jah, kuna kalor on alati kalor ja ka jääb kaloriks.
puude kohta ei kommenteeriks esialgu, aga eks ikka omasugune tunneb omasuguse ära. 😀
no kui sa just pead seda tähte närima siis küll jah – füüsikalises mõttes on kalor ikka kalor. Aga kehale mõjuvad erinevad toidud erinevalt, ka siis kui need sisaldavad ühepalju kaloreid.
Jah, sa võid süüa saia ja kommi ja makaroni – hoiad oma kalorid seal 1200kcal juures, portsud minimaalsed ja kaal ka langeb. Vähemalt esialgu. Aga kas sul on hea olla? Kas äkki masendus tikub peale? Kas tervis püsib korras ja energiat on küllaga?
Või sa võid süüa täisväärtuslikku toitu, piirates kiireid süsikaid, lisades rasvast, palju aedvilja jne ning süüa ca 2000kcal-i, olla terve, rõõmus, omada piisavalt energiat trenniks ja seejuures ka kaal langeb.
mitte selle üle ma ei vaielnud.
ma ütlesin, et kalor jääb alati kaloriks.
kogu moos.
mitte selle üle ma ei vaielnud.
ma ütlesin, et kalor jääb alati kaloriks.
kogu moos.
Keha jaoks mitte.
LCHFiga ei võtnud mina grammigi maha. Selle eest juhtus nii, et “suuremat asja” tegin täpselt nelja nädala tagant. Siis ka ei tekkinud häda ise. Ehkki kasutasin igapäevaselt LCHFi propageeritud Psylliumit (ei viitsi kirjapildi korrektsust kontrollida), kuna see sisaldab kiudaineid ja peaks seedimist korrigeerima.
Minul sellega kaal ei langenud ja enesetunne oli kehv ka pärast nn harjumisaja möödumist. Samuti sai mõne kuu pärast tohutu küllastumus sellest piiratud toidust. Hingeõhk ja kehalõhn muutus imelikuks ja organism nagu töötas sellele kõigele vastu. Juhuslikult käisin sel ajal ka vereproovi andmas. Puriinitase (kusihape) oli meeletult kõrge. Organismile see muidugi hea ei ole. Kui LCHFi lõpetasin, läks see näit korda.
Kui juhtusin lugema Eesti LCHFi esikõneleja juttu sellest, et tema peab LCHFiga lugema ka kaloreid, et kaal langeks, siis jäin mõtlema, et mis krdi vahet siis seal enam on, kui nagunii pead kaloreid lugema? Siis võid ju vabalt süüa ka puuvilja ja piiramatult köögivilja ja kaloreid lugeda. Ja kaal langeb ikka. Siiani reklaamiti LCHFi ikka sellisena, et võid südame rahuga enda kõhu täis süüa, kaloreid lugema ei pea, kõht on koguaeg täis, meel hea ja kaal langeb. See ei ole nii.
Ilmselt sobib see vaid tugevalt ülekaalulistele, kes seni on koogikesi ja krõpsu näost sisse vitsutanud.
Mina olen normaalkaalus. Soovisin lihtsalt paar kilo alla saada ja nautida seda ülitervislikku toitumist, mida LCHFi rahvas reklaamib. Ok, LCHFi lehel oli küll kirjas, et kui juba oled normkaalus, siis ei pruugi kaal langeda. Aga kuhu jäi siis ülimeeldiv enesetunne ja hea tervis? Miks minuga seda ei juhtunud mitme kuu jooksul, mil LCHFiga tegelesin? Miks minu vereproov hoopis korrast ära läks?
Ja mu meelest ei ole see esikôneleja ideaal/normkaalu jôudnud, ehkki tegeleb asjaga juba kaua. Vähemalt pildi järgi tundub nii.
LCHFiga ei võtnud mina grammigi maha. Selle eest juhtus nii, et “suuremat asja” tegin täpselt nelja nädala tagant. Siis ka ei tekkinud häda ise. Ehkki kasutasin igapäevaselt LCHFi propageeritud Psylliumit (ei viitsi kirjapildi korrektsust kontrollida), kuna see sisaldab kiudaineid ja peaks seedimist korrigeerima.
Minul sellega kaal ei langenud ja enesetunne oli kehv ka pärast nn harjumisaja möödumist. Samuti sai mõne kuu pärast tohutu küllastumus sellest piiratud toidust. Hingeõhk ja kehalõhn muutus imelikuks ja organism nagu töötas sellele kõigele vastu. Juhuslikult käisin sel ajal ka vereproovi andmas. Puriinitase (kusihape) oli meeletult kõrge. Organismile see muidugi hea ei ole. Kui LCHFi lõpetasin, läks see näit korda.
Kui juhtusin lugema Eesti LCHFi esikõneleja juttu sellest, et tema peab LCHFiga lugema ka kaloreid, et kaal langeks, siis jäin mõtlema, et mis krdi vahet siis seal enam on, kui nagunii pead kaloreid lugema? Siis võid ju vabalt süüa ka puuvilja ja piiramatult köögivilja ja kaloreid lugeda. Ja kaal langeb ikka. Siiani reklaamiti LCHFi ikka sellisena, et võid südame rahuga enda kõhu täis süüa, kaloreid lugema ei pea, kõht on koguaeg täis, meel hea ja kaal langeb. See ei ole nii.
Ilmselt sobib see vaid tugevalt ülekaalulistele, kes seni on koogikesi ja krõpsu näost sisse vitsutanud.
Mina olen normaalkaalus. Soovisin lihtsalt paar kilo alla saada ja nautida seda ülitervislikku toitumist, mida LCHFi rahvas reklaamib. Ok, LCHFi lehel oli küll kirjas, et kui juba oled normkaalus, siis ei pruugi kaal langeda. Aga kuhu jäi siis ülimeeldiv enesetunne ja hea tervis? Miks minuga seda ei juhtunud mitme kuu jooksul, mil LCHFiga tegelesin? Miks minu vereproov hoopis korrast ära läks?Ja mu meelest ei ole see esikôneleja ideaal/normkaalu jôudnud, ehkki tegeleb asjaga juba kaua. Vähemalt pildi järgi tundub nii.
Ma ükskord küsisin et mis esikõneleja algkaal oli ja pole siiamaani vastust saanud.
no kui sa just pead seda tähte närima siis küll jah – füüsikalises mõttes on kalor ikka kalor. Aga kehale mõjuvad erinevad toidud erinevalt, ka siis kui need sisaldavad ühepalju kaloreid.
Jah, sa võid süüa saia ja kommi ja makaroni – hoiad oma kalorid seal 1200kcal juures, portsud minimaalsed ja kaal ka langeb. Vähemalt esialgu. Aga kas sul on hea olla? Kas äkki masendus tikub peale? Kas tervis püsib korras ja energiat on küllaga?
Või sa võid süüa täisväärtuslikku toitu, piirates kiireid süsikaid, lisades rasvast, palju aedvilja jne ning süüa ca 2000kcal-i, olla terve, rõõmus, omada piisavalt energiat trenniks ja seejuures ka kaal langeb.
Toidust saab ju palju muudki kui kaloreid, selle vastu ei ole keegi vaielnud. Mingil määral mõjutab see, mida sa sööd, ka seda, kuidas su ainevahetus töötab, st kuidas keha energiat kulutab. Aga kalor jääb siiski kaloriks, nagu ise kirjutad, langeks sul kaal isegi 1200 kcal eest kommi, saia ja makarone süües, aga loomulikult ei pea ükski täiemõistuslik inimene sellist dieeti. 1200 kcal kehale vajalik kätte saada on üsna suur kunst juba, väga peab jälgima, mida suhu pista, nii et makaronid, sai ega kommid hästi tervislikku menüüsse ei mahu.
Paljudel siiski ei lange LCHFga kaal, kui nad endale 2000 kcal eest toitu sisse kühveldavad. Range LCHF-iga ei tule enamasti ka mingit head enesetunnet ja kui juba süsivesikud 100g päevas venitada, siis on kindlasti vaja ka kaloreid hoolega jälgida.
Samuti olen kogenud ise just vastupidist trenniga – LCHFi jälgides ei ole enam piisavalt energiat trenniks, võistlustulemused lähevad kehvemaks. Tean sportlasi, kes küll nii ranget dieeti peavad treeningperioodil, aga see on karm, mitte meeldiv kogemus – st pingutus on suurem, saavutus kehvem. Lihas töötab ikka süsivesikutel. Lisaks vähe süsivesikuid ja tugev trenn enamasti ei mõju ka immuunsüsteemile positiivselt, st paremat tervist ka sellest ei tule.
Ahjaa, ja kuidas palju aedvilju LCHF on? Pool kilo kapsast ära sööd, siis oled juba lõhki ju oma süsivesikutega, muust rääkimata.
Teemaalgataja, sa pead lihtsalt leidma kaalulangetusmooduse, mis sinu iseloomu, harjumuste ja kehaga sobib.
Mulle näiteks sobib 5:2 dieet, ehk siis kahel vabalt valitud päeval nädalas tarbin 500kcal ja teistel päevadel söön kõike mida soovin normaalsuse piirides. Huvitaval kombel on järgmisel päeval peale paastupäeva isu loomulikult väiksem, nii et õgima ei pea kindlasti. Toitun suht tervislikult aga samas saan ikka oma jäätised ja koogid ka söödud. Peale kaalulangetuse on minipaastudel ka palju muid kehale kasulikke omadusi.
Mina olen viist aastat Mcdougalli “dieedi” järgi söönud. Nüüdseks on see elustiil ikkagi, mitte dieet. !72 cm, 55 kg kõik see aeg olnud. Iga aasta käin verd andmas, kuna perearst kardab raua jms pärast, siiamaani on vereproovid täiesti eeskujulikud olnud. Muidugi juhtub, et paar korda aastas söön midagi Mcdougalli dieedivälist, nt mõni piimatoode, aga pole hullu. Mul isikikult pole kunagi varem tervis ja enesetunne nii hea olnud.
ma olen nii väsinud enda pidevast piiramisest. mis olete teinud, et masendust vältida? isegi kaalu säilitamine on nii raske ja kogu aeg tahaks süüa ????
No aga luba endale 1 toidukord nädalas seda, mida ihaldad. Mõtle nüüd loogiliselt- sa ei saa jääda end terveks eluks niimoodi piirama. Oled 90% korralik ja 10% lubad omale aeg- ajalt meelehead.
Kaalulanguses on minu meelest suht raske masendusse langeda, kuna kergem kehakaal ja kenam välimus motiveerib lihtsalt nii palju. Kuid jah, mõnikord tuleb enda vaimse tervise huvides ka patustada.
Sa oled liiga mugavas tsoonis. Kui see muuta siis kaal olemata mida sa sööd ise langeb. Minu puhul oli töövahetus kiirema rütmi vastu.
Mul torkas silma ka see, et inimene on oma harjumise ja mugavuse ohver. Ta võib jälgida dieete ja isegi veidi sportida ja samas nii kui tava elus on võimalus liikuda siis ei tee ühtegi üleliigse liigutust. Kui kasutad bussi või autod siis võimalusel loobu, vali alati lifti asemel treppi, kodus liikudes võid ka tansida, jalgsi kiiresti liikuda või tv vaadata ja samas teha harjutusi jne. Ka ärgata võib varem ja näiteks teha lisatööd postimehena või koristajana, sest siis on lisakohustused, mis panevad liikuma ja muretsema. Lisaks jääb vähem aega söömise jaoks ja kui söök on veel tervislik siis see ei saa mitte mõjuda kaalu suhtes. Ehk siis palju liikumist, rohkem olla kodust väljas ja tõepoolest süüa terveslikult. Magusa asemel tarbida puuvilju + mesi, tavasöök on siis muna, sepik, juurviljad ja kana või kala, jook on siis vesi, keefir ja ise tehtud mahlast morss. 😉
lchf. ei pea enam piinlema.
https://www.apollo.ee/lchf-hea-enesetunne-rasvarikkast-ja-susivesikuvaesest-toidust.html
lchfeesti.blogspot.comja pildid LCHf-toitudest: https://www.instagram.com/lchf_eesti/
LCHF, Atkins ja Paleo dieedid on täielik katastroof. Seda nii tervisele, kui ka ökoloogilises mõttes.
Inimese toitumine peaks seisnema 90% taimses toidus ja kasulikes süsivesikutes. Ning 10% loomses. Inimesed, kes söövad võimalikult algupärast taimset toitu ja hoiavad eemale igasugusest töödeldud jamast, on tervemad.
Kuidas saab üldse tulla nii ajuvaba asja peale, et porgand ja kaalikas on tervisele halvad, kuid rasvane sealihakäntsakas mitte? Ok, kui lähtuda vaid kaalulangetamise seisukohast, siis jah, LC dieediga tõepoolest kaal langeb. Kuid seda tänu sellele, et keha on viidud kriisi. Jah, ketoos on kriisiseisund. Need, kes ütlevad, et ketoos on inimese loomulik seisund, on lollid. Ketoos EI OLE inimese loomulik seisund.
Teine asi on see, et kaloreid tuleb jälgida nii ehk naa. Ei ole nii, et sööd rasva piiramatus koguses ja kaal langeb. Inimese kehal on sissesöödud rasva loomulikult kergem rasvana talletada, kui valke ja süsivesikuid. Valkude ja süsivesikute rasvaks talletamine on täiesti erinev ja komplitseeritum protsess. Sissesöödud rasv aga juba molekulaarselt samas olekus, seega üleviimisprotsess keharasva toimub kiiremini ja kergemini.
Kuid teda on, et loomset päritolu toit tekitab erinevaid vähktõbesid. Me ei peaks nii palju laipasid seedima. Liha on organismile tohutult raske seedida.
ERMis on muumia. Kukruse eit. Giidilt küsiti, et oi, kuis nii, et Kukruse eidel on ikka veel kõik hambad suus, ometi on muumia tuhat aastat vana. Mida nad sõid tol ajal? Giid ütles, et kindlaks on tehtud, et põhiliselt taimset toitu.
Kui sa sööd piisavas koguses köögivilju, siis reaalselt sul on võimatu üle süüa. Kuna köögiviljad on nii kiudaine ja toitaine rikkad, et sa heal juhul päevas suudad 1000 kcal täis süüa.
Peamiselt lihast toituvatel inimestel on nägu paistes, seedimine umbes ja juuksed- küüned haprad. Taimetoidulistel ei talleta keha liigset vedelikku, juuksed ja küüned on terved ja tugevad.
Kui nüüd loogiliselt mõelda:
Paleoliitikumi aja inimene toitus korilusest ja küttimisest. Liha ei saanud mitte mingit moodi olla igapäevaselt suures koguses nende toitulaual. Küttima mindi harvem, see oli suur ettevõtmine koos rituaalidega. See nõudis tohutut füüsilist pingutust. Kogu vahepealse aja söödi taimset toitu. Kui lihaga tagasi tuldi, siis seda jätkus mõneks ajaks, kuid siis mindi ikkagi uuesti üle taimetoidule, kuni järgmise küttimiseni.
Paleo aja kütt ja tänapäeva istuv kontoritöötaja- neil on mäekõrgune vahe nii keha kompositsioonis, kui ka kalorite vajaduses. Diivanil lösutajale ei ole vaja samalaadset energia- ja rasvahulka, kui oli paleo aja kütil vaja, et küttimisretk üle elada.
Lühike vastus teemasse: fitlap. -10 kilo eriliste pingutusteta, ei mingit masendust ja söömasööste ning minu jaoks peamine – süüakse kõike. Just see on asi, mida mina pean enda jaoks õigeks ja mis sobib. Inimene on segatoiduline, äärmused on äärmused, igale oma.
Paleo aja kütt ja tänapäeva istuv kontoritöötaja- neil on mäekõrgune vahe nii keha kompositsioonis, kui ka kalorite vajaduses. Diivanil lösutajale ei ole vaja samalaadset energia- ja rasvahulka, kui oli paleo aja kütil vaja, et küttimisretk üle elada.
Ega tänapäeval kõik inimesed kontoris ei tööta ju. Küllalt paljud teevad füüsilist tööd ja nende toit koosneb päris suures osas lihast. Ja kohe kindlasti ei ole neil “nägu paistes ja küüned haprad”.
see paleo aja kütt… ei söönud ju päev otsa. trampis ringi ja siis, kui loom käes sai süüa.
aga seda päev läbi söömata olemist ja õhtul kõhu täis söömist seletatakse nüüd hoopis niimoodi et keha varub, kui saab süüa ebakorrapäraselt ja kaalulangust ei saagi olla, kui niimoodi süüa.
mis arvate?
milles siis on asi, et nende toitumine oli tervisele hea? või oli hea see päev läbi küttimine hoopis?
Mina olen viist aastat Mcdougalli “dieedi” järgi söönud. Nüüdseks on see elustiil ikkagi, mitte dieet. !72 cm, 55 kg kõik see aeg olnud. Iga aasta käin verd andmas, kuna perearst kardab raua jms pärast, siiamaani on vereproovid täiesti eeskujulikud olnud. Muidugi juhtub, et paar korda aastas söön midagi Mcdougalli dieedivälist, nt mõni piimatoode, aga pole hullu. Mul isikikult pole kunagi varem tervis ja enesetunne nii hea olnud.
Haha, ma esimese jooksuga lugesin, et McDonaldsi “dieet” ja et näe, kus ironiseerib, isegi jutumärgid on pannud ilusti paika. 😀
Päriselt ka on siin kõige tervislikumad soovitused:
http://toitumine.ee/
Ei ole mingit mõtet pidada igasuguseid jaburaid dieete.
http://www.fitness.ee/artikkel/1536/teeme-tutvust-paleo-dieet-lisatud-ka-naidiskava
kuna ma sellest dieedist suurt midagi ei tea, siis otsisin. loogiliselt võttes ei saa aga see kontoriinimeste või tänapäeva inimeste peal nii hästi toimida. sest nüüd sõidab inimene poodi autoga, toob kauba koju autoga, ja ei pea muud tegema kui ostma. ulukijahiks ei saa pidada poest liha ostmit või koriluseks pähklite ostmist. toit tuli endal ise püüda, korjata, koju vedada.
võib-olla, et kui inimesel poleks ka tänapäeval autot ja ta peaks toitu ise püüdma, kaevama ja korjama, siis poleks kaal mingi probleem.
Kalorid jäävad jah kaloriteks, kuid tegelikult ON oluline, millest sa need kalorid saad. Kehale on kõige parem, kui sa 30% kaloritest saad valgust (proteiinist), 30% rasvast ja 40% süsivesikutest. Ehk et keha normaalselt funktsioneeriks, saaks kätte vajaliku kütuse ja ained organismi tööshoidmiseks, et organism oleks terve ja enesetunne OK, siis on lisaks kaloritele vaja jälgida, millest sa oma kalorid kätte saad. Kui hoida näiteks kaloraazh 2000 kcal juures, siis valku oleks vaja süüa 600kcal ehk 150 grammi, rasva 600kcal ehk 67 grammi, süsivesikuid 800kcal ehk 200 gr. Grammid siis mitte toidugrammid, vaid et kui palju toidus on valku või rasva või süsivesikuid.
Mida rohkem liikuda, seda rohkem kaloreid kulutad ja seda rohkem on võimalik süüa – kui süüa tasakaalustatud toitu, ei jäta ennast millestki ilma, siis ei tohiks masendust tekkida. Õigesti toitudes on kõht ju kenasti täis ja tuju püsib hea. Mu meelest saab masendus tekkida siis, kui kõht on tühi, kui on mingid meeletud magusaisud, aga neid ei saa endale lubada. Kui natuke aega normaalselt toituda, siis tegelikult need isud ja sööstud kräpi järele jäävad järgi. Organismi tuleb lihtsalt treenida. Kui oled ennast harjutanud sellega, et lased õhtuti paki krõpse ja paki jäätist keresse, siis organism ju tahabki seda saada. Harjuta siis ennast teistpidi ümber.
Kalorid jäävad jah kaloriteks, kuid tegelikult ON oluline, millest sa need kalorid saad. Kehale on kõige parem, kui sa 30% kaloritest saad valgust (proteiinist), 30% rasvast ja 40% süsivesikutest. Ehk et keha normaalselt funktsioneeriks, saaks kätte vajaliku kütuse ja ained organismi tööshoidmiseks, et organism oleks terve ja enesetunne OK, siis on lisaks kaloritele vaja jälgida, millest sa oma kalorid kätte saad. Kui hoida näiteks kaloraazh 2000 kcal juures, siis valku oleks vaja süüa 600kcal ehk 150 grammi, rasva 600kcal ehk 67 grammi, süsivesikuid 800kcal ehk 200 gr. Grammid siis mitte toidugrammid, vaid et kui palju toidus on valku või rasva või süsivesikuid.
Mida rohkem liikuda, seda rohkem kaloreid kulutad ja seda rohkem on võimalik süüa – kui süüa tasakaalustatud toitu, ei jäta ennast millestki ilma, siis ei tohiks masendust tekkida. Õigesti toitudes on kõht ju kenasti täis ja tuju püsib hea. Mu meelest saab masendus tekkida siis, kui kõht on tühi, kui on mingid meeletud magusaisud, aga neid ei saa endale lubada. Kui natuke aega normaalselt toituda, siis tegelikult need isud ja sööstud kräpi järele jäävad järgi. Organismi tuleb lihtsalt treenida. Kui oled ennast harjutanud sellega, et lased õhtuti paki krõpse ja paki jäätist keresse, siis organism ju tahabki seda saada. Harjuta siis ennast teistpidi ümber.
Kust see info pärineb?
Mida rohkem liikuda, seda rohkem kaloreid kulutad ja seda rohkem on võimalik süüa – kui süüa tasakaalustatud toitu, ei jäta ennast millestki ilma, siis ei tohiks masendust tekkida. Õigesti toitudes on kõht ju kenasti täis ja tuju püsib hea. Mu meelest saab masendus tekkida siis, kui kõht on tühi, kui on mingid meeletud magusaisud, aga neid ei saa endale lubada. Kui natuke aega normaalselt toituda, siis tegelikult need isud ja sööstud kräpi järele jäävad järgi. Organismi tuleb lihtsalt treenida. Kui oled ennast harjutanud sellega, et lased õhtuti paki krõpse ja paki jäätist keresse, siis organism ju tahabki seda saada. Harjuta siis ennast teistpidi ümber.
Masendus tuleb sellest, kui kõht on tühi. Kõht on tühi, kui sööd vähem kaloreid, kui kulutad. Kui tahad kaalu langetada, tuleb süüa vähem, kui kulutad. Kui sööd nii palju, et kõht on täis ja meel hea, siis püsib ka kaal.
Tühi kõht ja magusa- või kräpiisu on ikka täiesti erinevad asjad. Ega kõik, kellel on kaalu üle, ei keera endale õhtul pakki krõpse või jäätist keresse.
Mida rohkem liikuda, seda rohkem kaloreid kulutad ja seda rohkem on võimalik süüa – kui süüa tasakaalustatud toitu, ei jäta ennast millestki ilma, siis ei tohiks masendust tekkida. Õigesti toitudes on kõht ju kenasti täis ja tuju püsib hea. Mu meelest saab masendus tekkida siis, kui kõht on tühi, kui on mingid meeletud magusaisud, aga neid ei saa endale lubada. Kui natuke aega normaalselt toituda, siis tegelikult need isud ja sööstud kräpi järele jäävad järgi. Organismi tuleb lihtsalt treenida. Kui oled ennast harjutanud sellega, et lased õhtuti paki krõpse ja paki jäätist keresse, siis organism ju tahabki seda saada. Harjuta siis ennast teistpidi ümber.
Masendus tuleb sellest, kui kõht on tühi. Kõht on tühi, kui sööd vähem kaloreid, kui kulutad. Kui tahad kaalu langetada, tuleb süüa vähem, kui kulutad. Kui sööd nii palju, et kõht on täis ja meel hea, siis püsib ka kaal.
Tühi kõht ja magusa- või kräpiisu on ikka täiesti erinevad asjad. Ega kõik, kellel on kaalu üle, ei keera endale õhtul pakki krõpse või jäätist keresse.
Aga kõht ei pea ju tühi olema. Sööd näiteks hommikul kõhu korralikult kaerahelbeputru täis, ei ole tükk aega näljatunnet. Siin ongi vahe, et kas sööd kommi ja pontshikut või siis täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, millest püsib kõht täis ja organism saab vajalikud ained kätte. Kui oled harjunud hiigelkoguseid sisse vohmina, siis muidugi organism tahab harjumuspäraseid koguseid saada. Aga kui veidi vastu pidada, siis harjub ümber. Mul on näiteks nii, et kui olen mingi päev tõsiselt palju söönud, eriti õhtul, siis järgmine päev on kohe isu suurem. Kui aga pole liialadanud, siis kere kohe ka ei nõua sellist ekstra suurt kogust. Sama on igasugu sööstudega. Kui neile järgi anda, siis jäädki sinna lõksu tiirlema. See ütlus, et no pain no gain kehtib tegelikult kõige kohta siin elus. Tahad treenitud keha, siis pead trenni tegema. Tahad ülekilodeta ja tervislikku keha, siis pead söömist jälgima. Tahad keelt õppida, pead seda reaalselt õppima. Niisama ei juhtu mitte midagi, kõik vajab pühendumist ja aega ja energiat ja vast kõige rohkem mõtestatud tegevust. Söömise puhul algab kõik poes valiku tegemisest, et mida sa sinna külmkappi üleüldse ostad. Kui sul pole sügavkülmas jäätist ja sahtlik shokolaadi ja kommikotti, siis ei ole võimalik neid õhtul teleka ees nahka pista.
Kõige targem on mitte lasta ülekaalul tekkida, siis ei pea ka allavõtmisega vaeva nägema. Inimesed võiks siis mõtlema hakata, kui ülekaal tekkima hakkab, et nahk ei pruugi pärast tagasi tõmmata ja üleüldse, kas see söömisega enese hellitamine täna kaalub üles hilisema võitluse, kui pead tavapärasemast vähem sööma hakkama. Söömise asemel tuleks tekitada endal mõnusaid huvitavaid hobisid, mis mõtted toidu sissevohmimimisest kaugemal hoiaks. Muidugi kui on ikka tõsism vaimne probleem ja sundmõtted söögi teemadel, võiks meditsiinilist abi otsida, eks see ole sõltuvus, nagu iga teine. Kui saab vaimse poole korda, on ehk võimalik ka ülesöömist ohjata.
Mida rohkem liikuda, seda rohkem kaloreid kulutad ja seda rohkem on võimalik süüa – kui süüa tasakaalustatud toitu, ei jäta ennast millestki ilma, siis ei tohiks masendust tekkida. Õigesti toitudes on kõht ju kenasti täis ja tuju püsib hea. Mu meelest saab masendus tekkida siis, kui kõht on tühi, kui on mingid meeletud magusaisud, aga neid ei saa endale lubada. Kui natuke aega normaalselt toituda, siis tegelikult need isud ja sööstud kräpi järele jäävad järgi. Organismi tuleb lihtsalt treenida. Kui oled ennast harjutanud sellega, et lased õhtuti paki krõpse ja paki jäätist keresse, siis organism ju tahabki seda saada. Harjuta siis ennast teistpidi ümber.
Masendus tuleb sellest, kui kõht on tühi. Kõht on tühi, kui sööd vähem kaloreid, kui kulutad. Kui tahad kaalu langetada, tuleb süüa vähem, kui kulutad. Kui sööd nii palju, et kõht on täis ja meel hea, siis püsib ka kaal.
Tühi kõht ja magusa- või kräpiisu on ikka täiesti erinevad asjad. Ega kõik, kellel on kaalu üle, ei keera endale õhtul pakki krõpse või jäätist keresse.Aga kõht ei pea ju tühi olema. Sööd näiteks hommikul kõhu korralikult kaerahelbeputru täis, ei ole tükk aega näljatunnet. Siin ongi vahe, et kas sööd kommi ja pontshikut või siis täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, millest püsib kõht täis ja organism saab vajalikud ained kätte. Kui oled harjunud hiigelkoguseid sisse vohmina, siis muidugi organism tahab harjumuspäraseid koguseid saada. Aga kui veidi vastu pidada, siis harjub ümber. Mul on näiteks nii, et kui olen mingi päev tõsiselt palju söönud, eriti õhtul, siis järgmine päev on kohe isu suurem. Kui aga pole liialadanud, siis kere kohe ka ei nõua sellist ekstra suurt kogust. Sama on igasugu sööstudega. Kui neile järgi anda, siis jäädki sinna lõksu tiirlema. See ütlus, et no pain no gain kehtib tegelikult kõige kohta siin elus. Tahad treenitud keha, siis pead trenni tegema. Tahad ülekilodeta ja tervislikku keha, siis pead söömist jälgima. Tahad keelt õppida, pead seda reaalselt õppima. Niisama ei juhtu mitte midagi, kõik vajab pühendumist ja aega ja energiat ja vast kõige rohkem mõtestatud tegevust. Söömise puhul algab kõik poes valiku tegemisest, et mida sa sinna külmkappi üleüldse ostad. Kui sul pole sügavkülmas jäätist ja sahtlik shokolaadi ja kommikotti, siis ei ole võimalik neid õhtul teleka ees nahka pista.
Kõige targem on mitte lasta ülekaalul tekkida, siis ei pea ka allavõtmisega vaeva nägema. Inimesed võiks siis mõtlema hakata, kui ülekaal tekkima hakkab, et nahk ei pruugi pärast tagasi tõmmata ja üleüldse, kas see söömisega enese hellitamine täna kaalub üles hilisema võitluse, kui pead tavapärasemast vähem sööma hakkama. Söömise asemel tuleks tekitada endal mõnusaid huvitavaid hobisid, mis mõtted toidu sissevohmimimisest kaugemal hoiaks. Muidugi kui on ikka tõsism vaimne probleem ja sundmõtted söögi teemadel, võiks meditsiinilist abi otsida, eks see ole sõltuvus, nagu iga teine. Kui saab vaimse poole korda, on ehk võimalik ka ülesöömist ohjata.
Ise saad aru, millest sa räägid? Ma söön juba aastaid ca 1500 kcal päevas ja teen 10+ tundi trenni nädalas. Toitumine on juba ammu igast küljest üle vaadatud, ka professionaalide poolt. Mingeid erilisi isusid ei esine, kuigi tõesti aeg-ajalt söön ka jäätist ja kommi ja kooki, igapäevaselt kindlasti mitte, isegi mitte igal nädalal. Alla nii ei võta.
Mul on muuseas vastupidi – kui mõnel päeval on suurem söömine olnud (mingi pidu nt), siis järgmisel päeval eriti midagi ei tahagi, aga kui oled ikka teist päeva juba 500kcal peal, siis tekib küll isu, aga mitte saiakeste, jäätise jms järele – ikka korraliku toidu järele.
Ega keha loll ei ole, keha üldjuhul proovib ilusti energiabilansi tasakaalus hoida, seega on nii, et kui vähem kaloreid saab, siis hakkab kusagilt kokku hoidma ja/või juurde nõudma. Sellega kipub kaasnema ka masendus. Õige on ka see, et ajapikku keha isegi harjub madalama kaloraažiga või rohkema liikumisega, õpib ökonoomsemalt majandama, aga siis jälle kaal ei lange, langetamiseks on vaja jällegi kaloraaži vähendada. Nagu ise ütled: no pain, no gain – ehk ei ole võimalik täis kõhuga ja rõõmsa meelega alla võtta, vähemalt pikemaajaliselt mitte.
Sa võiks ise psühholoogilist abi otsida, sest sul on mingi kinnisidee, et kõik kaaluga kimpus olevad inimesed õgivad õhtuti teleka ees komme ja muud kräppi või vohmivad muidu igavustes megakogustes toitu sisse.
aastaid 1500kcal-i ja 10+ tundi nädalas trenni – see ajab ju tõesti maseka peale. Hästi ei tahaks uskuda, selliselt peaks ikka korralikus näljas inimene olema.
Kirjuta näiteks oma parameetrid (vbl oledki hirmus pisikene inimene) või mis trenn see selline on, mida sa teed? Eks trennil ja trennil on ka vahe – nt rattasõitu või jalutamist ma enamasti trenniks ei loe, see on lihtsalt selline igapäevane liikumine. Vahel 30min intensiivset trenni (korralikku jõudu või hiit-i) on effektiivsem kui 2h joogat (kaalu/rasva põletamise mõttes).
Võid kirjutada ka lähemalt, mida sa sööd nt päevamenüü. Lihtsalt tekkis huvi, kuskil peab ikka mingi konks olema, äkki on sul ka kõrvalvaataja pilgust abi.
aastaid 1500kcal-i ja 10+ tundi nädalas trenni – see ajab ju tõesti maseka peale. Hästi ei tahaks uskuda, selliselt peaks ikka korralikus näljas inimene olema.
No eks mul on ka ikka tagasilööke nende aastate jooksul olnud, nt suvel oli vigastus ja operatsioon, ei saanud kaks kuud eriti trenni teha ning toituda tuli ka taastumiseks teisiti, kui harjunud olin. Ja kuigi see ei tähendanud just teleka ees jäätise söömist, siis 5kg kaalu tuli ikkagi juurde 🙁
Kirjuta näiteks oma parameetrid (vbl oledki hirmus pisikene inimene) või mis trenn see selline on, mida sa teed? Eks trennil ja trennil on ka vahe – nt rattasõitu või jalutamist ma enamasti trenniks ei loe, see on lihtsalt selline igapäevane liikumine. Vahel 30min intensiivset trenni (korralikku jõudu või hiit-i) on effektiivsem kui 2h joogat (kaalu/rasva põletamise mõttes).
Olen jah pisike, 60kg on minu puhul juba ametlikult ülekaal. Trenniks peamiselt jooksen, lisaks mingi jõu või vastupidavustreening (ca 3-4 tundi nädalas, nt Bodypump, jõusaal või ka intensiivne treening oma keharaskusega)). Jooksudest ka nii kord nädalas on intervallid, kord pikk jooks (2+ h), ülejäänud sellised 10-12 km sörgid. Täpsemalt oleneb muidugi võistlusgraafikust, tervisest jms. Jooksnud olen pausidega (nt rasedused, haigused) juba 20 aastat, alustasin ammu enne kaaluprobleeme. Võib-olla oleks kaalu mõttes mõistlik ala vahetada, kardan, et jooksmisega on keha harjunud ja olen juba liiga ökonoomseks muutunud, suurt midagi ei kuluta sellega. Samas olen proovinud ka ujumist ja suusatamist, aga basseinis läheb nahk käest ära ja viimased talved on rohkem jooksu- kui suusailmaga olnud. Ja tegelikult jooksmine meeldib rohkem ka. Nii et paha siga, 100 viga…
Võid kirjutada ka lähemalt, mida sa sööd nt päevamenüü. Lihtsalt tekkis huvi, kuskil peab ikka mingi konks olema, äkki on sul ka kõrvalvaataja pilgust abi.
Nende aastate jooksul erinevaid lähenemisi proovinud ja nagu mainisin, ka professionaalidelt abi otsinud. Aga üks näide:
H:
maitsestamata jogurt 200g
mustsõstrad 40g
linaseemned 10g
O:
õun 153g
kohv(5g) piimaga(55g)
L
räime-kartulivorm 200g
porgand 65g
lehtpeet 10g
ÕO
kooritud mandlid 25g
kuivatatud aprikoos 30g
õun 132g
Õ
Lillkapsas (aurutatud) 150g
Praetud kaelakarbonaad 137g
Suvikõrvits 150g
Varsseller 60g
Joogiks siis vesi päeva jooksul.
Sellise menüü peale on kõht täitsa täis ja meel rõõmus, aga alla ka ei võta.
Ma ise arvan, et minu puhul on trikk aeglases ainevahetuses, st mitte just väga hästi funktsioneerivas kilpnäärmes. Samas analüüsinäidud on sellised, et ravi ei saa, aga 2x aastas pean kontrollimas käima. Pärast teist sünnitust tekkis see kilpnäärmejama, enne sõin kõike ja palju ja ikka ribid paistsid 🙂
Okei, ei oskagi tõesti nüüd midagi öelda, kui juba porgandit ja varssellerit süüa kaalu järgi….
Sellise menüüga peaks alla võtma küll. Mul endal vist meel aga rõõmus ei püsiks.
Ma ise arvan, et minu puhul on trikk aeglases ainevahetuses, st mitte just väga hästi funktsioneerivas kilpnäärmes. Samas analüüsinäidud on sellised, et ravi ei saa, aga 2x aastas pean kontrollimas käima. Pärast teist sünnitust tekkis see kilpnäärmejama, enne sõin kõike ja palju ja ikka ribid paistsid ????
Midagi on imelikku jah. Olen ise 165 cm, süües kõike ning valimatult suurtes kogustes, on kaal 64kg. Jälgisin 2,5 kuud toitumist(päevas 1400 kcal, 1-2 patupäeva koos suurema söögi ning alkoga nädalas), 4 jõusaali-või aeroobset trenni nädalas ning kaal kukkus selle ajaga 9kg. Kilpnäärme probleem on ka, st tsüste täis.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
