Teemaalgatuse juurde tagasi.
Kui mina eeldaksin, et saan endale kõik kinnisvaraobjektid, mis lapsena olid mulle pikalt oluised, kus ma paju-palju aastaid suviti mängisin ja kus möödus märkimisväärne osa minu lapsepõlve- ja teismeliseaastad, siis oleks mul eeldus, et ema mulle eraldaks maja Valkas, korteri Tähtveres, korteri Tallinnas Pirital, maja Meriväjal, ühe Saarema kooli kõrvalhoone ja küll ma veel midagi välja mõtlen, mis on mulle romantiliselt lapsepõlvest ülioluline. Mitte ühtki eluaset poleks ta ka tohtinud müüa, sest kõik oli meile, lastele, romantiliselt oluline. Ma tahan, t ema sälitaks mulle minu lapsepõlvekodud! PUNKT.
Ja Kääriku spordibaas peaks ka minu omaks saama, sest olen seal oma varase nooruse ja lapsepõlve-elust kokku arvutades umbes kaks aastat ja 10 kuud veetnud. Miks ema seda mulle ei ostnud? Või noh vähemalt 1/20 sellest?
Vastik suhtumine, onju? Aga õnneks pole ma seda meelt, nagu siin ühe kommenteerija lapsed, et ema on alati lastele võlgu, eriti kui on mingi maja või korteri suhtes lapsepõlvemälestusi ja romantilisi tundeid, kus on palju-palju aega veedetud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 21.09 15:02; 21.09 15:30; 21.09 15:53; 21.09 16:35; 21.09 17:25; 21.09 17:49; 21.09 18:33; 21.09 18:48; 21.09 18:52; 21.09 19:06; 21.09 19:25;