ostja tingis korralikult hinda alla ja nüüd see sama käru kallimalt müügis. Tean jh, et igaühe oma asi, mida ostja pärast sellega teeb, aga ikkagi kuidagi riivab. Nõme käitumine. Kuidas teile tundub?
Mulle teatud mõttes meeldivad sellised hälbed – siis on kohe selge, et kes see meist on normaalne ja kes on kusagile poole viltu-küürus-mädanemas. Nii võtagi. Tüüp, kes su vankri ostis on üks paras õnnetu ärimehest rämpsuriibe. Ehk saab ta vaheltkasuga oma ellu seda õnne, mida ta raha eest nii väga loodab saada.
Ei ole kunagi minu käest ostetud asjade edasise käekäigu vastu huvi tundnud ja ma ei saa absoluutselt aru, miks peaks keegi ennast selliste asjade pärast riivatuna tundma.
Müünud siis ise kallimalt, milles küsimus 🙂
Eetilises mõttes see võibolla pole ilus jah. Kuid tegelikult on meil ju kehtiv turumajandus ja ostan odavalt-müün kallimalt ongi ju keskmise äri alus. Mis siis ikka teha.
Mulle on silma jäänud kommentaarid kus inimesed väidavad, et nad müüvad kasutatud asju alati kallimalt kui ise kasutatult ostsid. Esiti tekitas see hämmingut ja arusaamist, et kalli hinnaga võib järelturult igasugust s-tta kokku osta st hind ei garanteeri kvaliteeti. Teisest küljest aga müts maha nende ees, et suudavad oma pere ära majandada nii, et kasud ka veel sees. Ahvatlev väljavaade aga isiklikult ei suudaks sellist asja teha.
Mis vahet sellel on mille jaoks see osteti, minu pärast lammutagu kas või ribadeks see käru.
Saan sinust täiesti aru, et hinges kuidagi kripeldab, aga… uuel omanikul on täielik õigus müüa oma asju, mis hinnaga tahes – iseasi, kas ostjaid on. See ei tohiks kuidagi Sinu mure enam olla!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
100% kindlalt ei teagi, aga arvata või. Ilmus müüki samal päeval, kui enda oma müüdud sain. Mitu asja veel, miks nii arvan, aga ei hakka seda kõike siia kirja panema.
98% olen kindel, et tegemist on sama käruga.
See käru oli 2009a ostetud ja 2 lapse poolt kasutatud, uuesti müügis on ta 2010 aasta mudeli all ja kasutanud 1 laps. Nii et petised igaljuhul![/tsitaat]
Aga uuri, kas ostut¨ekk on alles. Sul ostja meiliaadress/ tel nr on alles? Saad teada, kas on sama inimene. Üldse ei imestaks, kui ta lihtsalt valetab. Kui selgub, et on sama inimene, siis lepiks kasvõi kohtumise kokku- laseks tal tulla seda kusagile näitama, ja siis vaataks, mis näo mutt kohale jõudes teeb.
Vaevalt see on nii võrd mure kui eetika küsimus.
Kui ma annan hinna alla, siis oma lapse arvelt, arvates, et ostja soovib odavamalt, sest ta väga soovib seda endale ja oma lapsele ja on õnnelik seda kasutades. Tegelikult nuiatakse mingi petujutuga hind odavamaks minu kaastunnet ära kasutades. keegi ei taha end tunda ärakasutatuna.
Petistest. käru mis tehti aasta 2006 mudelina, müüdi 2005 lõpus ja 2007-ks oli juba otsas, lisasid ka ei saanud enam osta, vot selline käru müüdi kuulutuses, et 2008a käru ja hind -soolane. Pettus täiega ju teadmatutele. Mul endal siiamaani see 2005 lõpus ostetud käru (3 last) ja heal juhul 300ga müüks, mitte üle 500ga, kuigi näeb hea välja.
Kas te käite pärast kontrollimas kuulutusi, et teate oma asja uuesti müügist? Mina elan põhimõttel, et kui olen midagi juba soetanud või müünud, siis pärast enam nende asjade hinda ei uuri. Pole mul vaja teada, et oleks saanud kallimalt või odavamalt.
Viitsid veel oma närve ja aega kulutada sellele detektiivitööle? Võta seda kui üht elu õppetundi ja tee oma järeldused.
Ma arvan, et Sind lihtsalt häirib, et tema saab selle eest rohkem raha, kui Sina.
Kui sa just ei müünud kuulutuse peale, et \”abivajav pere ostab odava vankri\”, siis ei ole midagi solvuda või vihastada.
Müük on müük, sina andsid omandiõiguse üle ja uus omanik teeb, mis tahab. Tean inimest, kes sellega teenib lapsega kodus olles vh-le lisaraha, et ostabki vankreid kokku. Peseb ja vuntsib üles ja seejärel müüb maha.
Minu arvates on nõme jälle sedasi virisema tulla. Kui sa oled hinna alla andnud siis on ju su oma probleem. Ja kui oled maha müünud ei ole sul mitte mingit õigust kobiseda!!!
Loll saab kirikus ka peksa. Oma mure kui ei oska äri teha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]sain selle raha eest enda lapsele uue tutika vankri ja jäi veel raha järgigi 🙂 ….. Vaikselt vist kujutasin ette, et käru ostis endale pere, kellel pisike beebi tulemas ja et kärutavad sellega veel mitu last.[/tsitaat]
Oot, ju sa siis ise küsisid juba korralikku hinda, kui kasutatud vankri müügist said tutika osta ja raha jäi ülegi.
Kui keegi siin kirjutas, et pettusega hinna alla kauplemine on karistatav. Siis keegi sind ju ei petnud, kui see on puhtalt sinu ettekujutus, et vankri ostis lapsega pere. Võibolla isegi ostis lapsega pere, mis seal vahet on? Sina said oma hinna, ostja sai vankri. See, mida müüja vaikselt ette kujutab, ei muuda kuidagi seda, et ostja võib selle vankriga nüüd teha, mida tahab.
Korralik tingimine ja hinna alla kauplemine kastutatud asjade müügi juures on ju endastmõistetav. Eriti, kui küsitakse sellist hinda, mille eest uue tutika vankri saab 🙂
No ega sellel müüjal pole käru veel müüdud, kui ütled, et müüki pandud. See, kas keegi soovib ka ja mis hinnaga lõpuks, selgub hiljem.
Ma ise ei ole peale lapse turvahälli midagi kunagi müünud, sest see on nii tüütu. Aga kui ostaks käru ja siis selguks, et see ei sobi, siis kindlasti üritaks maha müüa. Hinna paneks ka kallima, kui ise maksin. Et kauplemisruumi jääks. Lõppkokkuvõttes tahaks sama hinna saada, mis ise kulutasin.
Võibolla talle käru ei sobinud ja pani müüki tingimisvaruga, et lõppkokkuvõtteks saaks sulle makstud summa tagasi?
Ise ju müüsid selle hinnaga, ega keegi vägisi käest ära ei võtnud. Mis siin nüüd joriseda on? Kui auto müüd siis ju ka ei passi, et ostja sellega elu lõpuni kärutaks. Mis need titekaubad teistsugused on? Äri on äri ja kaup on kaup.
Jah, mind ka häiriks selline käitumine. Isegi kui tean, et paljud elavadki nii, et saaks aga iga asjaga äri teha ja vahelt teenida. Ja teangi, et jah äri selline ongi, aga ikka häiriks nagu sindki.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
