Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui vanaema müüb maja…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 123 )

Teema: Kui vanaema müüb maja…

Postitas:
Kägu

Kuidas teie võtaksite vastu uudise, et ema, kelle juures on lapsed igal suvel olnud, sealses aias mänginud, on otsustanud sinu kodumaja maha müüa? Osta saadud raha eest 2-toalise korteri ja ülejäänud raha eest reisima minna.
Mina olen siis see vanaema…

+57
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõistetav. Üks hetk ju ei jaksa enam maja hooldada, siis tulebki nagunii väiksema elamise, st korteri vastu vahetada. Muidugi on lastele raske oma nö päriskodumajast loobuda, aga eks elu on selline.

+74
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Otsus on arusaadav, aga kõigepealt tuleks asja lastega arutada, äkki tahavad oma lapsepõlvekodu ise ära osta.

+64
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema müüb ja ise olete vanaema? Eriti hästi säilinud!
Vajadusel kasutaksin ostueelõigust.

+7
-69
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nende õigus, aga kahju oleks ikka.
Kas kahetoaline ja pension katab võimalid hooldekodu kulud tulevikus?
Ma veel nii kaugel pole, aga hiljuti soetatud korteri eest saaks me olla hooldekodus 3 aastat mõlemad, ilma et lapsed ei peaks juurde maksma lisaks me pensionile.

+8
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema tegi nii, korteris on talvel palju lihtsam.

+46
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oleneb olukorrast.

Mina eeldan seda, et ema ei hakka seda maja niimoodi müüma, et ühel päeval teatab, et müüs maja maha või et juba pani müügikuulutuse üles.

Ma ootaks seda, et ema eelnevalt küsib, kas mul oleks huvi selle maja vastu, sest tema soovib müüa, et elada väiksemal pinnal ja raha ka vaja. Mina olen selline, et ma annaks kohe talle oma korteri ja koliks siis pigem ise sinna majja sisse. Teeks mingi kokkuleppe.

Aga eks sa pead ise oma lapsi teadma, kuidas nemad sellesse suhtuksid. Mõni laps satuks hüsteeriasse, teine ühmaks, et müü pealegi. Inimesed on erinevad.

+44
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Postitiivselt võtaks vastu. Tore, kui inimene hindab oma võimeid ja vanust ning muutub, mitte ei klammerdu mineviku külge. Tubli! Mingu reisigu ja vaadaku maailma.
/ka vanaema ja ema

+42
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

no pannes ennast nende laste asemele, ja eeldusel, et see koht on mulle oluline, mõtleksin kõigepealt, kas saaksin oma ema kuidgai toetada, et ta maja maha müüma ei peaks. seda siis juhuks, kui tegemist on sunnitud seisus müümisega, mitte sellepärast, et kuskile teise linna kolida tahaks või niisama keskkonnavahetust vajaks. aga muidu, mis teha, kui see on ema otsus. ise korteris elades oleks muidugi kahju, et lapselapsed ei saa nö maavanaema juures enam käia.

ps. ilmaaegu kirjutasid kohe, et sa see vanaemast majamüüja oled. oleksid hoopis mitmekesisemaid vastuseid saanud.

+22
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On normaalne nii talitada, kui vanus juba kukil ega jaksa aasta ringi seda elamist korras hoida. Minul endal oleks hea meel, kui mu eakas ema reisiks mööda ilma ringi ja naudiks ka veidi elu, tööd tal niigi küllalt tehtud:)

Oleneb veidi ka sellest, kui palju noored on majasse panustanud. No umbes, et kui noored on vahetanud maja katuse, soojustanud seinu, ehitanud uue aia ja käivad muidu ka abiks, siis nad ilmselt päris suvitajad pole ja tasub nendega läbi rääkida.

Tegelikult soovitaks noortega rääkida igal juhul. Võib-olla tõesti soovivad nad maja ära osta? Mujal maailmas (nt Soomeski) on väga levinud, et vanemad müüvad talu noortele ja ise reisivad ringi. Kõige halvem variant oleks, kui müüd maja salaja maha ja teatad neile alles tagantjärele, mis toimus.

+32
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kiidaksin otsust! Kuigi nt oma ema puhul ma tean, et ta ei suudaks korteris kaua elada sest eluaeg on majas elanud.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

+12
-54
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

Oleksid valmis oma pärandi turuhinnaga välja ostma ema eluajal?

+26
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt.

Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi

kui inimene on elus, ei ole mingil moel tegemist pärandiga! eluajal on see tema vara ja kellegi asi ei ole, kas ja kellele ta selle kunagi pärandab.

ausalt, selle nurga alt ei taibanudki teemat vaadata, ma arvasin, et mingi nostalgia ja maavanaema teema, mitte pärandiküsimus.

+67
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

Mina isiklikult küll ei arva, et minu vanemate maja/auto/mets jm vara oleks minu “pärand” ehk mulle kuuluv vara. Vanematel on õigus oma varaga teha mida iganes nad soovivad, anda kogu vara või kirikule. Päris õudne mõelda, et lapsed arvavad, justkui vanemad on neile eluaeg midagi võlgu.

+55
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ema sellest mulle enne räägiks, annaks teada, mis plaanid tal on, kuidas soovib oma pensionipõlve või kasvõi töötava vanaemana edasist elu veeta, siis kahju oleks kindlasti. Aga püüaks mõista. Alati oleks ju ka variant, et kui laps soovib seda perele hoida, kui on tegemist lapsepõlvekoduga vm põhjustel, siis saaks ju laps/lapsed ise emalt maja ära osta. Kui rahaliselt hammas peale hakkaks, siis ostaksin ilmselt ise emalt lapsepõlvekodu ära, et seda enda pere suvilana kasutada.

Näiteks meil on nii, et maamaja, kus mu vanemad elavad, on kogu aeg kõigi pere laste ja nende perede suvitamiskoht olnud, kõik remonditööd (soojustus, katusevahetus jne) oleme teinud kamba peale, st kõik on sinna rahaliselt panustanud, samuti muud vajalikud ehitus- ja hooldustööd, oleme ostnud sinna tehnikat, oleme enda panuse andnud. Nii et kui vanemad järsku kõik selle maha müüks, kuhu ka ma ise oma energiat ja raha olen pannud (arvestades viimaste aastate suuri ümberehitustöid ja renoveerimist vägagi olulises summas), mida ma ikkagi enda teiseks koduks pean, ilma et pakuks kasvõi võimalust neilt seda välja osta, siis oleks ikka väga imelik. Samas meil sellist olukord ilmselt ei tekiks, sest mu vanematel on juba olemas ka korter, nii et varuelukoht, kui maal ei taha või tervise poolest enam ei saa, oleks olemas.

Ilmselt on teine asi, kui tegemist on mingil eluhetkel ostetud majaga, millega perekonnal pole nii pikaaegset sidet. Ema/isa ise mingi aeg ostis, ise mingi aeg müüvad. Kui on tegemist majaga, mille nad ise on enda vanematelt päranduseks saanud, siis on minu arust olukord teine. Meil on vanemate maamaja selline, mis on perekonna oma mitmendat põlve, minu vanavanavanaisa ehitatud, sellise maja puhul tunnevad kõik pereliikmed sidet, nii et vanemad võivad ju seal hetkel omanikud olla, aga perekondlik järjepidevus loeb ka midagi. Sel põhjusel oleme ka kõik sinna rahaliselt panustanud ja see on kõigi jaoks “kodu”. Seepärast ma oleksingi nõus kasvõi ise maja välja ostma, kui tõesti peaks neil müügiplaan tekkima.

+19
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ega mu mees pole kinnisvara pärandiks saanud. Kõik teenisime ise. Lapsed täiesti kindlasti ei oota, et mina oleksin oma kätega neile oma eluajal eluaseme teeninud. Jah, muidugi nad tahaksid pärandit, aga keegi ei oota neist meilt endale maja või majajagu raha. Kõik teenivad omadele peredele ise. Ma tean, et pojad tahaksid saada meie kaht väikest hobikogu (viinapitsid ja vanad lukud) ja tütar ilmselt oleks pettunud, kui ta ei saaks minu kollektsiooni 1920.-1930. aastate originaalkleitidest ja -aksessuaaidest. Aga nende pärandiosade ootamine on ka loomulik, sest need kolm kogu ongi pärandus. Juba minu ema ja mehe ema said need päranduseks, mina sain päranduseks, mees sai päranduseks ja kuna me pole iseg näppugi liigutanud, et neid saada – loomulikult pärandan edasi.
Lapsi aitame vajadusel niikuinii, aga oma tulevikku nad küll meie eluagse tööga ülesehitatud kinnisvarale ei püüa rajada. Neil omal käed-pea otsas. See on ammu meil läbi räägitud, juba enne kui nad oma pered lõid. Ehitavad endale omad majad muidugi või, kui keegi peaks tahtma, ostab meie ehitatud maja. Nad ei ole selles lapsena elanud, seega erilist nostalgiat olla ei saa.

+13
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

oleks kahju, samas saaks emast aru. Kui ma talle ise ei suuda korterit osta, et säilitada lapsepõlve kodu, etteheiteid ei teeks. Minu ema oleks mulle kõige kallim ja ma nõustuks tema otsusega, et tal lihtsam oleks.

+13
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

Oleksid valmis oma pärandi turuhinnaga välja ostma ema eluajal?

Oleks või ei oleks, kuna tegemist on perekonnaga, siis peaks saama igatpidi kaubale. Emal on soov elada korteris ja reisida. Tegeleme selle sooviga. Aga võib ka olla, et on mõttekas maja maha müüa, kõik oleneb olukorrast. Minu ema mind lihtsalt külma fakti ette küll ei paneks ja mina oma lapsi ka mitte.

+6
-14
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

Mina isiklikult küll ei arva, et minu vanemate maja/auto/mets jm vara oleks minu “pärand” ehk mulle kuuluv vara. Vanematel on õigus oma varaga teha mida iganes nad soovivad, anda kogu vara või kirikule. Päris õudne mõelda, et lapsed arvavad, justkui vanemad on neile eluaeg midagi võlgu.

Mina oma lastele küll olen. Mis ema ma oleksin, kui ainult endale mõtleksin. Nii oli minu ema mulle, mina oma lastele ja nemad omakorda oma lastele. Meil on selline enesestmõistetavus peres lihtsalt, mitte et see oleks suur vaidlusteema.
Vanemad on alati lastele võlgu, vastupidi pigem mitte.

+7
-41
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei ole kunagi vanemate vara enda omaks pidanud.
Väga tore plaan. Toetaks! 🙂
Ainult reisima ehk kohe ei läheks, natuke oodata, kuni asjad stabiliseeruvad selle viirusega jne

+20
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina ka ootaksin, et ema kõigepealt minuga räägiks. Küll me lahenduse leiame, kui see maja mulle oluline oleks. Mu ema ei müüks nii hoolimatult mu pärandit maha. Ausalt. Mina müüsin ka maja maha, lastega läbi rääkides muidugi. Ostsin muu elamise ja jagasin ülejäänud raha lihtsalt lastele laiali. Väga palju seda polnudki. Reisima minna poleks raatsinud. Ma tegelikult ei tahaks lastele silma vaadata ja öelda, et sorry, elasin teie pärandi lihtsalt läbi. Haugutamiste ennetamiseks ütlen, et mu lapsed ei nõudnud seda raha, üks neist küsis koguni mingil ajal, et “ma ei saa aru, miks sa selle meile pead üldse andma?”

Mis laste pärandist sa räägid? See on ema maja. Kuidas saab üldse nii mõelda?

+40
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nii oli minu ema mulle, mina oma lastele ja nemad omakorda oma lastele. Meil on selline enesestmõistetavus peres lihtsalt, mitte et see oleks suur vaidlusteema.
Vanemad on alati lastele võlgu, vastupidi pigem mitte.

Sa meenutad mulle lugu sellest, kuidas mu omaaegne pinginaaber vanuses umbes 49 ja kahe täiskasvanud lapse emana (umbes 25 ja 28 aastat vanad) armus, abiellus ja kolis paari aasta pärast abikaasa juurde Eestist päris kaugele, läks mehele. Vanem laps oli siis juba 30. Jättis lastele kahetoalise korteri, kus ta enne üksi elas. Lapsed mõlemad olid juba siis abielus ja lapsevanemad). Mispeale mõlemad lapsed ütlesid emast lahti, sest nende arvates:

* ema hülgas nad ja ei tee neile enam pühapäeviti pannkooke
* nad olid arvestanud, et nende ema hoiab nende lapsi
* miks peaks üks vanaema armuma ja seksima, see on rõve
* ema võttis oma säästud kaasa ja ehted, meile jättis ainult korteri 🙁 Kui julm!

Nemad arvavad ka, et nende ema on neile võlgu.

+57
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ootaks seda, et ema eelnevalt küsib, kas mul oleks huvi selle maja vastu, sest tema soovib müüa, et elada väiksemal pinnal ja raha ka vaja. Mina olen selline, et ma annaks kohe talle oma korteri ja koliks siis pigem ise sinna majja sisse. Teeks mingi kokkuleppe.

Millise “mingi” kokkuleppe? Et tilgutad talle seda vaheraha 100 euro kaupa järgmised 20 aastat? Ja septembris ei saa maksta, sest kool algab, oktoobris ei saa, sest on sünnipäev, detsembris on ju jõulud ja kuidagi ei mängi välja… Ainult et emal ei ole enam aega mitukümmend aastat oodata, millal ta OMA maja eest OMA raha saab, et reisile minna.

+37
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mu vanemad oleksid veel nii noored ja hea tervise juures, et sooviksid reisida, siis ilmselt oleks lihtsalt natuke kahju, aga mõistusega võttes saaksin aru ja toetaksin.
Kuna minu vanemate tervis on aga selline, et tundub, et kohe-kohe on vaja igapäevast hooldust ja järelevalvet, siis vaatan asju ka sellest küljest. Seetõttu ostaksin ise pigem 2 korterit, kui vähegi võimalik, ja üüriksin ühe välja – sellest üürist siis hakkaksin soovi korral esialgu reisima ja hiljem saaks seda vajadusel minu hooldekodukoha eest tasumiseks kasutada. Ma ei soovi mingil juhul, et minu lapsed peaksid oma laste arvelt mind kunagi toetama hakkama.

+21
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Emana ma tutvustaks lastele plaani. Küsiks, kas nad soovivad sealt majast endale mingit mööblit vms (sest kõike ju korterisse nagunii kaasa ei võta).
Lapsele müümine oleks selles suhtes kahtlane, et turuhinda ju nagunii ei küsiks. Ja turuhinnast soodsamalt müües jääks jälle enda reisiunistus täitmata.

+16
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et seda teemat oleks targem lastega endiga arutada kui siin perekoolis.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui praegu reisima minna, siis ei olegi vanadekodu jaoks raha vaja (võllanali).

St praegu ei saa reisima, raha jääb hoiuarvele. Samal ajal trükitakse raha massiivselt juurde, sest kõik soovivad laenata, aga ei soovi tagasi maksta ja kõigil on mingi koroonajama. See raha seal hoiusel kaotab oma väärtuse.

Kui on ilmnenud mingid asjaolud, et maja on täiesti lootusetus olukorras ja selles ei kannata enam seda talve üle elada, siis müü, muidu oota.

Eetiline seisukoht, et kas lastel on mingeid õigustatud ootusi sellele kinnisvara, sõltub sellest, kuidas see maja on saadud, kas nullist ise ehitatud või on see omakorda esivanemate pärandvara.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks kahju oleks ikka aga suhtuksin igati mõistvalt.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

väga mõistlik otsus

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 123 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kui vanaema müüb maja…