed elavad korterites, aga siin loen, kuidas korterielust närvid täitsa läbi ja “hing ei suutnud enam korterieluga hakkama saada”. Uskumatud lumehelbekesed ikka. Kuhu edasi?!

Jah, kolmekesi 35m2 peal on kitsikus ja ahistav. Või mis eesmärk siis majadel on kui korteris elamine ainuõige on? Mul oli see ahistav tunne ka suuremas korteris. Mulle meeldib kui on eraldi elutuba ja magamistuba, saan otse õue astuda ja kasvuhoonest ja peenrast asju võtta.

Inimesed ja soovid on erinevad – ma ei näinud mõtet osta suurem korter, et mõne aasta pärast siis ikkagi ümber majja kolida, kuna minu hing just majas elamist ja oma privaatsust ja lapikest hindab. Teistele meeldib jälle korterielu. Kuna TA soovib ka just maja siis kirjutasingi oma seisukohast – järeleantud nõudmistega elu majas on juba tunduvalt parem kui aastaid koguda ja maja pole püüelda.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei saa hästi aru, et kolite siis mehega koos sinna elama või mis? Või arvad, et annad maja suure raha eest üürile? Või seisab tühja?

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miljonid inimesed elavad korterites, aga siin loen, kuidas korterielust närvid täitsa läbi ja “hing ei suutnud enam korterieluga hakkama saada”. Uskumatud lumehelbekesed ikka. Kuhu edasi?!

Jah, sest Eestis on inimesed nagu loomad, kes kellegagi ei arvesta. Alati on mõni naaber, kes teeb teiste elu võimatuks. See on tõesti närvesööv, kui lapsed jooksevad ja hüppavad toas, mõni käib kontsakingadega päev läbi tiire, kuulatakse mingit vene möla kõvasti, lärmatakse ja paugutatakse uksi. Olen ka mujal maailmas elanud korteris, seal ei olnud nii hull. Kui oled mats ja mühkam, lärmad ise ka, siis muidugi ei pane tähelegi, aga normaalsel inimesel on tõesti siin raske korteris elada.

+8
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul tekkis ka küsimus, et kuidas need tahan-kindlasti-vaid-enda-kinnisvara-inimesed peret looma hakkavad? Ostad elukaaslasega kõrvalt vaid endae kinnisvara ja siis tema kolib ilma igasuguse tagavarata sinu majja? S.t. sina oled küll ilusti kindlustatud, kuid lahku mineku korral on elukaaslane kuuse all? Või plaan uus naine/mees vaadata? Sel juhul peab see uus naine/mees olema ise n-ö kodutu, et on kindlasti nõus sinu juurde kolima? Või siis leitakse endale uus naine/mees, kellel on ka endal juba soetatud kodu olemas ja siis otsustatakse, kelle juurde elama minnakse ning ühe osapoole kinnisvara üüritakse välja? Kas oled valmis ka ise uue naise/mehe juurde kolima ja jätma oma maja kellelegile teisele elamiseks? Või peavad sinu juurde kolima vaid need, kes ise on nõus ilma igasuguse kindlustundeta/isikliku kinnisvarata peret looma?

Kunagi kolisin ise mehe juurde, kellel oli maja olemas. Suhtes olid probleemid ja läksime nõustamisele. Seal rääkisin, et tahan omale ka tulevikus nt korteri osta, et mul oleks tulevikuks kindlustunne (et oleks kuskile lahku mineku korral kolida). Siis psühholoog pani seda nagu pahaks, et planeerin juba praeguse suhte kõrvalt lahkuminekut!? Umbes et taolist asja küll vaja pole praegu mõelda. Asi lõppes sellega, et pärast olingi põhimõtteliselt kuuse all.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alati on mõni naaber, kes teeb teiste elu võimatuks.

Kui sa seda maja endale kuskile keset metsa ei osta, siis on ka majades elavaid väga õudseid naabreid. Grill, koerad, muru, lapsed, peretülid, nõudmised, et sul ei oleks koeri, muru, puid jne. Ühest äärmusest teise. Võid sattuda sellise otsa, kes on ise lärmakas ja lohakas, aga ka sellise otsa, kes tahab, et kõik elaksid nii nagu neid poleks olemaski, muru oleks sentimeetri pealt õige pikkusega, laps ei kilkaks, põõsas ei varjutaks tema päikest jne.

Kus on naabreid, seal on ka oht, et need naabrid ei ole toredad.

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa seda maja endale kuskile keset metsa ei osta, siis on ka majades elavaid väga õudseid naabreid. Grill, koerad, muru, lapsed, peretülid, nõudmised, et sul ei oleks koeri, muru, puid jne. Ühest äärmusest teise. Võid sattuda sellise otsa, kes on ise lärmakas ja lohakas, aga ka sellise otsa, kes tahab, et kõik elaksid nii nagu neid poleks olemaski, muru oleks sentimeetri pealt õige pikkusega, laps ei kilkaks, põõsas ei varjutaks tema päikest jne. Kus on naabreid, seal on ka oht, et need naabrid ei ole toredad.

Oht on tõesti, õnneks mul hetkel on naabritega vedanud ja nende tavaelu kuidagi häiriv ei ole. Ja majas on need naabrid siiski veidi kaugemal, kui on tavalised inimesed, nad ei häiri. Aga korteris häirib juba nende tavaline elutegevus: uste paugutamine, pea kohal trampimine, laste nutt, mänguasjadega põranda kolkimine, omavaheline tülitsemine jne.

+6
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, miks te ümber veenate, see ju inimese otsustada, kus ta elada soovib. Kui pank annab laenu, siis miks mitte. Aga kortermajas pole küll mingeid naabreid kuulda. Ainus miinus on treppidest ronimine ja suvel laste kilked väljas.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga kortermajas pole küll mingeid naabreid kuulda.

Tõesti. Siis on sul küll naabritega väga vedanud.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tõesti. Siis on sul küll naabritega väga vedanud.

Või majaga. Vana küll, aga hästi ehitatud.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

44 olin ja mees kümme aastat vanem. Ja ei ostnud tallinna. Ja ei ostnud uut, vaid 40 a vana maja, mis vaja korrastust. Sinu eas võtsime laenu ja ostsime oma esimese korteri. Kui see makstud sai peaaegu, siis leidsime selle maja. Muidugi unistasime majast juba ammu, aga polnud võimalusi. Tallinnasse vms suurde linna ei plaaninudki, sest teadsime, et see käib meile üle jõu.

Teemaalgataja, aga miks sa peaksid just Tallinnasse ja heas korras maja ostma? Need ongi kallid ja enamusele palgatöötajatele kättesaamatud, ka keskeas ja hiljem.

Hea küsimus. Kuna käin tööl hetkel ühistransporti kasutades, siis tunnen, et kui ostaksin maja “maale” kasvaksid hüppeliselt muud kulud. Loomulikult ma ei eelda, et maja kesklinnas oleks, võiks olla ka linnalähedal “maal”. Auto on küll olemas, aga siiski ei pea seda kasutama tööle minekuks. Kahjuks aga Harjumaalt hetkel ära minna ei soovi, sest töökoht on hea ja küllap mujal teeniksin vähem. Aga jah, maja peaks olema suhteliselt heas korras. Ise ma maja remontida ei oska ja kui keegi teine seda teeks, kardan ka, et võiks esile kerkida palju varjatud vigu. Muidugi võiks maja veidi tööd nõuda, aga tahaksin siiski, et ta oleks nö elamisväärne. Ja kui ma ostaks selle 200 eest siis maja, mis vajaks remonti, siis peaks ka uuesti koguma hakkama, et seda remontida. Alla 200 ei saa isegi remonti ja taastamist vajavat maja 🙁 Isegi 200 eest ei saa.

See küsimus võib olla esitatud ka nii, et sa saaksid aimu, et see maja ei pea tallinnas olema, mis tähendab ka seda, et ka tööl ei pea tallinnas siis käima. Et ostadki mujale ja käid seal kandis tööl, kus maja on. Et ostad näiteks Viljandi külje alla, ja ei käi sealt mitte tallinnasse tööl, ikka oma kandis.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina näiteks ei suuda elada korteris naabrite pärast. Ega pole ka majas täiesti müravaba, aga naabrid on siiski kaugemal, mitte ei trambi su pea kohal või otse kõrva ääres.

Just naabrid ongi kortermajades kõige häirivamad ja iial ei tea, millal vahetuvad. Suhtumisest, et maja peab asuma Tallinnas ja ainult Tallinnas, samuti aru ei saa. Milleks maksta üle hinnatund kinnisvara eest? Koerte haukumine ja peretülid võivad ju vahel väljas olles häirida, aga ükski naaber ei saa esitada nõudmisi, et muru oleks sentimeetri pealt õige pikkusega niidetud või koera ei tohi võtta. Eramajas on väljast kostuva müra peale võimalik tuppa minna, aga korterist pole eriti kuhugi põgeneda.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja majas on need naabrid siiski veidi kaugemal, kui on tavalised inimesed, nad ei häiri.

Kui kõrvalkrundil ei toimu erilist möllu ja lärmi, siis jutt ja rääkimine ei häiri. Olulisem on korralik aed või kõrge hekk, et igast ilmakaarest ei pea üksteise tegemisi pealt vaatama.

+5
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 133 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kui vanalt ostsite maja?