Teema: Kuidas aidata 130kg kaaluvat lähedast?

Kui inimene ise ütleb, et ta ei lähe välja, sest häbeneb oma keha ja sina hakkad talle kaalulangetussoovitusi andma, siis ongi nii, et kosub veelgi. Saan aru, et juttu on mehest. Olen näinud mehi ja naisi, kes võtavad alla ja hakkavad endaga rohkem tegelema, tekib rohkem aega, ei pea kellegi kommentaare kuulama, et näed, juba oled viis kilo kaotanud.

#4007204:

Kui inimene ise ütleb, et ta ei lähe välja, sest häbeneb oma keha ja sina hakkad talle kaalulangetussoovitusi andma, siis ongi nii, et kosub veelgi. Saan aru, et juttu on mehest. Olen näinud mehi ja naisi, kes võtavad alla ja hakkavad endaga rohkem tegelema, tekib rohkem aega, ei pea kellegi kommentaare kuulama, et näed, juba oled viis kilo kaotanud.

Olen teemaalgataja. Jutt käib naisest.

Ma ei tahaks halvasti öelda ega kavatse otseselt ka kaalulangetussoovitusi anda, aga olen inimese pärast lihtsalt mures. Ei oska kuidagi aidata, aga näen, et inimene mingit abi siiski vajab.

#4007240:

#4007204:

Kui inimene ise ütleb, et ta ei lähe välja, sest häbeneb oma keha ja sina hakkad talle kaalulangetussoovitusi andma, siis ongi nii, et kosub veelgi. Saan aru, et juttu on mehest. Olen näinud mehi ja naisi, kes võtavad alla ja hakkavad endaga rohkem tegelema, tekib rohkem aega, ei pea kellegi kommentaare kuulama, et näed, juba oled viis kilo kaotanud.

Olen teemaalgataja. Jutt käib naisest.

Ma ei tahaks halvasti öelda ega kavatse otseselt ka kaalulangetussoovitusi anda, aga olen inimese pärast lihtsalt mures. Ei oska kuidagi aidata, aga näen, et inimene mingit abi siiski vajab.

Ma olen veendunud, et sa ei suuda teda aidata, kohe päris kindel olen selles.

#4007240:

Ma ei tahaks halvasti öelda ega kavatse otseselt ka kaalulangetussoovitusi anda, aga olen inimese pärast lihtsalt mures. Ei oska kuidagi aidata, aga näen, et inimene mingit abi siiski vajab.

Kui sa tõeline sõber oled ja tahad et see kestaks, siis püüa tal siiski aidata masendusest välja tulla. Kas ta ise ei ole valmis (kasvõi mõnel paremal päeval) üldse välja pakkuma, kuhu ta minna või millega tegeleda tahaks? Halvasti ja otse ütlemine võib tõesti mõne inimese “maa peale tuua” ja panna endaga tegelema, aga võib ka asja veel hullemaks teha. Seega on täpsemaid juhiseid raske anda inimest tegelikult tundmata.

#4007285:

Kas ta ise ei ole valmis (kasvõi mõnel paremal päeval) üldse välja pakkuma, kuhu ta minna või millega tegeleda tahaks?

Kahjuks ei. Esimesed 2-3 aastat käis ta vähemalt surnuaial, eelmisest aastast ka seda enam mitte. Ütleb mulle umbes nii, et kui vanemate hauale lähed, siis torka minu omadele (tema abikaasa ja lapsed) ka mingi vits mulda, et mis me seal ikka mõlemad käime.

Ma tean, et tal on raske, on stressis, depressioonis jms. Aga viimasel ajal tundub kehakaal olevat see, miks ta enam üldse millegi vastu huvi ei tunne. On raske liikuda, häbeneb ennast, ei taha tuttavatega kohtuda. Õnneks on tal olemas töökoht, kuhu esmaspäevast reedeni minna. Kuigi viimasel ajal tundub, et kui vähegi võimalik, siis eelistab teha kodutööd.

Las õde ajab oma asja. Pole sinu asi teda õpetada. Ei meeldi ka suitsetajatele õpetamine.

No aga peale nii ränkasid läbielamisi – abikaasa ja lapsed maetud, mida siis veel tahta? Selles mõttes, et ma saan sellest inimesest ülihästi aru, ta on sügavas depressioonis. Ja mis peaks kaalu langetama motiveerima, mis tal siin elus siis nii väga enam oodata on? Ilmselt endale päris kätte külge panna ei julge ja nii ta ootabki, et tuleks lõpp juba kiiremini. Ma kaldun ka arvama, et ega sa teda aidata ei saa ja lase tal olla…

Põhjus on depressioonis. Proovi veenda õde psühhiaatri poole pöörduma. On ADd, mis tugevalt vähendavad söögiisu ja samas ajavad ajukeemia paika. Ta ei tule enne kodust välja ega lõpeta ülesöömist, kui meeleolu on normaalseks saanud.

Olen ise abi saanud. Olin ülekaaluline, kodus seina vahtiv ja kõigele käega löönud. Ma sain oma elurõõmu ja saleda keha tagasi. Tõsi, depressioon kipub korduma, minul 5-6 a tagant. Aga tunnen selle kiiresti ära ja otsin kohe abi.

#4007379:

Et kui inimene on matnud abikaasa ja lapse/d siis peaks ta eesmörk olla sale ja ringi hüppav rõõmurull?

Ime, et ta üldse suudab voodist välja tulla. Sinu “heatahtlikud soovitused” ajaks inimese üldse üle piiri.

Minu meelest on TA mures oma õe suurest kaalust halvenenud  tervise pärast, mitte ei heida talle ette rõõmuta olekut ega kaalunumbrit. Sa oled “heatahtlikud soovitused” küll jutumärkidesse pannud,  aga mulle tundub TA mure õe pärast siiras.

Ma ise ei oskaks vist selles olukorras ka midagi ette võtta. Inimene võib veel 30-40 aastat elada, selge see, et ta vajab abi. Kaugema tuttava või töökaaslase puhul ehk mõtleks, et tema oma asi, kui minu abi ja soovitusi ei vajata, las siis olla. Aga oma õele tahaks ju ikka kuidagi abiks olla ja seda, et ta kannatused pisutki väiksemad oleksid.

Loomulikult ei taha inimene, kellel on liikuda raske, jalutada. Eks see ongi kinnine ring. Mina võitlen praegu samuti oma võitlust, olin 120 kg, nüüd 105, aga kuradi raske on ikka. Jalad on juba mingil määral p-s, tuleb tohutult sättida planeerida, mida teha ja kuidas liikuda. Ja loomulikult ta ei taha, et sa külla tuled ja näed, millist elu ta elab ja kui halb tervis juba on – aga samas oleks see talle tohutu põnts, kui sa ära kaoksid.

Mina olen see tüüp, kellele aitas otse näkku ütlemine – üks arst kirjeldas mulle mu elu lähemat 10 aastat ja see tegi mulle selgeks, et on väga viimane aeg, õigemini viimane aeg on juba läbi, aga äkki veel midagi saab teha.  Samas selline areng eeldab elutahet, aga kardetavasti su lähedasel seda ei ole, kui tal pere maetud. Mind panigi ühe jõuna liikuma mõte, et mu lapsed vajavad veel mind ja lapselapsed tahaks ka vanaema näha.

Kui sa talle kuidagi elumõtte suudaks anda, siis sellest võiks abi olla, sellele saaks juba midagi ehitada.

Kui õde teab kaalunumbrit, pole vaja topelt öelda, ma ei usu, et keegi arvab, et 130 kg on sale või normaalkaalus, kui kaalult maha astub. Ta on kaotanud nii lapsed kui abikaasa, tervise suure tõenäosusega nagunii. Mina ei ütleks midagi ja veedaksin temaga aega, käiksin väljas siis, kui teisi pole, ei läheks parkidesse ja avalikesse kohtadesse. Tasa ja targu. Suveriided las tellib endale mingid mugavad, aita valida. Pluss-suuruses muidugi. Poes võib see XL nii väike olla, et ta lihtsalt ei tahagi enam riideid osta.

Perekoolis on paks inimene sama mis Indias lehm. Teda puutuda ei tohi. Sa ei tohi paksule inimesele öelda, et ta on paks, sest see võib teda solvata ja ta võib kurvastusest veelgi rohkem sööma hakata. Ega siis mehe kaotamine ei ole õigustuseks sellele, et nüüd võib end paksuks süüa. Mina olen ka oma mõlemad vanemad hiljaaegu matnud, aga ega ma sellepärast veel ennast paksuks pole söönud. Aga ega inimest ei saagi aidata, kui ta ise seda ei taha. Inimene peab ise aru saama, kas ta tahab veel elada või ei taha ja siis vastavalt käituda. Paks inimene, kes juba kõndides hingeldab on varsti mõne haigla püsiklient ja edasist ei taha isegi mõelda….

#4007478:

Kuule mõtle natuke enne, kui kirjutama hakkad! See inimene on sügavas depressioonis ja leinas. Viimane asi, millele Sa peale laste ja mehe kaotust mõtled on kehakaal. Ju ta siis matab oma valu toiduga, sest see tekitab heaolutunde. Inimesed leinavad erinevalt.

Ära lihtsalt vasta sellele paksuvihkajale. Pole mõtet. Ta ei mõtle ega tunne ega hakka kumbagi ka kunagi tegema. Tal on tema kinnisidee ning seda ta raiub surmatunnini.

Ma oleks ka soovitanud lemmiklooma mõtet kaaluda (täpsemalt sõltub selle võimalikkus muidugi konkreetsest inimesest).

#4007531:

#4007527:

Ma oleks ka soovitanud lemmiklooma mõtet kaaluda (täpsemalt sõltub selle võimalikkus muidugi konkreetsest inimesest).

Jah, muidugi, inimene ei saa endagi eest hoolitsemisega hakkama, aga las võtab veel lemmiklooma juurde! Ega loom ei ole mingi mänguasi, et teda alati kõigile õnnetutele ja hädistele soovitatakse. Mis sellest loomast siis saab, kui tema tugevalt rasvunud omanik paari aasta pärast ära sureb?

1. Selles osas olen Sinuga nõus, et loom ei ole mänguasi ja vajab hoolitsust. Aga see hoolitsus võibki olla võti, et inimene ennast taas kokku korjaks ja elama hakkaks. Inimesel on keegi, kes talle seltsiks on kodus ja ta ei ole nagu üksik hunt ulumas. Tal on keegi, kes teda vajab ja kelle eest saab hoolitseda.
2. 130kg ei ole nii tugev rasvumine, et paari aasta pärast surema hakkaks.