Teema: Kuidas aidata meesterahvast koduse vaimse tererrori korral

Mees peab end ise aidata tahtma. Võib-olla talle kõigele vaatamata meeldib selline elu, oma pere. Vanarahvas ikka ütles, omad koerad kaklevad, omad koerad lepivad. Ei usu, et ükski mees nii äpu on, et ei suuda midagi ette võtta.

Ei saagi kuidagi. Võib-olla otse rääkides, võimalik, et peabki sellist käitumist õigeks. Oli ema selline, on naine selline, ta ju ei tea, et see pole ok ja juba sellega nii harjunud. Äkki kuidagi saaks nädal-paar naisest eemal olla ja võrrelda ise.

Ühest küljest tahad teda aidata, teisest küljest tegite nalja, et kelle jalas püksid on, mis näitab ka sinu enda mõtteviis ja on tegelikult meestele kahjulik. Võib-olla oleks parem otse naise käest küsida, et miks ta õiendab, kui ta seda tegema juhtub, äkki kellegi teise märkus kutsub korrale. Ise ei saa arugi. Tagaselja sosistamine ja naljad mehelikkuse teemal ei aita küll kedagi.

See mees pangu seelik selga.

Kui mees on nõus seda taluma, siis järelikult talle sobib selline elukorraldus, mis see sinu asi siin suskida on üldse? Ela oma elu.

PS. Sellised tulehargid tavaliselt seksivad hästi ja mees on selle nimel paljugi valmis ära kannatama.

Huvitav oli vastuseid lugeda. Kui teemaalgatuses oleks igas lauses “mees” asemel “naine”, kas siis vastaksite samamoodi? Küllap ise tahab, aasime kaasa, kindlasti seks on hea, naine saagu ise hakkama, ära mine torkima jne…

Minu sõbranna peres oli samamoodi. Naine kogu aeg võttis oma mehe kallal, ja eriti mõnuga võttis külaliste ees. Ausalt öeldes ebameeldiv oli, kui oled läinud sinna sünnipäevale, lillede ja tordiga jne, rahvas istub ümber laua, pidulikus meeleolus… Ja siis hakkab peoperenaine oma meest mõnitama ja räägib, kuidas väljas juba suur kevad, aga tema pole ikka veel saanud komposti vedamisega hakkama! No tõesti, no  ei ole see hetk õige.

Kusjuures, rääkimine pole vähemalt minu näite puhul üldse aidanud. Olen aastakümnete vältel väga palju kordi sõbrannale öelnud, et pole vaja mehe kallal niimoodi võtta, olen ka püüdnud selgitada, et praegu on sünnipäevapidu ja kõik on peomeeleolus, jätame need kompostiveo jutud veidikeseks ajaks sinnapaika.

Oh ei! Siis ta just läheb põlema, ärritub veelgi enam. Karjub, et “Kas sina tuled mu õuele seda komposti vedama!” Ja kisab edasi, et kui jätta töö praegu tegemata, siis asjad ju kuhjuvad ja kuidas ma sellest aru ei saa.

Selle kõige tulemusel ma olen hakanud suhtlust lihtsalt vältima. Ei taha nii, et enda meelest lähen üle hulga aja peole ennast veidi tuulutama, ja seal hakkab mingi saagimine kompostihunniku või peenrakastide teemal. Ei lähegi enam, vabandan haigusega. Samamoodi, sõbranna soovis, et läheksime peredega koos reisima – just sel põhjusel pole ma neid kaasa võtnud ega nendega liitunud. No ei taha seda kisa keset kauneid loodusvaateid.

Nüüd on nad juba vanemas keskeas, laps sai täisealiseks. Ja tundub, et nüüd on sõbranna tagasi tõmmanud. Kui  sellest juttu tegin, siis ütles, ta sai lõpuks aru, et ega tal siin ilmas peale abikaasa enam väga kedagi alles pole jäänud. Sõbrannadel on oma elu, nendega iga päev ninapidi koos ei suhtle, laps ka lendab kohe pesast välja – ja nii ongi, et alles jääb vaid oma kaaslane. See põhimõtteliselt oli ainus argument, mis pani teda lõpuks tagasi tõmbama.

Eriti tore on tõesti, kui seltskonnas hakatakse mingit saagi käima tõmbama. Kunagi ammu oli juhus, kus naise tänitamise tulemusel lõi mees naisel nina veriseks. Pidasime tuttavate aias pidu ja kutsusid uued naabrid ka, igastahes jäid kõik suu ammuli vaatama, sest meie jaoks oli see nii ootamatu ja kui aus ka varem nägemata teema. Rohkem neid seltskonda ei kutsutud.

Kui see on pikaajaline abielu, siis sellist mustrit ja nende omavahelist käitumisviisi vaevalt enam muuta saab, küllap te olete omajagu märkusi ka naisele teinud ja see pole aidanud. Mees kas peab sealt minema minema (no ja muud küsitavused sel juhul, teie ei hakka temaga koos elama ja keskea lõpus üksi jääda pole ka päris lihtne teema, võibki üksikuks jääda, või aitate uue toredama naise leida 🙂 ) või isegi kui naisele teha selgeks, et ta ajab oma mehe hauda lõpuks ja siis on üksi, siis äkki midagi mõikab.

#4160091:

#4160065:

Kas keegi teab kuidas aidata meest kes on paarisuhtes pideva vaimse terrori all?

Me näeme kuidas mees saab pidevalt nähvamistega piki pead. Varem tegi see nalja ja aasisime hiljem omavahel, et kelle jalas majas püksid on, lõpude lõpuks pole ju meie asi kui mees on tuhvliall, iga üks vastutab oma peresuhte ja laste kasvatamise eest ise ja väljast pole teistel õigust ei öelda ega sekkuda, sest ega ei tea kõiki asjaolusid miks riid üht või teistpidi naabritel jälle majas. Aga aastatega on olukord läinud ainult hullemaks ja perenaine enam isegi ei varja kui laste ja võõraste juuresolekul mehe kallal võtab või teda alandab. Saime nüüd mõne aja eest teada, et viimase paari aasta jooksul on tal sellepärast juba korduvalt olnud terviserikked ja lihtsalt kurb on näha kuidas meesterahvas kuhtub me silme all.

Ma tean, et sellest on palju kirjutatud, et kui mees on lapsena olnud võimuka ema kasvatada siis on neil seljaajusse taotud, et oma soovide väljendamine toob konflikti ja saab karistatud ning täiskasvanuna nad ei oska sellest ise, ilma kõrvalise abita välja tulla.

Seepärast uuringi, et mida saaksid teha mitte pereliikmed või kuidas aidata nii et ta päriselt ka abi oleks.

Ja kes sina sellele perekonnale oled, et tead kohe täpselt, mis seal toimub ? Kui oled loo väljamõtleja, siis tõesti, oled sellele perele kõige lähemal. Aga kui võtta, et nii ongi nagu kirjutad, siis abi vajab nii naine kui mees, aga nad peavad seda tahtma. Sina kui perele kõige lähemalt seisev ja väga hästi olukorda teadev saad ju pakkuda, et abi vajavad mõlemad. Sul ei ole tulnud pähe siis ometigi naisele öelda, et tema käitumine on sobimatu. Miks sa võtad kaasosalise rolli ja oled vaikiv pealtvaataja. Lisaks tood pere loo veel avalikkuse ette, ehk siis käitud veel reeturlikult. Tahad aidata, räägi otse, mitte seljataga.

Me oleme sõpruskond, kes on väga pikka aega omavahel suhelnud, sünnipäevi, jaane ja aastavahetusi koos tähistanud. Detailsemaks ei tahaks minna. Mingeid risti suhteid omavahel meil kellelgi ei ole tekkinud ja keegi meest kaaperdada ei taha, et seepärast naist fuuriaks teha. Eks me oleme talle vaikselt vihjanud ja öelnud otse ka aga selles osas puudub tal igasugune süütenöör. Mehelt on ka otse küsitud, et kaua ta talub seda mürgi pritsimist ja tundub et ta saab kohati nagu ise ka aru, et see ei ole normaalne aga ta ei taha või ei oska ise midagi ette võtta või kodunt ära minna, ütleb et siis valab kõik lastele kaela.

Ühesõnaga muretseme aga samas saame aru, et ei tohi pereellu sekkuda, samas aga kui mees peaks ikkagi ühel hetkel murduma siis on ilgelt nõme, et me teame aga midagi ei teinud tema aitamiseks.

#4160352:

see ei ole normaalne aga ta ei taha või ei oska ise midagi ette võtta või kodunt ära minna, ütleb et siis valab kõik lastele kaela.

Nii et lastega ka veel ülbitseb ja räuskab. Ja te kogu seltsonnaga vahite seda pulli aastaid pealt ja vaikselt vihjate??? Kuriteo kaasosalised olete siis ju.

#4160713:

#4160599:

Öelge, et ei kutsu neid enam ühisüritustele, sest on vastik kuulata ja näha, kuidas ta oma mehega käitub.

nii, ja et siis sõbrad omakorda vägivallatsevad selle mehe kallal, kellel on bitš naine?

Ma kutsuks mehe ilma naiseta, kui see naine nagunii sõprusringkonda ei kuulu. Ega ei pea paarid igal pool koos käima.

Miks sa arvad, et see mees saab ilma naiseta üldse kuskil käia? Vägivaldsed kaaslased on üldiselt ka väga omandihimulised ja armukadedad.

#4160771:

#4160764:

Vägivaldsed kaaslased on üldiselt ka väga omandihimulised ja armukadedad.

Me räägime tänitajast, mitte peksjast. Õiendab siis seal et mis sa sinna külla lähed, lao parem puud ritta tohman, ja no mis vahet seal on. Nagunii leiab mõne muu asja, mille kallal õiendada kui ka mees kodus on. Sõpradel ei ole vaja teda näägutava naise pärast enda seast välja heita ju. See ei ole mingi lahendus.

Aaa, et vaimne vägivald ei ole vägivald? Tänitaja ei ole vägivaldur?

#4160771:

Me räägime tänitajast, mitte peksjast. Õiendab siis seal et mis sa sinna külla lähed, lao parem puud ritta tohman, ja no mis vahet seal on. Nagunii leiab mõne muu asja, mille kallal õiendada kui ka mees kodus on. Sõpradel ei ole vaja teda näägutava naise pärast enda seast välja heita ju. See ei ole mingi lahendus.

OMG, kes sinu arust vägivaldne siis on, ainult see, kes peksab?

Looomulikult on antud naine vaimselt vägivaldne. Seetõttu tulebki sellest suhtest lahkuda, vägivaldne inimene ei muutu!