Kuidas minna ära mehe juurest kui jäin just tööta, raha mul pole ja kohta kuhu minna ka ei ole? Kõigele lisaks olen rase.
Jään pikemaks ajaks ikkagi mehest sõltuma ja tema \”armust\” elama?
P.S.Olen valmis ka õelateks vastusteks.
Ilmselt praegu ei saagi minna. Eks meil paljudel on olnud selliseid aegu.
Otsi töö, tekib raha ja leiad siis koha.
Kas mees ohustab sind kuidagi? Või lihtsalt probleemid ja tahad omaette olla? Emotsionaalne rase ikkagi, see pole kerge olek, aga kas oleks võimalik kuidagi külma kõhuga edasi elada praegu sama katuse all kui ka asi petmises vms. Kas nn emapalk on tulemas norm või miinimumi kanti? Mõtle rahulikult asjade üle ja ära hakka kohe tormama kui just elu ja tervise kallale ei kiputa.
Kui sa oled rase, elad mehega koos ja temast sõltuv siis, mis sunnib sind sealt lahkuma? See mees pidi siis, millegi väga korraliku sigadusega hakkama saama? Ma ei usu, et keegi sind rasedana tööle ka tahab ja tähtajalised töökohad on üldiselt füüsilised-koristamine või teine taoline koht, kus sa peaksid kokkupuutuma tugevamate kemikaalisega ja raskuste tõstmisega. No kui seda kõhtu väga näha pole, siis annaks ju midagi ikka korraldada 😉
Kui sa oled kindel oma valikus, siis tasuks sul sotsiaaltöötaja juurde aeg panna ja rääkida oma olukorrast. Lapse isalt saaksid lapse sünniga ju toetust pluss emapalk ja kui ikka hätta jääda(nt võttes üürika v ühika toa) saad ju teha toimetuleku toetust(selle kohta pead täpsemalt uurima, kuna on palju tingimusi nagu nt sissekirjutus). Lihtsalt raskeks läheb sul üksi 🙁 aga kui mehe juures elada ei kannata siis võimalusi ju ikkagi on.. pead küsima ja uurima
Kõige jubedam olukord üldse 🙁 Nii jube mõelda, kui paljud saavad lapsi ja siis lähevad kohe vahetult lahku. Paratamatult on kujunenud ju nii, et lapsed jäävad emaga ja siis ongi ema see, kes peab ots otsaga kokku tulema. Ei saa ikka võrrelda seda, kui kaks inimest kasvatavad koos last ja seda, kus isa maksab iga kuu mingit toetust. Vahe on tohutu. Seepärast ma ütlen ka, et kui ikka annab kuidagi asju lahendada, siis lahendage ära.
Ära minna on võimalik nii, et teed praegu plaani ja selle järgi siis hakkad tasa ja targu talitama.
Nt plaanid, et paned emapalgast iga kuu summa x kõrvale eraldi pangaarvele. Kui sul on kedagi on appi võtta last hoidma, siis pärast lapse 1a saamist hakkad vaikselt tööd otsima. Kui sul pole inimest, kes saaks su last vahel veidi hoida, kui tööd otsid, siis töötad kohe ja kiiresti selle nimel, et endale tugistruktuur luua (otsid uusi sõpru, soojendad vanade sõpradega suhteid, lood kontakti sugulastega jnejne). Uurid töötukassas kohe oma võimalusi (kursused jms) ja mõtled välja, millist tööd tahad teha (isegi kui hetkel ei õnnestu tööd leida). Kui oled lapse veidi kaela kandma kasvatanud, talle hoiukoha leidnud, töö leidnud ja seal veidi käinud ja sissetulek olemas, siis üürid korteri ja kolid sinna.
Selle plaani plussiks on, et kui hiljem selgub, et mehel polegi viga midagi, lihtsalt raseda emotsioonid keesid üle, siis on see ikkagi kasulik.
Kui sul pole võimalik mehega koos elada, sest ta on vägivaldne, siis on olemas turvakodud.
Ei olegi võimalik. Oled ennast tõelise supi sisse mähkinud, rahata, töötu, lapsega naine, kes on kellestki sõltuv. Täna õnne, et mees sind tänavale ajanud pole ja on nõus sind üleval pidama.
Kahju, et täiskasvanuks on saanud/saamas ja lapsi sigitab põlvkond, kellele on lapsepõlvest peale sisendatud, et just nende unistused saavad kõik täidetud, soovid jne, et nad on rockstaarid ja printsessid ja unikaalsed lumehelbekesed (88-87 aastate lapsukesed näiteks).
Ja nüüd nad istuvad ja kirjutavad artikleid kuidas keegi neid tööle ei võta ja kuidas nad miinimumpalka teenivad ja on väga nördinud, et reaalse elu karmid reelid kehtivad ka neile ja keegi ei tormagi nende probleeme nende eest lahendama.
Ma ei saa aru, teemaalgataja, mis imelahendust sa siit loodad saada? Sünnita laps ära, taastu sellest, pane lasteaeda, mine tööle, üüri korter, koli ära – nii nagu kõik sellises olukorras asja on lahendanud. Või ootad, et siin on mõni miljonär, kes lööb aega surnuks ja ei leia oma rahale õiget kohta, kuhu panna, et maksab sulle kinni lukskorteri ja viskab paarsada tuhat kulutamisraha ka…?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei olegi võimalik. Oled ennast tõelise supi sisse mähkinud, rahata, töötu, lapsega naine, kes on kellestki sõltuv. Täna õnne, et mees sind tänavale ajanud pole ja on nõus sind üleval pidama.
Kahju, et täiskasvanuks on saanud/saamas ja lapsi sigitab põlvkond, kellele on lapsepõlvest peale sisendatud, et just nende unistused saavad kõik täidetud, soovid jne, et nad on rockstaarid ja printsessid ja unikaalsed lumehelbekesed (88-87 aastate lapsukesed näiteks).
Ja nüüd nad istuvad ja kirjutavad artikleid kuidas keegi neid tööle ei võta ja kuidas nad miinimumpalka teenivad ja on väga nördinud, et reaalse elu karmid reelid kehtivad ka neile ja keegi ei tormagi nende probleeme nende eest lahendama.
Ma ei saa aru, teemaalgataja, mis imelahendust sa siit loodad saada? Sünnita laps ära, taastu sellest, pane lasteaeda, mine tööle, üüri korter, koli ära – nii nagu kõik sellises olukorras asja on lahendanud. Või ootad, et siin on mõni miljonär, kes lööb aega surnuks ja ei leia oma rahale õiget kohta, kuhu panna, et maksab sulle kinni lukskorteri ja viskab paarsada tuhat kulutamisraha ka…?[/tsitaat]
Söö … targutaja, inimesel on mure. Kuhugi ikk aminna annab, ma ei usu, et naljapärast minnakse, otsid üles sugulased, nii vähe või palju kui neid on ja palud abi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
