Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas anda märku – palga küsimus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )

Teema: Kuidas anda märku – palga küsimus

Postitas:

Kuidas käituksite järgmises olukorras:
1. olete ettevõttele väärtuslik töötaja, staa¸i 10 aastat ning pidevalt olete arenenud ettevõttesiseselt saavutades järjest vastutusrikkamaid positsioone, arenemisvõimeline, koormus uude valdkonda sisenemisel suurenenud. Ettevõtte juhiga on usalduslik ning aus suhe ning aumeeste mäng. Saab palka X eurot.
2. Samas ettevõttes on veel mitu väärtuslikku pikaajalist töötajat, üks neist teeb oma valdkonnas rutiinset tööd, staa¸i 11 aastat, initsiatiivi ei näita üles ning arvestades seda, et maj.olukord eeldab, et töötajad tuleksid mugavustsoonist välja, siis tema seda sisuliselt teinud ei ole. Koormus on vormilises mõttes suur, samas töötaja ületunde ei tee ning enamasti läheb isegi veidi varem ära. Saab palka X + 28% eurot.
3. Nüüd sooviks töötaja nr 1 palka juurde saada, või siis et palgad ühtlustaks, sest töötaja nr 2 ei ole väärtuslikum töötajast nr 1 (pigem vastupidi). Samas ei saa töötaja nr 1 otse palka juurde minna küsima, kuna tulenevalt suhtestest juhiga, ei oleks see tulemuslik.
Küsimus – kuidas anda juhile märku kaudses mõttes, et töötaja nr 1 vajaks samasuurt palka või et võrdsel tasandil töötajad saaksid võrdset palka, sest teades taustainfot, ei ole mingit põhjust miks töötaja nr 2 peaks saama 28% kõrgemat palka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

ei saa aru, kui suhe juhiga usalduslik, miks siis äkki raha küsimused selle usalduse alla ei kuulu?

mina otsiks parema töökoha varuks välja ja seaks juhataja fakti ette, kas lahkud või saad palka juurde. vastasel juhul oled palgaläbirääkimistes hambutu, kümne küünega kinni vanas töökohas ja hinges kartus kaotada töökoht.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

nr 1 võib olla hea töötaja aga ka ussitaja ja tagarääkija ning ülemustele on see teada. muud teha ei ole, kui minna otsese ülemuse juurde ja küsida palka juurde, otse ilma keerutamata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Usalduslik suhe tähendab antud juhul seda, et tegelikkuses firma teenib tagavara, mida kohe kõike töötasudeks ei saa ära raisata, sest meie valdkonnas on tulekul seadusandlusega seoses keerulisemad ajad. Seetõttu ei saa ma ka raha juurde küsida, teades, et selline seis on. Aga mind tõsiselt häirib, et pole mingit põhjust hoida sama väärtuslikku töötajat 28% kõrgema palgaga. Töölt ära ei plaani kumbki töötaja lahkuda, kuna oleme ettevõttega ka veidi teistmoodi seotud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]kaarel kirjutas:[/small]
[tsitaat]nr 1 võib olla hea töötaja aga ka ussitaja ja tagarääkija ning ülemustele on see teada. muud teha ei ole, kui minna otsese ülemuse juurde ja küsida palka juurde, otse ilma keerutamata.[/tsitaat]
töötaja nr 1 on juhi otsene alluv ning asetäitja – palgateema töötaja nr 2 osas on juba lahti räägitud juhiga, kes ka ise nendib, et olukord on jäänud x aega pidama, kuid ette midagi ei võeta kuni riiklikud muudatused reaalsuseks muutuvad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]kaarel kirjutas:[/small]
[tsitaat]nr 1 võib olla hea töötaja aga ka ussitaja ja tagarääkija ning ülemustele on see teada. muud teha ei ole, kui minna otsese ülemuse juurde ja küsida palka juurde, otse ilma keerutamata.[/tsitaat]
töötaja nr 1 on juhi otsene alluv ning asetäitja – palgateema töötaja nr 2 osas on juba lahti räägitud juhiga, kes ka ise nendib, et olukord on jäänud x aega pidama. Samas minu arvates ette midagi ei võeta kuni riiklikud muudatused reaalsuseks muutuvad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas m6lema tootaja ametikirjeldus on tapselt sama? Kui jah, tuleb minna palka juurde kysima. Kui ei, tuleb hinnata ametit ennast, mitte tootajat. Ehk, kui homme need m6lemad tootajad lahkuvad, mis on nende asendamise hind?

Loomulikult loeb tootaja hakkamasaamine tema toos, aga kui ametikirjeldused on erinevad on oluline k6igepealt vaadata sellest erinevusest tulenevaid palgaerinevusi.

Ameti hindamisel vaadatakse vajalikku kvalifikatsiooni ja kogemust, kriitilisust asutuse eesmarkide taitmisel, rahalist ja muud vastutust, otsustusvabadust, kompetentse mida on turul raske / kerge leida jms.

Naiteks, loovus ja uute ideede genereerimise kompetents v6ib, aga ei pruugi k6rgendada ametikoha vaartust organisatsioonile. Ka on kolmandatel isikutel vahel raske m6ista palgaerinevusi, kui nad ei ole kursis ametikohtade hindamise temaatikaga.

Kysimus, kas keegi kvalifitseerub / saab tool hakkama v6i mitte on juba jargmine ja s6ltub otsese juhi tagasisidest. Samas, asutuse juhil v6ib olla ylitubli, 1000% endast andev ja hakkama saav sekretar ja nii poole vinnaga tootav ja \”vaid\” 100% endast andev keskastme juht. Mis te arvate, kumb rohkem palka saab…?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kuidas käituksite järgmises olukorras:
1. olete ettevõttele väärtuslik töötaja, staa¸i 10 aastat ning pidevalt olete arenenud ettevõttesiselelt saavutades järjest vastutusrikkamaid positsioone, arenemisvõimeline, koormus uude valdkonda sisenemisel suurenenud. Ettevõtte juhiga on usalduslik ning aus suhe ning aumeeste mäng. Saab palka X eurot.
2. Samas ettevõttes on veel mitu väärtuslikku pikaajalist töötajat, üks neist teeb oma valdkonnas rutiinset tööd, staa¸i 11 aastat, initsiatiivi ei näita üles ning arvestades seda, et maj.olukord eeldab, et töötajad tuleksid mugavustsoonist välja, siis tema seda sisuliselt teinud ei ole. Koormus on vormilises mõttes suur, samas töötaja ületunde ei tee ning enamasti läheb isegi veidi varem ära. Saab palka X + 28% eurot.
3. Nüüd sooviks töötaja nr 1 palka juurde saada või siis et palgad ühtlustaks, sest töötaja nr 2 ei ole väärtuslikum töötajast nr 1 (pigem vastupidi). Samas ei saa töötaja nr 1 otse palka juurde minna küsima, kuna tulenevalt suhtestest juhiga, ei oleks see tulemuslik.
Küsimus – kuidas anda juhile märku kaudses mõttes, et töötaja nr 1 vajaks samasuurt palka või et võrdsel tasandil töötajad saaksid võrdset palka, sest teades taustainfot, ei ole mingit põhjust miks töötaja nr 2 peaks saama 28% kõrgemat palka. [/tsitaat]

Ma ei tea, aga võibolla on põhjuseks, et töötaja nr 2 valdab meie kaunist emakeelt kantseliidivabalt? \”Koormus uude valdkonda sisenemisel suurenenud\” – brrr, jube! Sellise lausevärdja lugemine mõjub mulle isiklikult nagu kriidiga tahvlil kriuksutamine.

Kui aga asjast rääkida, siis ilmselt lihtsalt töötaja nr 2 on enesekindlam ega hoia oma töökohast nii kramplikult kinni nagu sina. Enamasti on parim koht palgaküsimiseks töölevärbamisvestlus. Ju siis nr 2 küsis paremat palka. Kas said tema palga teada nö ausal teel, või salaja nuhkides? Esimese variandi korral peaksid ütlema ülemusele, et olukord on sinu jaoks ebaõiglane ja demotiveeriv. Teise variandi korral … võid ju proovida lihtsalt palka juurde küsida. Oleneb ka, kui oluline see koht on sulle. Oled valmis lahkuma, kui su nõudmisi ei rahuldata?

Meil on turumajandus ja igaüks saab, mida küsib. Töös on nagu armastuseski: suhtes on domineeriv pool see, kes vähem armastab. Ametialaselt dikteerib tingimused see pool, kellele see töösuhe on vähem oluline. Kui sina soovid kohta rohkem, kui tööandja sind, siis dikteerib tingimused, sh palga, tööandja. Kui aga tööandja soovib sind tööle, aga sina oled pigem äraootaval seisukohal, siis dikteerid sina tingimused.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Tere Hommikus kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas m6lema tootaja ametikirjeldus on tapselt sama? Kui jah, tuleb minna palka juurde kysima. Kui ei, tuleb hinnata ametit ennast, mitte tootajat. Ehk, kui homme need m6lemad tootajad lahkuvad, mis on nende asendamise hind?

Ameti hindamisel vaadatakse vajalikku kvalifikatsiooni ja kogemust, kriitilisust asutuse eesmarkide taitmisel, rahalist ja muud vastutust, otsustusvabadust, kompetentse mida on turul raske / kerge leida jms.
[/tsitaat]

töötajal nr 1 on samad kohustused, mis töötajal nr 2, lihtsalt spetsialiseerumine on minimaalselt veidi teine. Mõlemad töötajad on vajalikud, lihtsalt minu hinnangul panustab töötaja nr 1 ka ajaliselt (ületunnid koormuse töttu) ning teadmiste poolest rohkem (tegeleb ka mitte otseselt tööülesannetest lähtuvalt)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu arvamus on selline, et palga juurdeküsimist on mõtet põhjendada ainult sellega, kui suur on töötaja isiklik panus. Selline susimine, et X teenib rohkem kui Y, või et B teeb rohkem ületunde kui A, ei vii eriti kaugele.

Muide, soovid, et palgad ühtlustuks, kas see tähendab, et oleksid rahul, kui kolleegil palka vähendataks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei tea, aga võibolla on põhjuseks, et töötaja nr 2 valdab meie kaunist emakeelt kantseliidivabalt? \”Koormus uude valdkonda sisenemisel suurenenud\” – brrr, jube! Sellise lausevärdja lugemine mõjub mulle isiklikult nagu kriidiga tahvlil kriuksutamine.

Kui aga asjast rääkida, siis ilmselt lihtsalt töötaja nr 2 on enesekindlam ega hoia oma töökohast nii kramplikult kinni nagu sina. Enamasti on parim koht palgaküsimiseks töölevärbamisvestlus. Ju siis nr 2 küsis paremat palka. Kas said tema palga teada nö ausal teel, või salaja nuhkides? Esimese variandi korral peaksid ütlema ülemusele, et olukord on sinu jaoks ebaõiglane ja demotiveeriv. Teise variandi korral … võid ju proovida lihtsalt palka juurde küsida. Oleneb ka, kui oluline see koht on sulle. Oled valmis lahkuma, kui su nõudmisi ei rahuldata?

Meil on turumajandus ja igaüks saab, mida küsib. Töös on nagu armastuseski: suhtes on domineeriv pool see, kes vähem armastab. Ametialaselt dikteerib tingimused see pool, kellele see töösuhe on vähem oluline. Kui sina soovid kohta rohkem, kui tööandja sind, siis dikteerib tingimused, sh palga, tööandja. Kui aga tööandja soovib sind tööle, aga sina oled pigem äraootaval seisukohal, siis dikteerid sina tingimused. [/tsitaat]
Tänud vastuse eest, ma ei hakka kommenteerima, mis isiklikult mulle sinu stiilis ei meeldi 🙂 Kanseliiti, kardan, et harrastavad mõlemad töötajad. Palk on teada ausal teel, ettevõttest ei lähe ära kumbki töötaja (ei pea vajalikuks täpsustada). Tegelikult on see isegi tõsi, et töötaja nr 2 on küsinud palka (minu silmis veidi nahhaalselt). Minu probleem ongi selles, et ma loodan, et juht märkab ise, et see olukord on ebaõiglane (senini on minu palgatõusud toimunud kõik juhi algatusel), kuid praegune olukord on kestnud minu jaoks häirivalt kaua ning ma pole piisavalt enesekindel, et selle jutuga otse juhi juurde minna.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tere Hommikus kirjutas:[/small]

töötajal nr 1 on samad kohustused, mis töötajal nr 2, lihtsalt spetsialiseerumine on minimaalselt veidi teine. Mõlemad töötajad on vajalikud, lihtsalt minu hinnangul panustab töötaja nr 1 ka ajaliselt (ületunnid koormuse töttu) ning teadmiste poolest rohkem (tegeleb ka mitte otseselt tööülesannetest lähtuvalt) [/tsitaat]

OK, selge. Tootajatel on sarnased ametikohustused siis peaks palgapiirid jaama sarnaseks. 28% k6ikumine on suht suur, aga tuleb ette. Kolmandad isikud ei pruugi tootaja nr 2 tegelikust panusest aru saada ja v6ivad teha jarelduse et tootaja nr 1 on tublim sest ta \”rabeleb rohkem\”…

Siiski, mis on otsese juhi hinnang tootaja nr 1 hakkamasaamisele? Kas tegelikult oodatakse ja hinnatakse neid lisakohustusi mida ta taidab?

Kysin sest meil oli just vaike arusaamatus yhe sekretariga kes ka arhiveerimise enese 6lule v6ttis, kuigi see ylesanne oli kellegi teise otsene ametikohustus. Kindlasti oli tubli initsiatiiv, aga mitte selline mida hinnatakse.

Kui ma oleksin tootaja nr 1 ma unustaksin selle teise tootaja ara. Juhile on oluline tasakaal, aga kui keegi tuleb \”6igluse m6ttes\” oma palka juurde kysima siis ei ole see piisavalt tugev argument. Ikka panus ja olulisus firmale, otsene tagasiside on maaravad. Juht v6ib mitte mangida avatud kaartidega tagasiside suhtes tootajale nr 1, ei soovi suhteid rikkuda, ei taha konfrontatsiooni jms.

Palga juurde kysimine on pikem projekt. Tuleb k6vasti lobistada, ja aru saada mis puudused tuleb k6rvaldada selleks et areneda. Naiteks v6iks hoopis m6elda ameti teisenemisele, arenemisele…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Tere Hommikus kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

OK, selge. Tootajatel on sarnased ametikohustused siis peaks palgapiirid jaama sarnaseks. 28% k6ikumine on suht suur, aga tuleb ette. Kolmandad isikud ei pruugi tootaja nr 2 tegelikust panusest aru saada ja v6ivad teha jarelduse et tootaja nr 1 on tublim sest ta \”rabeleb rohkem\”…

Siiski, mis on otsese juhi hinnang tootaja nr 1 hakkamasaamisele? Kas tegelikult oodatakse ja hinnatakse neid lisakohustusi mida ta taidab?

Kysin sest meil oli just vaike arusaamatus yhe sekretariga kes ka arhiveerimise enese 6lule v6ttis, kuigi see ylesanne oli kellegi teise otsene ametikohustus. Kindlasti oli tubli initsiatiiv, aga mitte selline mida hinnatakse.

Kui ma oleksin tootaja nr 1 ma unustaksin selle teise tootaja ara. Juhile on oluline tasakaal, aga kui keegi tuleb \”6igluse m6ttes\” oma palka juurde kysima siis ei ole see piisavalt tugev argument. Ikka panus ja olulisus firmale, otsene tagasiside on maaravad. Juht v6ib mitte mangida avatud kaartidega tagasiside suhtes tootajale nr 1, ei soovi suhteid rikkuda, ei taha konfrontatsiooni jms.

Palga juurde kysimine on pikem projekt. Tuleb k6vasti lobistada, ja aru saada mis puudused tuleb k6rvaldada selleks et areneda. Naiteks v6iks hoopis m6elda ameti teisenemisele, arenemisele…[/tsitaat]
Töötaja nr 1 panust hinnatakse kõrgelt, seda on öeldud otse ning seda on näha suhtumisest (erinevalt sellest, et töötajaga nr 2 ei soovita suhteid rikkuda ning varem palga suurendamist tinginud põhjused on sisuliselt ära langenud). Töötaja nr 1 tegeleb nt koolitustega, kodulehega, uudistega, asendab vajandusel ka teisi töötajaid jne, ses mõttes on mitmekülgne ning seetõttu on olnud tõus ametiredelil märgatav. Seega, töötaja nr 1 ei võta kellegi otseseid töökohustusi enda õlule, vaid nende ülesannetega töötaja nr 2 ei tegele, kuigi takistusi selleks pole tehtud, vaid seda pigem ootatakse vaikimisi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tere Hommikus kirjutas:[/small]

Töötaja nr 1 panust hinnatakse kõrgelt, seda on öeldud otse ning seda on näha suhtumisest (erinevalt sellest, et töötajaga nr 2 ei soovita suhteid rikkuda ning varem palga suurendamist tinginud põhjused on sisuliselt ära langenud). Töötaja nr 1 tegeleb nt koolitustega, kodulehega, uudistega, asendab vajandusel ka teisi töötajaid jne, ses mõttes on mitmekülgne ning seetõttu on olnud tõus ametiredelil märgatav. Seega, töötaja nr 1 ei võta kellegi otseseid töökohustusi enda õlule, vaid nende ülesannetega töötaja nr 2 ei tegele, kuigi takistusi selleks pole tehtud, vaid seda pigem ootatakse vaikimisi.[/tsitaat]
Töötajale nr 1 tundub, et ta on vajalik ja asendamatu,kuid tööandaja arvab ilmselt teisiti. Miks ta muidu laseb kesta olukorral, kus kehvemale töötajale makstakse suuremat palka kui tegijale. Kas on tööandja imelik või hindab töötaja nr 1 ennast üle.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.05 16:21; 24.05 21:12; 24.05 23:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tegelikult on see isegi tõsi, et töötaja nr 2 on küsinud palka (minu silmis veidi nahhaalselt). Minu probleem ongi selles, et ma loodan, et juht märkab ise, et see olukord on ebaõiglane [/tsitaat]

Ei märka see juht midagi, ise pead end märgatavaks tegema. Juht ei hakka omaalgatuslikult su palka tõstma kui sa sellega rahul oled (loe: ei küsi palka juurde, ei räägi, mis sind häirib).
Nii, et nahaalselt palka juurde küsima, keegi seda sulle niisama pakkuma ei tule!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Töötajale nr 1 tundub, et ta on vajalik ja asendamatu,kuid tööandaja arvab ilmselt teisiti. Miks ta muidu laseb kesta olukorral, kus kehvemale töötajale makstakse suuremat palka kui tegijale. Kas on tööandja imelik või hindab töötaja nr 1 ennast üle.[/tsitaat]
Võib-olla tõesti hindan ma ennast üle või pean enda väärtust liiga suureks, samas saan 100% kindel olla, et nii töötaja nr 1 kui nr 2 on mõlemad vähemasti samaväärsed.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei märka see juht midagi, ise pead end märgatavaks tegema. Juht ei hakka omaalgatuslikult su palka tõstma kui sa sellega rahul oled (loe: ei küsi palka juurde, ei räägi, mis sind häirib).
Nii, et nahaalselt palka juurde küsima, keegi seda sulle niisama pakkuma ei tule![/tsitaat]
Selle 10 aasta jooksul ei ole ma kordagi enda palka juurde küsinud, vaid initsiatiiv on tulnud alati tööandjalt. Aga selles on Sul õigus, et kui keegi minu eest ei seisa, et tee seda keegi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt 23.05 13:49; 23.05 14:08; 23.05 14:12; 23.05 14:38; 23.05 14:45; 23.05 15:19; 23.05 16:26; 23.05 16:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötaja nr.1 on kade.
Minna palgakõrgendust küsima ainsa argumendiga, et nr.2 saab rohkem, on väga lapsik ja totter.
Kas juhul, kui Töötaja nr.2 saaks sinuga võrdset, aga veelgi väiksemat palka, oleksid oma palgaga rahul?
Sinu ainus mure on see, et teine saab rohkem? Mitte, et sa ise oleks väärt rohkem?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nr 2 seksib ülemusega;)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgatust lugedes tundus, nagu oleksin ise selle jutu kirjutanud.

Kõik kirjeldus on täpselt sama, ainult, et palga vahe ei ole mitte 28%, vaid peaaegu 35%.
Lisaks on minul suuremat palka saavast kolleegist oluliselt suurem töökoormus. Töösisu on sama, kuid on veel päris keerulised lisakohustused. Samuti on ka omal alal suurem kompetents.
Täpselt samamoodi kui teemaalgataja, ei vegeteeri ma mugavustsoonis nii, nagu mitusada eurot rohkem palka saav kolleeg.

Olen saanud küll ohtralt tunnustust, kiitust ja head tagasisidet oma tööle, kuid palk on ikkagi paari kolleegi võrreldes ebavõrdne.

Palgavahe on tekkinud sellest, et kolleegid on asutusesiseselt ametit vahetanud. Varasematel ametikohtadel oli kõrgem palk.

See ei vasta päris tõele, et saab see, kes küsib. Olen küsinud ja korduvalt teemat tõstatanud. Tegelikult on palka paar korda ka õige pisut tõstetud, aga vahe paari teise kolleegiga on vaatamata sellele üüratu (nende palka tõstetud ei ole). Palku üritatakse ühtlustada, aga kuna kahe palganumbri vahe on väga suur, siis kuluks selleks ilmselt aastaid, kui need ühtlaseks saab.

Väga kurvaks teeb selline asi! Äärmine ebaõiglus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.05 20:10; 23.05 21:48; 24.05 19:49; 24.05 21:44; 24.05 22:42; 24.05 23:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga äkki töötaja number 1 ainult ise arvab, et tal on tunduvalt rohkem tööd? See, et ta teeb lisatunde võib tähendada hoopis, et ta ei ole nii efektiivne kui teised, kes oma tööga tööajal hakkama saavad. Mina enda asutuses olen küll vaadanud, et mida rohkem keegi hädaldab ja ületunde teeb, seda rohkem teistele tundub, et tal jube töökoormus on. Tegelikult saaks sama töö teha kenasti ilma hädaldamata ja ületundideta vaikselt ära. Eelistaksin pigem sellist töötajat ning maksaks talle lisatasu :). Lihtsalt väike mõttevälgatus…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga äkki töötaja number 1 ainult ise arvab, et tal on tunduvalt rohkem tööd? See, et ta teeb lisatunde võib tähendada hoopis, et ta ei ole nii efektiivne kui teised, kes oma tööga tööajal hakkama saavad. Mina enda asutuses olen küll vaadanud, et mida rohkem keegi hädaldab ja ületunde teeb, seda rohkem teistele tundub, et tal jube töökoormus on. Tegelikult saaks sama töö teha kenasti ilma hädaldamata ja ületundideta vaikselt ära. Eelistaksin pigem sellist töötajat ning maksaks talle lisatasu :). Lihtsalt väike mõttevälgatus…[/tsitaat]Ma ei tea, kas pidasid silmas mind või teemaalgatajat.
Enda kohta võin ma öelda, et minul on rohkem kohustusi. Meie kohustuste hulk ning tulemused on väga lihtsalt mõõdetavad.
Samuti on ülemus nõus, et ma teen rohkem, pingutan rohkem ja tulemused on paremad, aga palka pole võimalik tõsta korraga nii palju, et see kõrgemapalgalise kolleegiga ühtlustuks.

P.S. Hädaldanud ei ole ma tööl mitte kunagi. Mõnikord olen isegi mõelnud, et ehk peaks?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.05 20:10; 23.05 21:48; 24.05 19:49; 24.05 21:44; 24.05 22:42; 24.05 23:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Küsimus kahele kannatajale – kas te siis oleksite rahul, kui teie kolleegide palka vähendatakse 28 ja 35 protsenti? Ühtlustamine ja võrdne kohtlemine ei tähenda ju automaatselt palgatõusu! Kui ülemakstud kolleeg näiteks töölt lahkub ning tema asemele võetakse uus ja palju madalama palgaga töötaja, kas siis olete rahul?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.05 22:25; 24.05 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Palk on hind, mille sa ise endale paned. Õigemini on sinu tööjõud kaup, mida sa müüd. Oma tööjõu müümisele kehtivad samasugused müügiseadused, nagu muulegi kaubale. Kui kaup ähvardab sulle kätte jääda, müüd seda odavamalt. Kui sinu kaubale on suur nõudlus, saad küsida kallimat hinda.
Olen ise kunagi olnud olukorras, kus minu palk oli firma sama taseme töötajatest suurim. Mind kutsuti sinna, kehitasin õlgu ja ütlesin mingi numbri. Tööandjatele sobis. Pärast hakkasin firmas kuulma, et ei saa teha seda ja teist, kuna minu palk pidavat kõik ressursid ära sööma:))
Kui mina oleks see töötaja nr 2, siis ma küll ei kavatseks ennast ogaraks töötada selleks et mingisuguse pugejaga nr 1 võrdne panus anda. Võibolla nr 1 annab liiga suure panuse? Varsti on nr 1 hauas või vähemalt haigevoodis ning puudeprotsendiga. Nr 2 aga naudib elu ja oma head palka.
Võta rahulikumalt, teemaalgataja! Üks variant on ju tõmmata oma töökoormus ja ülesanded nr 2 tasemele või siis 28 protsenti väiksemateks.
Ise sa panid oma tööjõule sellise hinnalipiku. nr 2 ega firma omanikud pole süüdi, et end nii madalalt hindasid. Teine kord hinda ennast kõrgemalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Tere Hommikus kirjutas:[/small]

töötajal nr 1 on samad kohustused, mis töötajal nr 2, lihtsalt spetsialiseerumine on minimaalselt veidi teine. Mõlemad töötajad on vajalikud, lihtsalt minu hinnangul panustab töötaja nr 1 ka ajaliselt (ületunnid koormuse töttu) ning teadmiste poolest rohkem (tegeleb ka mitte otseselt tööülesannetest lähtuvalt) [/tsitaat]

Ületunnid on MIINUS, see näitab, et töötaja ei saa oma tööga oma tööajal hakkama ja vajab lisaaega. Ükski tööandja ei soosi ületunde. Ise kirjutasid ka, et see teine saab veel suurema tööga kiiremini ja efektiivsemalt hakkama ja jääb aega veel üle ka, et varem ära minna.

Ja üleüldse, kus sa tema palga teada said? Pangas saab iga inimene erinevat palka, ka sama tööd tehes ja kõik hoiavad selle kiivalt saladuses. Sõltuma pidi see staazist, varasemast töökohast pangas jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ületunnid on MIINUS, see näitab, et töötaja ei saa oma tööga oma tööajal hakkama ja vajab lisaaega. Ükski tööandja ei soosi ületunde. Ise kirjutasid ka, et see teine saab veel suurema tööga kiiremini ja efektiivsemalt hakkama ja jääb aega veel üle ka, et varem ära minna.

Ja üleüldse, kus sa tema palga teada said? Pangas saab iga inimene erinevat palka, ka sama tööd tehes ja kõik hoiavad selle kiivalt saladuses. Sõltuma pidi see staazist, varasemast töökohast pangas jne. [/tsitaat]Ei mõista küll, kuidas saab väita, et alati on ületundide tegemine hoopis töötaja viga ja saamatus? Mis mõttes töötaja ei saa hakkama?
Meie asutuses on näiteks nii, et on palju väikelaste emasid, kes peavad tihti laste haiguse pärast koju jääma. Samuti on teatud inimesed, kes 1-2 korda kuus istuvad haiguslehel. See tähendab seda, et ka nende inimeste töö on vaja ära teha. Kui puhkuseid saab ette ennustada, siis haiguseid kahjuks mitte. Haigetega on tööandja muidugi arvestanud, aga viirustel on omadus töötajaid korraga murda. Seega, on põhjus, miks on vaja mõnikord ületunde teha hoopis selles, et tööandja on töötajate värbamisel teinud valearvestuse – tööl peaks olema rohkem inimesi, kui tegelikult on. Peaks olema palju suurem puhver.
Samuti suureneb meie töökoormus alati järsult mingite kampaaniate vmt. asjade tõttu, mis iseenesest on ajutise loomuga, mille puhul tööandja jällegi ei näe põhjust lisajõude selleks palgata.

Seega, on väga rumal, et mitte öelda lausa solvav väide, et inimene, kes teeb ületunde on saamatu, kes oma tööga hakkama ei saa. Ma võin enda kohta küll öelda, et mul on nii kvaliteet kui ka kvantiteet alati väga hea olnud ning enamasti olen selles osas esirinnas. Ja see ei ole lihtsalt minu ettekujutus või enesekiitmine, vaid nii tõesti on. Meil on tulemused väga lihtsalt mõõdetavad ja kõikidele kolleegidele avalik.

Õnneks on meil ületunnid tasustatud, mis jällegi omakorda näitab seda, et kui neid ületunde tehtaks töötaja laiskuse või saamatuse tõttu, siis neid tööandja ju ilmselt ei tasustaks ka.

See on muidugi ka üsna kummastust tekitav arvamus, et kui teed tööd pühendunult või vähemalt keskmisest parema suhtumisega, siis oled pugeja. No uskumatu lihtsalt! Kui ma oleks pugeja, siis ma oleksin juba ammu palju parema palga endale välja pugenud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.05 20:10; 23.05 21:48; 24.05 19:49; 24.05 21:44; 24.05 22:42; 24.05 23:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei mõista küll, kuidas saab väita, et alati on ületundide tegemine hoopis töötaja viga ja saamatus? Mis mõttes töötaja ei saa hakkama?
Meie asutuses on näiteks nii, et on palju väikelaste emasid, kes peavad tihti laste haiguse pärast koju jääma. Samuti on teatud inimesed, kes 1-2 korda kuus istuvad haiguslehel. See tähendab seda, et ka nende inimeste töö on vaja ära teha. Kui puhkuseid saab ette ennustada, siis haiguseid kahjuks mitte. Haigetega on tööandja muidugi arvestanud, aga viirustel on omadus töötajaid korraga murda. Seega, on põhjus, miks on vaja mõnikord ületunde teha hoopis selles, et tööandja on töötajate värbamisel teinud valearvestuse – tööl peaks olema rohkem inimesi, kui tegelikult on. Peaks olema palju suurem puhver.
Samuti suureneb meie töökoormus alati järsult mingite kampaaniate vmt. asjade tõttu, mis iseenesest on ajutise loomuga, mille puhul tööandja jällegi ei näe põhjust lisajõude selleks palgata.

Seega, on väga rumal, et mitte öelda lausa solvav väide, et inimene, kes teeb ületunde on saamatu, kes oma tööga hakkama ei saa. Ma võin enda kohta küll öelda, et mul on nii kvaliteet kui ka kvantiteet alati väga hea olnud ning enamasti olen selles osas esirinnas. Ja see ei ole lihtsalt minu ettekujutus või enesekiitmine, vaid nii tõesti on. Meil on tulemused väga lihtsalt mõõdetavad ja kõikidele kolleegidele avalik.

Õnneks on meil ületunnid tasustatud, mis jällegi omakorda näitab seda, et kui neid ületunde tehtaks töötaja laiskuse või saamatuse tõttu, siis neid tööandja ju ilmselt ei tasustaks ka.

See on muidugi ka üsna kummastust tekitav arvamus, et kui teed tööd pühendunult või vähemalt keskmisest parema suhtumisega, siis oled pugeja. No uskumatu lihtsalt! Kui ma oleks pugeja, siis ma oleksin juba ammu palju parema palga endale välja pugenud.
[/tsitaat]
Samas, kui sa oleksid nii hea töötaja nagu sa väidad, oleks seda paremat palka sulle juba ammu pakutud. Mis sa üldse vireled seal, kui nii kõva tegija oled? Mine sinna, kus sind rohkem hinnatakse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 23.05 16:21; 24.05 21:12; 24.05 23:30;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Samas, kui sa oleksid nii hea töötaja nagu sa väidad, oleks seda paremat palka sulle juba ammu pakutud. Mis sa üldse vireled seal, kui nii kõva tegija oled? Mine sinna, kus sind rohkem hinnatakse.[/tsitaat]Ma ju oma esimeses kommentaaris kirjutasin, et mul on tasapisi palka tõstetud, aga kuna käärid on nii suured (paaril töötajal on masueelsest ajast, kui nad töötasid samas asutuses teisel ametikohal nii palju suurem palk), siis pean saama enne ilmselt 10 korda palgatõusu, et palgad ühtlustuks.
Ma ei virele. Mul on normaalne palk, kuid häiriv on see, et kolleeg, kellel on vähem kohustusi, kehvem suhtumine, väiksem kompetents saab nii palju rohkem palka, kuna ta töötas juhuslikult masueelsel ajal koha peal, kus maksti rohkem. Ja vahe ei ole 100 euros, vaid mitmesajas euros.
Mulle muidu meeldib mu töö väga. Ega ma muidu seal ei töötaks ning keskmisest rohkem pingutaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 23.05 20:10; 23.05 21:48; 24.05 19:49; 24.05 21:44; 24.05 22:42; 24.05 23:53;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma ju oma esimeses kommentaaris kirjutasin, et mul on tasapisi palka tõstetud, aga kuna käärid on nii suured (paaril töötajal on masueelsest ajast, kui nad töötasid samas asutuses teisel ametikohal nii palju suurem palk), siis pean saama enne ilmselt 10 korda palgatõusu, et palgad ühtlustuks.
Ma ei virele. Mul on normaalne palk, kuid häiriv on see, et kolleeg, kellel on vähem kohustusi, kehvem suhtumine, väiksem kompetents saab nii palju rohkem palka, kuna ta töötas juhuslikult masueelsel ajal koha peal, kus maksti rohkem. Ja vahe ei ole 100 euros, vaid mitmesajas euros.
Mulle muidu meeldib mu töö väga. Ega ma muidu seal ei töötaks ning keskmisest rohkem pingutaks. [/tsitaat]
Sul on meeldiv töö ja normaalne palk, aga KADEDUS ei lase elust rõõmu tunda:)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 23.05 22:25; 24.05 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötaja nr.1 võtab nüüd oma ametikirjelduse lahti ja vaatab, mis seal kirjas on ning teeb täpselt ja ainult seda. Ületunnid tuleb muidugi ka ära unustada. Igasugused lisatööd on ka lisatasu eest.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 35 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas anda märku – palga küsimus

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.