Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas 2 krunti kokku liita?

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )

Teema: Kuidas 2 krunti kokku liita?

Postitas:
Kägu

Perele kuulub kaks kõrvuti asetsevat krunti, üks on ühe abikaasa nimel, teine teise, aga sisuliselt kuuluvad mõlemad mõlemale, sest abikaasadel on ühisvara ja mõlemad krundid on omandatud abielu ajal. Kui on soov need maad liita, siis kas see on notariaalne toiming või KOV maatoiming ehk kelle poole peaksid abikaasad selle teemaga pöörduma?

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekooli. Sest äkki keegi viitsib omanike eest guugeldada.

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perekooli. Sest äkki keegi viitsib omanike eest guugeldada.

Omanikud on vanemad inimesed. Mina guugeldasin, aga ei saanud ka targemaks, seepärast küsisin siit, et äkki kellelgi on sellega kogemusi.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Perele kuulub kaks kõrvuti asetsevat krunti, üks on ühe abikaasa nimel, teine teise, aga sisuliselt kuuluvad mõlemad mõlemale, sest abikaasadel on ühisvara ja mõlemad krundid on omandatud abielu ajal. Kui on soov need maad liita, siis kas see on notariaalne toiming või KOV maatoiming ehk kelle poole peaksid abikaasad selle teemaga pöörduma?

https://maaelu.postimees.ee/6453969/maa-amet-lihtsustab-maauksuste-piiride-korrastamist

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selle liitmise mõte oleks? Küsin seepärast, et on üsna äsjane kogemus. Abielupaar ostis kaks kõrvuti krunti, et sinna ehitada suurem maja, kui selles omavalitsuses ühel krundil lubatud (Lõuna – Eesti, linn). Põhja pindala poolest siis. Mis iganes omavalitsusele ei meeldinud, aga kui krundid said liidetud, siis ikka ei lubatud kaks korda tavalisest suuremale krundile ehitada kaks korda suurema põhjapindalaga maja. Minu jaoks absurd, kuna krundist oleks see ikka sama protsendi võtnud ja ka naabritest sama kaugel olnud.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selle liitmise mõte oleks? Küsin seepärast, et on üsna äsjane kogemus. Abielupaar ostis kaks kõrvuti krunti, et sinna ehitada suurem maja, kui selles omavalitsuses ühel krundil lubatud (Lõuna – Eesti, linn). Põhja pindala poolest siis. Mis iganes omavalitsusele ei meeldinud, aga kui krundid said liidetud, siis ikka ei lubatud kaks korda tavalisest suuremale krundile ehitada kaks korda suurema põhjapindalaga maja. Minu jaoks absurd, kuna krundist oleks see ikka sama protsendi võtnud ja ka naabritest sama kaugel olnud.

Asi pole selles, palju krundist võtab, vaid, et poleks ilmselt keskkonda sobinud mingi laohoone tüüpi maja.

Aga teemaalgatajale – ikka KOV on see, kust alustama pead, küll nemad juhendavad

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selle liitmise mõte oleks? Küsin seepärast, et on üsna äsjane kogemus. Abielupaar ostis kaks kõrvuti krunti, et sinna ehitada suurem maja, kui selles omavalitsuses ühel krundil lubatud (Lõuna – Eesti, linn). Põhja pindala poolest siis. Mis iganes omavalitsusele ei meeldinud, aga kui krundid said liidetud, siis ikka ei lubatud kaks korda tavalisest suuremale krundile ehitada kaks korda suurema põhjapindalaga maja. Minu jaoks absurd, kuna krundist oleks see ikka sama protsendi võtnud ja ka naabritest sama kaugel olnud.

Omapärane loogika, et kui linnas on kehtestatud nõue, et elamu ei tohi olla suurem, kui 200 rm, siis tohib kahe krundi liitmisel ehitada uuele  krundile 400 rm maja?. Elamu suuruse piirnorm jääb ei sõltu krundi suurusest. Ja mis see TA aitab

Loe maakorraldusseadust, seal on juttu kinnistute liitmisest, selleks pead palka litsentseeritud maamõõtja ja asi käib kohaliku omavalitsuse kaudu.

 

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saue valla lehel on katastriüksuste liitmise kohta selline info:

2.    Katastriüksuste liitmine

Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine.

Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:

·        maaomanik pöördub maakorralduse spetsialisti poole, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);

·        maaomanik pöördub vajadusel kooskõlastuse saamiseks vastava ameti poole (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet jt);

·        pärast vallast loa saamist pöördub maaomanik maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja poole, kes teostab katastrimõõdistamise ning koostab katastrimõõdistamise toimiku;

·        kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;

·        maamõõtja esitab liitmisel moodustatud katastriüksuse toimiku katastripidajale (Maa-ametile) koos maaomanike avalduse ja teiste kande tegemiseks vajalike materjalidega;

·        maaomaniku avalduses peavad olema ka maaomaniku kontaktandmed, olemasolul kindlasti  e-posti aadress;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, on hüpoteegi olemasolul vaja maakorraldustoimingu tegemiseks hüpoteegipidaja nõusolekut;

·        katastripidaja teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta;

·        kui liidetavad katastriüksused on kantud kinnistusraamatu erinevatesse registriosadesse, esitab  kinnistusraamatupidajale kinnistamisavalduse notar (üldjuhul) või kinnisasja omanik läbi kinnistuportaali;

·        Kui liidetavad katastriüksused on kantud ühte kinnistusraamatu registriossa, esitab kinnistusraamatu pidajale avalduse katastripidaja.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Omapärane loogika, et kui linnas on kehtestatud nõue, et elamu ei tohi olla suurem, kui 200 rm, siis tohib kahe krundi liitmisel ehitada uuele  krundile 400 rm maja?. Elamu suuruse piirnorm jääb ei sõltu krundi suurusest.

omapärast ei ole siin miskit, tihtipeale on just täisehitusprotsent see, mis takistab suurema maja ehitamist.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loe maakorraldusseadust, seal on juttu kinnistute liitmisest, selleks pead palka litsentseeritud maamõõtja

Lihtsalt huvi pärast küsin, et mida seal mõõta on vaja? Ega kinnistute välised piirid ju sellest muutu, kui keskelt piir ära kaob.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loe maakorraldusseadust, seal on juttu kinnistute liitmisest, selleks pead palka litsentseeritud maamõõtja

Lihtsalt huvi pärast küsin, et mida seal mõõta on vaja? Ega kinnistute välised piirid ju sellest muutu, kui keskelt piir ära kaob.

ega siis maamõõtja ainult mõõtmisega tegele, ta koostab uue katastriüksuse toimiku, mille alusel uus katastriüksus moodustatakse. Loe maakorraldusseadust, seal on kirjas.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

alustama peaks vist KOV-st, sealt suunatakse edasi.

vanus selliste tehinguti juures piirajaks ei tohiks olla, omal 75+ vanuses sugulased hiljuti ülejärgmise naabriga kahasse ära ostnud ja võrdselt pooleks teinud nende kinnistuste vahele jäänud müügisolnud krundi ja selle pooliku siis mõlemad oma krundiga liitnud. tulid täitsa iseseisvalt toime.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ega siis maamõõtja ainult mõõtmisega tegele, ta koostab uue katastriüksuse toimiku, mille alusel uus katastriüksus moodustatakse.

Aga selle toimiku andmed on ju ka lihtsalt 1 + 1 olemasolevatest, miks selle mahakirjutamiseks mingi eraldi inimese peab palkama.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis selle liitmise mõte oleks? Küsin seepärast, et on üsna äsjane kogemus. Abielupaar ostis kaks kõrvuti krunti, et sinna ehitada suurem maja, kui selles omavalitsuses ühel krundil lubatud (Lõuna – Eesti, linn). Põhja pindala poolest siis. Mis iganes omavalitsusele ei meeldinud, aga kui krundid said liidetud, siis ikka ei lubatud kaks korda tavalisest suuremale krundile ehitada kaks korda suurema põhjapindalaga maja. Minu jaoks absurd, kuna krundist oleks see ikka sama protsendi võtnud ja ka naabritest sama kaugel olnud. Asi pole selles, palju krundist võtab, vaid, et poleks ilmselt keskkonda sobinud mingi laohoone tüüpi maja.

Miks laohoone tüüpi? 670 ruudusele krundile ei lubatud ehitada 168 ruutu aluspinnaga vaipmaja. 1320 ruudusele krundile aga mahuks see vabalt ja ilusasti. Mine jaluta Nõmmel ja näed ka, kui erineva suurusega majad on. Miks sa arvad, et kõik majad, mis on suuremad kui 52 ruutu on laohoone moodi 🙂 🙂

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen. Pöördusin KOV maakorraldaja poole, tema suunas maa-ametisse, maa-ameti vastava töötaja meililt tuli kiri, et olen puhkusel, pöörduge selle teise poole (kontakti ei olnud), leidsin ise selle teise kontakti, saatsin talle edasi, vastust pole tulnud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks laohoone tüüpi? 670 ruudusele krundile ei lubatud ehitada 168 ruutu aluspinnaga vaipmaja. 1320 ruudusele krundile aga mahuks see vabalt ja ilusasti. Mine jaluta Nõmmel ja näed ka, kui erineva suurusega majad on. Miks sa arvad, et kõik majad, mis on suuremad kui 52 ruutu on laohoone moodi 🙂 🙂

Ilmselt oleneb detaiplaneeringust, aga enam nii väikseid elamukrunte ehk ei jagatagi, vähemalt meie piirkonnas väiksemaks kui 1000 ei saa jagada. Ehk ilmselt kaks seda krunti annavadki ühe normaalse krundi juurde, mille tõttu jääbki ilmselt detailplaneeringus mainitud maksimum kehtima.

Detailplaneeringuga minu teada polegi paika pandud max m2, vaid max ehitusalune pind mis on võrdelises suuruses krundi pinnaga. Kuigi eks see piirkonniti erineb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Detailplaneeringuga minu teada polegi paika pandud max m2, vaid max ehitusalune pind mis on võrdelises suuruses krundi pinnaga. Kuigi eks see piirkonniti erineb.

Jah, ma kirjutasingi maja põhjapind või aluspind. Jutuks ei olnud kogu maja ruutmeetrid. vabandused ebatäpse termini pärast, ehitusalune pind – see sõna ei tulnud meelde. Täpselt seda ma räägingi, et kui lubati kaks tikutopsisuurust krunti liita, siis ometi ei lubatud sinna ehitada 2x suurema ehitusaluse pinnaga üht maja, kui enne oli lubatud ühele krundile. Ehitada võis kaks kökatsit, aga mitte üht krundi suurusega sobivat maja. Krundid olid vanas suvilapiirkonnas, mitte uusrajoon. Lihtsalt ilma majadeta.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen. Pöördusin KOV maakorraldaja poole, tema suunas maa-ametisse, maa-ameti vastava töötaja meililt tuli kiri, et olen puhkusel, pöörduge selle teise poole (kontakti ei olnud), leidsin ise selle teise kontakti, saatsin talle edasi, vastust pole tulnud.

soovitan veelkord – otsi endale litsentseeritud maamõõtja, tema suhtleb ja korraldab.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks neid on vaja kokku liita? Mida see annab, peale tülika asjaajamise ja ilmselt ka kulude?
Küsin, sest minu kinnistu koosneb ka mitmest katasriüksusest, ma ei ole elus selle peale mõelnud, et neid kokku peaks liitma. Äkki mul on midagi kahe silma vahele jäänud?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks neid on vaja kokku liita? Mida see annab, peale tülika asjaajamise ja ilmselt ka kulude?

Küsin, sest minu kinnistu koosneb ka mitmest katasriüksusest, ma ei ole elus selle peale mõelnud, et neid kokku peaks liitma. Äkki mul on midagi kahe silma vahele jäänud?

Sest need on kõrvuti ja ühelt krundilt on sisse-väljapääs maanteele ainult teise krundi kaudu. Ehk et sisuliselt (ja visuaalselt) see ongi nagu üks krunt. Mõttetu on kaht eraldi maamaksu maksta jmt.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sest need on kõrvuti ja ühelt krundilt on sisse-väljapääs maanteele ainult teise krundi kaudu. Ehk et sisuliselt (ja visuaalselt) see ongi nagu üks krunt. Mõttetu on kaht eraldi maamaksu maksta jmt.

Minu majal sama. Taotlesin endale lihtsalt ühe sissepääsu juurde.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loe maakorraldusseadust, seal on juttu kinnistute liitmisest, selleks pead palka litsentseeritud maamõõtja

Lihtsalt huvi pärast küsin, et mida seal mõõta on vaja? Ega kinnistute välised piirid ju sellest muutu, kui keskelt piir ära kaob.

Teoreetiliselt (mida enamasti küll ei rakendata) on võimalik et Maa-ameti katastriosakond liidab need üksused ise kokku-sõltub millal ja kuidas need varem mõõdetud on  ehk  kui usaldusväärsed on varasemad andmed. Küsimusega võid pöörduda otse katastri poole:

https://maaamet.ee/katastri-kontaktid-ja-vastuvotuajad

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu majal sama. Taotlesin endale lihtsalt ühe sissepääsu juurde.

Antud juhul ei vaja keegi lisasissepääsu.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teoreetiliselt (mida enamasti küll ei rakendata) on võimalik et Maa-ameti katastriosakond liidab need üksused ise kokku-sõltub millal ja kuidas need varem mõõdetud on  ehk  kui usaldusväärsed on varasemad andmed. Küsimusega võid pöörduda otse katastri poole: https://maaamet.ee/katastri-kontaktid-ja-vastuvotuajad

Juba ongi KOV soovitusel maa-ameti konkreetse töötaja poole pöördutud, aga seni pole sealt keegi vastanud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teoreetiliselt (mida enamasti küll ei rakendata) on võimalik et Maa-ameti katastriosakond liidab need üksused ise kokku-sõltub millal ja kuidas need varem mõõdetud on ehk kui usaldusväärsed on varasemad andmed. Küsimusega võid pöörduda otse katastri poole: https://maaamet.ee/katastri-kontaktid-ja-vastuvotuajad

Juba ongi KOV soovitusel maa-ameti konkreetse töötaja poole pöördutud, aga seni pole sealt keegi vastanud.

Siis oota. Korda. Nende tegutsemiskiirus on kõike muud kui rahuldav.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks neid on vaja kokku liita? Mida see annab, peale tülika asjaajamise ja ilmselt ka kulude?

Küsin, sest minu kinnistu koosneb ka mitmest katasriüksusest, ma ei ole elus selle peale mõelnud, et neid kokku peaks liitma. Äkki mul on midagi kahe silma vahele jäänud?

Kas sa ei tee katastriüksusel ja kinnistul vahet?  Jutt on kahe erineva kinnistu liitmisest. Ühel kinnistul võib koosneda mitmest katastriüksust, siis aga TA soovib liita kinnistuid. Kinnistute liitmine on maakorralduslik toiming ja maakataster ei saa seda n.ö. ise liita. Lugege maakorraldusseadust – seal on kirjas.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas sa ei tee katastriüksusel ja kinnistul vahet?  Jutt on kahe erineva kinnistu liitmisest. Ühel kinnistul võib koosneda mitmest katastriüksust, siis aga TA soovib liita kinnistuid. Kinnistute liitmine on maakorralduslik toiming ja maakataster ei saa seda n.ö. ise liita. Lugege maakorraldusseadust – seal on kirjas.

Siin ei tee sul keegi millelgi vahet, ei ruutmeetritel ja ehitusalusel pinnal ega kinnistul ja katastriüksusel. Kõik on ainult kõvad kommenteerijad ja nõuandjad.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks neid on vaja kokku liita? Mida see annab, peale tülika asjaajamise ja ilmselt ka kulude?

Küsin, sest minu kinnistu koosneb ka mitmest katasriüksusest, ma ei ole elus selle peale mõelnud, et neid kokku peaks liitma. Äkki mul on midagi kahe silma vahele jäänud?

Kas sa ei tee katastriüksusel ja kinnistul vahet? Jutt on kahe erineva kinnistu liitmisest. Ühel kinnistul võib koosneda mitmest katastriüksust, siis aga TA soovib liita kinnistuid. Kinnistute liitmine on maakorralduslik toiming ja maakataster ei saa seda n.ö. ise liita. Lugege maakorraldusseadust – seal on kirjas.

Kuidas need kinnistutena omavahel on ei olegi oluline-eraldi katastriüksused on need igal juhul ja see on maakorralduslik ehk katastri toiming. Kataster saab ise liita  ja jagada katastriüksuseid ilma mõõtmiseta ja toimiku koostamiseta aga nagu ma eelnevalt kirjutasin-seda enamasti ei võimaldata. Katastri seisukoht on et kõik mis on mõõdetud rohkem kui 4-5 aastat tagasi on kehvasti- valesti- ebatäpsed (eks nad ole ka) ja tuleb ikka üle mõõta.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin ei tee sul keegi millelgi vahet, ei ruutmeetritel ja ehitusalusel pinnal ega kinnistul ja katastriüksusel. Kõik on ainult kõvad kommenteerijad ja nõuandjad.

Maja aluspinda nimetati. Seda pidada kogu maja ruutmeetrite arvuks saab ainult see, kel nupp üldse ei noki.

+2
0
Please wait...

Näitan 29 postitust - vahemik 1 kuni 29 (kokku 29 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas 2 krunti kokku liita?