Poeg sai just äsja 6. Käib juba teist aastat judotrennis ja nüüd on tulemas esimesed võistlused. Kas nii väikesed lähevadki lihtsalt üksi treeneriga teise linna võistlema? Bussisõit mingi 1,5 tundi. Kas olen kanaema, kui pabistan, et kuidas nad seal hakkama saavad?
Noh, eks emad peavadki pabistama.
Minu poeg käis nüüd 8-aastasena teises linnas võistlustel, olin mures, aga siis selgus, et mõned vanemad saavad kaasa sõita. Isa läks kaasa. Aga enamik poisse oli seal ikka üksi ja kõik said hakkama.
Ja varsti jälle võistlused.
Aga mine kaasa elama, seda ometi ei keelata! Me oleme ikka võimalusel käinud.
Räägi treeneriga. Mina ka pabistaksin. Võimalusel pakuksin ennast kaasa. Mitte üksnes selle pärast, et silma peal hoida, vaid olen oma lastega (ka palju suurematega) ikka võistlustel kaasas käinud, sest lapsed on väga rõõmsad selle üle, kui pere liikmed nende võistlustele kaasa elamas on. Ja endal on ka vahva.
Teise linna 6a minek ei ole minu jaoks probleem, aga eks see sõltub ka lapsest.
Minul käis laps 8a peterburis 3.-ks päevaks, siis läksid meil mõned vanemad muidugi kaasa, aga see oli vabatahtlik samamoodi s.t muidu oleks läinud treener üksi.
Kaasaskäimine ei tohiks olla keelatud kui bussis kohti jagub.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Poeg sai just äsja 6. Käib juba teist aastat judotrennis ja nüüd on tulemas esimesed võistlused. Kas nii väikesed lähevadki lihtsalt üksi treeneriga teise linna võistlema? Bussisõit mingi 1,5 tundi. Kas olen kanaema, kui pabistan, et kuidas nad seal hakkama saavad?[/tsitaat]
Arusaamatu, mida sa täpselt pabistad? Et juhtub midagi halba kui bussis kätt ei hoia?
No kui rühma ja treeneriga koos, mida siin siis pabistada? Bussiga ka veel.
Ma pealkirja lugedes kujutasin ette, et ihuüksi hakkab välismaale lendama kuhugi.
Kui väga muretsed, siis uuri treenerilt, mitu täiskasvanut mitme lapse kohta täpselt kaasas on ja kes konkreetselt sinu lapse tugiisikuks on, kui ta abi vajab.
Mul tüdruk hakkas tantsurühmaga 6aastaselt niimoodi igal pool käima ja neil on alati ära jagatud kuskil 5-6 peale üks täiskasvanu abiks (õpetaja või lapsevanem, olen nüüd hiljem ka ise nendega käinud, aga just alguses samuti ei saanud beebi tõttu).
No ma olen samas vanuses lapsi näinud koos kasvatajaga linnas jalutamas ja hullu pole juhtunud midagi.
Minu viiene poiss oli pika päeva laagris ja käis võõra lapsevanemaga (koos mitme teise poisiga) võistlustel. Täitsa edukalt oli hakkama saanud.
See on nii individuaalne,sõltub ikka lapsest. Mu kohe 10 saav tüdruk ei taha üldse ilma minuta käia, ka mitte klassiüritustel väljaspool kooli.
Aga treener peab ju ikka oskama nendega ringi käia,kui sellist asja planeerib. Alati ei saa eeldada, et lapsevanem võistlusele kaasa tuleb. Kui su laps ise on nõus sinuta minema, siis lase tal seda. Ise pead püüdma rahulikuks jääda ja uskuma oma lapsesse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No ma olen samas vanuses lapsi näinud koos kasvatajaga linnas jalutamas ja hullu pole juhtunud midagi.[/tsitaat]
See oli mingi iroonia või? Spordivõistulustel, kus mina olen lapsega käinud, on siiski pikk päev tegevusi, mitte pool tundi/tund hanereas jalutamist. Meile käidi 3-4a rühmaga juba lasteaias linna peal jalutamas ja kõik said hakkama. Aga loomulikult ei saada 3a päevaks bussiga võistlustele.
Saan aru küll, et algataja muretseb. Bussisõit on ok, bussist ikka laps kuhugi ei kao. Aga kas võistluste ajal keegi ikka laste järele vaatab ka ja kas lõunasöök on organiseeritud ja kas laps oma asjad ise kokku korjab ja kes pärast kogu kamba jälle bussi peale kokku saab jne. Eks sõltub lapsest. Mõni 6a saab väga kenasti hakkama, teine 10a on nii udupea, et parema meelega ei laseks kooli ka üksi 🙂
Usu, treeneritel on kogemus olemas nii väikestega võõras linnas, ega see esimest korda juhtu. Minu poiss käis ka kuuesena esimest korda üldse elus ema-isata võistlemas, kaks päeva Tallinnas, koos ööbimisega koolimajas. Ta polnud kunagi varem päevagi meist eemal olnud – on lihtsalt nii läinud. Aga ise ta oli nõus minema – järelikult oli õige aeg käes. Teisel päeval sõitsime mehega ise ka võistlusi vaatama, ja siis tulid poisil ka esimesed pisarad, aga sinnamaani olevat treeneri sõnul väga tubli olnud. Las su laps üllatab sind, anna talle võimalus iseseisvuda, varsti on nagunii kooliminek ja sellised ise olemise kogemused tulevad talle ainult kasuks!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
