Teema: Kuidas 50/50 laste jagamisel rahalisi kohustusi jagada?

Minu peres ka minu mees ei saa aru, miks lastele peab võimaldama kõiki neid lelusid ja lõputuid laste sünnipäevasid, reise ja kohvikuid takkaotsa. Mina arvan, et paraku see tõepoolest ei ole mingi hädavajadus  ja maksangi ise. Sest mehel on õigus oma arvamusele ja minul on õigus minu arvamusele. Igaüks finantseerib enda arvamuse ise. Olgem ausad, ökotoitu ei suuda enamik tavalise sissetulekuga inimesi enestele lubada, seega nõuda mingeid üle keskmise toidukorvi suuruseid kulusid toidule on kergelt ülepakutud. Ilmselt peategi mingi keskmise toidukorvi maksumuse juurde kokku leppima selle toidukulu. Odavam toit tegelikult ei tähenda ebatervislikku. Porgand, kartul, sibul, küüslauk jne. on täiesti tervislikud toiduained. Mingi jäika oma õiguse taga ajamist ei maksa toimetada, mida halvemaks selle tõttu teie omavahelised suhted lähevad, seda rohkem kannatavad selle jagelemise käes teie lapsed. Paraku on nii, et lahutuse korral elustandard mingil määral langeb kõigil osapooltel kuna ühe eluaseme ja auto ja köögitehnika jne. asemel tuleb samal seltskonnal ülal pidada kõike seda kahes korduses. Elatustase matemaatiliselt ei saa jääda samaks lahutuse korral, kui te just oma sääste ja investeeringuid ei hakka ära kulutama. Ja vastavalt elatustaseme langusele paraku tuleb kokku tõmmata ka kõigis muudes kuludes (söögi maksumus, sünnipäevad jne).

#3796537:

Minu peres ka minu mees ei saa aru, miks lastele peab võimaldama kõiki neid lelusid ja lõputuid laste sünnipäevasid, reise ja kohvikuid takkaotsa. Mina arvan, et paraku see tõepoolest ei ole mingi hädavajadus ja maksangi ise. Sest mehel on õigus oma arvamusele ja minul on õigus minu arvamusele. Igaüks finantseerib enda arvamuse ise. Olgem ausad, ökotoitu ei suuda enamik tavalise sissetulekuga inimesi enestele lubada, seega nõuda mingeid üle keskmise toidukorvi suuruseid kulusid toidule on kergelt ülepakutud. Ilmselt peategi mingi keskmise toidukorvi maksumuse juurde kokku leppima selle toidukulu. Odavam toit tegelikult ei tähenda ebatervislikku. Porgand, kartul, sibul, küüslauk jne. on täiesti tervislikud toiduained. Mingi jäika oma õiguse taga ajamist ei maksa toimetada, mida halvemaks selle tõttu teie omavahelised suhted lähevad, seda rohkem kannatavad selle jagelemise käes teie lapsed. Paraku on nii, et lahutuse korral elustandard mingil määral langeb kõigil osapooltel kuna ühe eluaseme ja auto ja köögitehnika jne. asemel tuleb samal seltskonnal ülal pidada kõike seda kahes korduses. Elatustase matemaatiliselt ei saa jääda samaks lahutuse korral, kui te just oma sääste ja investeeringuid ei hakka ära kulutama. Ja vastavalt elatustaseme langusele paraku tuleb kokku tõmmata ka kõigis muudes kuludes (söögi maksumus, sünnipäevad jne).

Ilmselgelt siis mees ka mitte iial kuskil ei käi ja enda peale raha ei kuluta? Või on need kulud mõttetud vaid laste puhul?

Mänguasjad on tal vast mõlemas kodus erinevad – selle eest vastutab siis vastav vanem. Samuti toidu ja igapäevariiete ja näiteks ka sõprade sünnipäevade osas – oleneb kelle nädalale sünnipäev langeb ja kes last sinna viib.

Aga suuremad ostud ning trennimaksumuse lepiks omavahel kokku ja jagaks lihtsalt pooleks – see oleks siia talveriided, piduriided, jalgratas ja muu spordivarustus, telefon, arvuti.

Kokkulepete jaoks muidugi peab olema ka enamvähem hea suhtlus omavahel. Kui pole, siis lööks käega ja maksaks ise, mis vajalik.

Aga seda, mida laps teise vanema juutes sööb, ei saa kahjuks küll eemalolev vanem kontrollida. Tuleb nii isa kui lapse enda mõistlikkusele lootma jääda. Õpeta last tervislikke (lihtsaid) toite valmistama, kui liialt mures oled.  Ehk õnnestub lapsel isa veenda, et poest tervislikku kraami koju tuua.

#3796796:

Ootan mehelt tavalist kodust sooja toitu ja kindlaid toidukordi. Hetkel on selgunud, et mees oli tervisliku koduse toidu pooldaja seni kuni tal oli naine, kes kõik ostis, toidu valmistas ja koristas ka. Praegu sobivad krõpsud, poepitsa, – lihapallid jms, mille kohta ta kooselu ajal alati rämps ütles. Mina emana ei oota, et ta lapsele ökotoitu pakuks, aga soovin siiski, et lastel oleks kindlad söögiajad(mitte näksimine hommikust õhtuni) ja valmis toit(mitte, et võta laualt krõpse). Kasvavad organismid siiski ????

See on paraku asi, mida sa ei saa kontrollida. Kui sa oled teise inimesega koos lapse teinud, siis see tähendab, et oled usaldanud teda piisavalt, et ta teie lapse elu ohtu ei paneks. Ja paraku on nii, et seda, mis toimub teise kodus, ei saa sa kuidagi kontrollida ja käskida. Sa saad püüda heaga seda suunata, meest veenda. Mingite käskude ja keeldudega sa oma meest lapse toitumist kontrollima panna ei saa. Lohutuseks võin öelda, et hiljem elavad sinu pojad-tütred ülikooli ajal omapead ja toituvad ka sageli kräpist ja enamasti nad ei sure sellest.

#3796826:

Jah, mees ei armasta klassikalisi kohvikuskäike ja reise ja kulutab enda peale raha suhteliselt vähe, kui siiski vajaduspõhiselt satume kohvikusse näiteks teel sugulaste juurde, maksab ka, aga eelistab pigem nälgida koduni ja oodata, kuni mina siis kibekiirelt midagi söögiks teen. Kui ma ei tee, saab ise ka tehtud ja nälga ei sure. Asjade puhul, mis talle tunduvad olulised (näiteks trenn mida ta lastele ka annab) selle hobiga seotud reisid, võistlused ja kulutused lastele maksab kinni. Aga ta leiab, et lapsed saavad piisavalt taskuraha ja kui soovivad lõpututel sünnipäevadel käia, peaksid lapsed need finantseerima taskurahast. Muidugi taskuraha maksan mina, sest mees leiab, et taskuraha tuleks tööga välja teenida ja tänapäeva lapsed on liialt ära hellitatud sellega, et neile kõik kohe kätte tuuakse. Tal tegelikult võib olla õigus aga mina jälle pean oluliseks, et lapsed võrreldes enda kaasaegsetega väga palju viletsamas seisus ei oleks. Seega oma taskuraha ja muude rahade jagamisega sõidan ma tegelikult mehe tõekspidamistesse julmalt sisse. Ja loomulikult pean ma seda siis ka ise finantseerima.

Kõlab küll nagu tropp. Ise sellist ei tahaks.

#3796957:

Ei saa mina aru nendest lõpututest rahade jagamistest. Laps viibib nädalavahetused isaga ja nädalasees minuga, olen ära arvutanud umbkaudu palju raha läheb, lapse isa maksab 50 eurot kuus ja samas ma pakin ka neile nädalavahetuseks sööke kaasa. Kui ma tahan osta lapsele uue mänguasja siis ma ostangi selle ja kõik. Sünnipäeva kingid jne oleme teinud pooleks ja veetnud need tähtpäevad kõik koos. Üldjuhul kui laps kord nädalas rämpsu sööb ei ole ma sellest probleemi teinud, kuid siiani lapse käest kuulnud, et minu pakitud toitudest jätkub. Kahju kui minnakse lahku ja ei saada hakkama raha ja lapse jagamisega.

Sa vist ei saanud eriti teemale pihta. Jutt oli sellest, et laps elab pool aega ühe vanema ja pool aega teise pool, mitte et korra nädalas rämpsu sööb. Ja kui sina oled enda kaela võtnud praktiliselt kogu lapsele kuluva finantsilise külje (see 50 eurot kuus ei kata ju midagi, kui ise veel söögid isa juurde minekuks kaasa teed, selle peale kulub rohkemgi), siis ei pea teised küll päris sama tegema.

Vaata, fakt on, et kui teine on täpselt samasugune lapsevanem, samade õiguste ja kohustustega ja 50% oma lapse kasvataja, siis ei ulatu sinu jurisdiktsioon kuidagi tema “alale” ja sul pole õigust käsutada, mida ta lapsele “oma ajal”, ehk kui laps on tema pool, süüa annab või seljas kannab, kuhu viib või palju raha kulutab. Nii lihtsalt on. Kui tahad mingeid asju lisaks või mida tema ebavajalikuks peab, peadki ise maksma. Võite siis kokku leppida, et ta ostab lapse midagi suuremat, mis ka tema meelest on vajalik, nt talvesaapad või ratta või misiganes.

Selline elukorraldus saab olla ainult ekside vahel, kes ongi ühesuguse kasvatusestiiliga jne, mitte kardinaalselt erinevate ellusuhtumiste ja prioriteetidega. Kui olete nagu vähk ja luik, kasvab laps teie vahel lihtsalt lõpuks metsa.

P.S. Kas mees sööb siis ise ka ainult krõpse ja limpsi?? See on ju ilmselge liialdamine, et laps sööb nüüd 6k aastas krõpse, ja seega arvestades juba nii suurt liialdust, ei tundu su jutt objektiivne. Ikka sina õige ja ideaalne, mees paha ja lapsik, nii? No päris süüdimatu ja igasuguse vastutusvõimeta inimesega ei tasu lapsi teha (märkuseks neile, kel äkki veel on võimalus midagi selles suhtes ette võtta, mitte neile, kes seda juba teinud on).

Ma pakun, et lahkuminek on alles üsna värske ja mees ka harjub, õpib lihtsamaid sööke tegema, kui nüüd ei oska (muidugi, õlu täidab ka hästi kõhtu muide, “vedel leib” ju, tühja temal söögist), õpib lastega tegelema jne, harjute ära. Kui mees ei suuda isa olla, tuleb see fifty-fifty teil üle vaadata, vajadusel kohtu abiga.

#3796518:

Kuidas jagada huviringid, riided, mänguasjad, laste sõprade sünnipäevad jms.

No oleks sul endal 2-tonni tagataskust võtta kui mees lapse kaugreisile viib. Maksa kinni, eksole! Tundub küll, et inimestel on tugiisikuid kõrvale vaja, kes siis olulise vähemolulisest aitaks eraldada. Kui mees tahab, et lapsel oleks Tommy Hilfigeri särk ikka seljas, siis ma peaksin selle kinni maksma vääää? Saadaksin mehe kiiremas korras peauuringule.

Tean 50/50 lapsi jagavat paari, kelle meespool ei ostnud lastele ei riideid ega koolitarbeid ega maksnud ka ühtegi trenni. Naine andis asja kohtusse ja esitas kuludokumendid ja mehelt mõisteti siiski väike ent korrapärane summa kuus välja mis neid kulusid edaspidi katma pidi.

Kui on normaalne isa, kes ka ise lastele vajalikke asju ostab ja trennikuludest poole maksab, siis pole kohtusseminek vajalik. Teemaalgataja laste isa ei tundu selline mees olevat.

#3798175:

Õudne, mis sendisaagimine teil käib. Kui muud moodi ei saa, siis tehke lapsele konto, kuhu mõlemad kannate iga kuu võrdse summa lapsega seotud kulutuste tarbeks. Kui mõnikord jääb üle, saab järgmise kuu eelarvesse üle kanda ja kui jääb puudu, siis on sinu enda otsus, kas paned ise juurde vms.

Selline konto toimib ainult 100% usalduse korral ja ekside puhul sellist täit usaldust üldjuhul ei eksisteeri.

Samuti ei tundu mulle, et tegemist on sendisaagimisega, st et probleemiks pole see, et üks maksab 99 ja teine 101.

#3803640:

Meie peres ühised lapsed, seega ka ühine rahakott ja probleeme pole.

Sina oled see inimene, kes teemas “mida teie koer sööb?” peab vastama, et: “mul ei olegi koera, nii et pole ka söögiprobleemi”?

Igale teemale ei pea vastama, eriti kui juba pealkirjast näha, et see sulle ei päde.

#3797084:

#3797044:

Enne sobis koos elada, saite koos lapsed, aga nüüd järsku on nagu täitsa vale inimene, kes teeb täiesti valesid ja sobimatuid otsuseid?Tundub arusaamatu minu jaoks.

Nõus, tundub arusaamatu ka mulle. Olen ainult nii palju aru saanud, et kasvatasin lisaks lastele ka teda ja nüüd kui minupoolne osa on kadunud on ka tema end kaotanud.

#3797028:

P.S. Kas mees sööb siis ise ka ainult krõpse ja limpsi??

Nii äärmuslik asi tõesti pikas perspektiivis ei oleks, lihtsalt lasin emotsioonid korraks üle pea seda kommentaari lugedes, vabandan.

Mida mees sööb ma ei tea, aga jooma pidi küll ja kahjuks mitte limonaadi.

Lastele raha ta maksta ei soovinud, tahtis 50/50 vanemlust ja lubas, et kui lapsed on temaga, siis ta ei joo ja võtab end kokku.

Sa tõesti usud seda?

Omast käest võin öelda, et laste vajadused ja ka kulud on väga erinevad. Last võid kasvatada väga odavalt, riided taaskasutusest, trenne ja huviharidust pole vaja või heal juhul ainult mingi odav trenn mida koolis pakutakse, maal on huviharidus väga odav., telefoni saab ka paarikümne euroga, läpaka saab koolist laenata õppetööks, Spordivahendeid pole vaja osta, sporti saab teha täiesti tasuta jne.

Mina isiklikult ei taha et minu lapsed sedasi kasvaksid.

Ma ei kujuta koolilaste jagamist 50/50 eriti ette ei rahaliselt ega ka füüsiliselt. Lastel kohvrid kogu aeg pakitud.

Kui TA mees sellise suhtumisega on nagu kirjeldatud, siis ma arvan, et ei olegi väga vahet, kas need lapsed elavad 50-50 mõlema vanema juures või elataks kogu perega koos. Tõenäoliselt finantseeriks ikka ema siis neid asju, mis isa arust mõttetud on.

Kõige mõistlikum ongi jagada suuremad kulud enam-vähem pooleks. Muidugi saab seda edukamalt teha siis kui ei ole mingit kiusu ja sendi saagimist. Kuna ma ise töötan lahku läinud peredega, siis olen näinud ikka igasugu jaburusi. Kõige veidramad ongi need olukorrad, kus vanemad on niivõrd erinevad, et tekib küsimus, kuidas nad üldse kokku said ja koos olid. See raha teema tekitab nii palju tüli, et kui vähegi võimalik, siis minge tõesti perelepitaja juurde. Vähemalt proovige.