Esileht Koolilaps kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )

Teema: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Postitas:

Poiss 8-aastane. Mure selles, et laps saab õppimisega hästi hakkama, aga mure käitumisega, segab tunnis teisi, täidab töövihikuid ette, lappab raamatuid ja loeb ning ei märka, mida tunnis tehakse. Ühesõnaga ilmselgelt on tal igav. Õpetaja mingeid lisaülesandeid ei anna. Aga mina ei tahaks, et lapse anded sellisel viisil raisku lähevad. Kas aga oleks veel mingeid ringe vms, mida lapsele pakkuda. Elame Tartus, vaatasin, et TÜ teaduskool nii väikestega ei tegele. Aga, kas midagi veel on. Või kasvõi ise mingeid ülesandeid anda lahendada?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minge raamatukokku

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Pane sporditrenni. Ilmselgelt on sel lapsel vaja end välja rahmeldada kuskil. Sporditenn arendab keskendumist ja püsivust veel lisaks.
Andekate laste kõige suurem probleem on püsivuse puudumine ja mina arendaks pigem just seda poolt.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.04 14:06; 16.04 17:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hetkel peaksid arendama oma üle keskmise võimekat last tunnis käituma ja tähele panema.
Muidu sa ei taha teada, kui palju jama sellest edaspidi tuleb ja kui isiklikult õpetajad seda võtavad, kui üks ninatark oma asjadega tegeleb ja neist välja ei tee.
8a ei ole ju koolis veel midagi suurt teha peale vihikute värvimise?

Nii noored võivad alustada pranglimisest Miksikese keskkonnas ja mis need laste matemaatikavõistlused on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eelmised vastajad ei saa teemaalgataja probleemist aru. Laps ei peaks mitte koolis igavlema.
Mis koolis laps käib?
Tõenäoliselt mitte MHG ega ka mõne teise kooli \”katsetega\” klass (nt Kivilinna inglise keele klass)? Äkki üritad ta uuest aastast ikka kuhugi sellisesse kooli/klassi panna? MHG-st langeb ka lapsi välja ja inimesed kolivad, äkki on mõni vaba koht, kuhu saab kandideerida? Andekas laps teeks vast igasugu testid ja katsed ära.

Kui aga koolivälisest tegevusest rääkida, siis nt malering pakuks piisavalt ajutööd ehk. Mingid loodusringid on ju ka olemas, kus palju uusi teadmisi saab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea õpetaja märkab nii andekat last kui andetut last ja võimaluse ning mõistlikuse piires läheneb individuaalselt. Ehk siis annab andekatele näiteks lisaülesandeid juhuks, kui vajalik varem tehtud saab. Vähem andekatele ja aeglastele lastele pöörab jälle teisiti tähelapanu. Selge, et kõik pole ühe puuga löödud.

Antud juhul soovitan õpetajaga aru pidada ning küsida tema arvamust. Kui andekust kipub \”üle jääma\”, siis oleks ehk hea keskenduda ka näiteks muudele sotsiaalsetele oskustele, arendada kannatlikkust jms.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sporditrenn tõesti mõjub rahustavalt? Mina isiklikult vaidleks vastu, s.t. vaatan tuttavate jalgpalluritest lapsi ning üks paras rahmeldamine ja enda \”tugevuse\” näitamine käib pidevalt. Enda poisi panin kunstiringi ning üleaktiivsusega probleemi ei ole. Aga teemaalgatajal soovitan lapsega põhjalikumalt rääkida püsivusest ning tunnis käitumisest. Esimene klass on paljudele suhteliselt köki-möki. Mu kuueaastane (ja ei pea teda otseselt andekaks) lahendab ka esimese klassi töövihikuid ning kooli ta veel sügisel ei lähe. Võib ju tõesti kuskile maleringi panna või siis laenata raamatukogust mingeid keerulisemaid nuputamise ülesandeid või lahendada ristsõnu. Kui mõne aasta pärast ikka veel teadmisi üle jääb, siis võib ju panna kuskile teaduskooli jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 17:02; 19.04 11:56; 19.04 14:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kas sporditrenn tõesti mõjub rahustavalt? Mina isiklikult vaidleks vastu, s.t. vaatan tuttavate jalgpalluritest lapsi ning üks paras rahmeldamine ja enda \”tugevuse\” näitamine käib pidevalt. [/tsitaat]

Füüsiline aktiivsus on väga oluline. Mida väiksem laps, seda olulisem. See \”enda tugevuse näitamine\” on suhtumise küsimus, mitte spordi mõju.
Füüsiline aktiivsus tõstab kontsentratsiooni taset kohe kõvasti ning seda igas eas. Aga kui ikka tunnis kõik kiiresti valmis saab ning igav hakkab, pole sellest ka kasu. Meie klassis saavad kiiresti valmis saajad lisaülesandeid. Peaasi, et keegi ei tegeleks tunnis tunniväliste asjadega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.04 14:06; 16.04 17:12;
To report this post you need to login first.
Postitas:

siis tuleb arendada tähelepanu ja keskendumisoskust. Muidu oled paari aasta pärast väga hädas.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Poiss 8-aastane. Mure selles, et laps saab õppimisega hästi hakkama, aga mure käitumisega, segab tunnis teisi, täidab töövihikuid ette, lappab raamatuid ja loeb ning ei märka, mida tunnis tehakse. Ühesõnaga ilmselgelt on tal igav. Õpetaja mingeid lisaülesandeid ei anna. Aga mina ei tahaks, et lapse anded sellisel viisil raisku lähevad. Kas aga oleks veel mingeid ringe vms, mida lapsele pakkuda. Elame Tartus, vaatasin, et TÜ teaduskool nii väikestega ei tegele. Aga, kas midagi veel on. Või kasvõi ise mingeid ülesandeid anda lahendada?[/tsitaat]

Käitumishäire põhjuseks pole tingimata igavus.

Iga keskminegi laps suudaks töövihikus ülesandeid ette teha, iseasi kui korralikult.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tuttav mure. Minu poiss on praegu 10-aastane ja kõik algas samamoodi eespool kirjeldatuga. Kodus pidin tal poolkunstlikult õpiharjumusi kujundama – koduseid töid temal kunagi teha ei jäänud koju, koolis jõudis lahendatud ja veel ettegi. Leian, et rutiin aitab sellist last ja ikkagi võtsime õhtuti aega kooliasjadega tegelemiseks, vaatasime kõik üle ja reflekteerisime kumbki arusaadut/õpitut. Püüan last ka eesmärke seadma õpetada, aga kahjuks õpetaja ei ole huvitatud iseseisvatest, arutlevatest, uudishimulikest õpilastest – see ei ole mugav õpetajale (arenguvestlusel on mulle seda lausa sõna sõnalt öeldud). Kahjuks märkan, et õpihimu on vaikselt taandumas, asendub harjumusega, et pingutama ei pea, uut teadmist ja ahhaad ei ole juba ammu. Väga kahju. Õnnetuseks ei ole minu lapse näol tegemist väga hästi sotsialiseeruva tüübiga, mistõttu eelistasime kodu lähedal asuvat kooli ja ei suundunud Tallinna kesklinna, \”valitute\” kooli:). Püüame mehega kodus ikka aktiivselt ka lapsele pühenduda, pakume sportimist ja ühist väärtaega kuis aga jaksame. Lootus on pandud põhikooli lõpus tehtavatele valikutele (aitame neid vargsi kujundada), näis, mis mõtted noormehel siis peas mõlguvad. Peaasi, et õppimist \”maha ei jäta\”.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 18:50; 18.04 20:25; 19.04 09:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

sama probleemi lahendas meie õpetaja lisaülesannetega – igal rahutul tarkpeal on lauasahtlis kilekaaned lisaülesannetega (ristsaõnad, mäistatused, kavalad mateülesanded). kui plaaniline tunnitöö otsa saab, siis võtab kaante vahelt mõne lisaülesande (oma valikul) ja hakkab seda lahendama.

räägi õpetajaga läbi, annab ehk sel viisil teiegi mure lahendada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

omal ajal oli olemas tartu noorte loodusmaja, ehk on praegugi midagi taolist.
hästi tänuväärne asutus ja kiitmist väärivad juhendajad. minu \”tahan kõike teada\” poiss sai seal piisavalt täelepanu, uurimistööd ja mõttegümnastikat.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 15:27; 19.04 12:23; 19.04 14:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Äkki tasuks lasta hoopis arstil uurida, vbl põeb seda kaasaja moodsat haigust nn aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) (http://www.elf.ee/4133).
See on tänapäeval üsna sage nähtus. Kui õpetaja midagi seletab ja teised kõik peale sinu lapse kuulavad, siis miks sa arvad, et sinu laps juba kogu õpetaja poolt seletatavat teab ja seetõttu tegeleb muuga. Minu nägemuses ei suuda ta lihtsalt kekskenduda ja see võib vabalt olla haiguslik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.04 16:44; 18.04 18:14; 19.04 13:47; 19.04 14:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma ei saa aru, miks hakkab kohe õiendamine, et laps on kindlasti täiesti keskpärane, aga keskendumisraskustega. Muidugi on see ka mingi võimalus, aga äkki oleks ikkagi hakatuseks mõistlik eeldada, et koolis headele tulemustele õppiv laps, keda tema täiesti kirjaoskajalik ema peab võimekaks, ongi võimekas? Seda enam, et stsenaarium, kui andekas laps tunnis igavledes hästi distsipliinile alluma ei kipu, on suhteliselt tavaline.

Oma kogemuse järgi ütleksin, et \”eliitkool\” sobib viletsapoolsete sotsiaalsete oskustega andekale lapsele üldjuhul paremini kui kodulähedane tavakool. Ehkki ka seal võib mõnel lapsel olla igav, sest lõppude lõpuks on \”eliitkoolides\” küll vahest keskmisest mõnevõrra akadeemiliselt võimekamad lapsed koos, aga suurem osa lapsi siiski mingite üli-super-hüperandekate hulka ka ei kuulu, neid leidub alati vaid üksikuid.

Minu enda õpioskuste säilimise ja käitumisprobleemidest pääsemise tingis ilmselt vaid mu ema üliautoritaarne kasvatusstiil. Kooliaja alguseks olin ma juba nii ära hirmutatud ja nööri mööda käima õpetatud, et mingi korrarikkumine tunnis poleks kõne allagi tulnud, piirid olid sedavõrd rangelt paigas ja igast väiksemastki õpetaja märkusest emale võis tulla kodus kohutav skandaal. Aga surmigav oli mul seal tundides küll. Samuti ei pääsenud ma kunagi koduülesannete tegemisest, sest mitte iialgi polnud mu tähed ega numbrid ega miski muu mu vihikutes ema jaoks küllalt ilusa väljanägemisega, st õhtuti tegelesin ma ema patsist sikutamise ja vihapuhangute saatel tundide kaupa oma koolis tehtud ülesannete puhtalt ümberkirjutamisega – ikka uuesti, uuesti ja uuesti … Tegelikult oli mul üsna õnnetu lapsepõlv, ei soovita kellelegi. Aga kohusetunne ning õppimisharjumus, mis oleks võinud mul väga kergesti kaduda, sest tõesti haarasin asju, millega teised kurja vaeva nägid, väga lennult, jäi mulle tänu sellele alles. Midagigi positiivset.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 17:40; 18.04 19:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui tegemist pole diagnoositava ATHga, siis on ainult veel üks võimalus ja see on lihtsalt elementaarne kasvatusviga ehk lapsevanemad pole lapsele õpetanud elementaarseid käitumisreegeleid, et teisi ei segata, kui endal parasjagu igav on. Sel juhul ei tasu emal õpetajat süüdistada, et ta midagi ette ei võta ega tema lapsele ülejäänud 23st lapsest rohkem tähelepanu pööra, vaid vaadata tuleks eelkõige peeglisse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.04 16:44; 18.04 18:14; 19.04 13:47; 19.04 14:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui tegemist pole diagnoositava ATHga, siis on ainult veel üks võimalus ja see on lihtsalt elementaarne kasvatusviga ehk lapsevanemad pole lapsele õpetanud elementaarseid käitumisreegeleid, et teisi ei segata, kui endal parasjagu igav on. Sel juhul ei tasu emal õpetajat süüdistada, et ta midagi ette ei võta ega tema lapsele ülejäänud 23st lapsest rohkem tähelepanu pööra, vaid vaadata tuleks eelkõige peeglisse.[/tsitaat]Ma ei ole siiski päriselt nõus. Jah, loomulikult peab ka rääkima-rääkima-rääkima. Aga kui selle lapse kodus ei järgne just igale pisimalegi eksimusele järjepidevalt ebainimlik terror ja karistamine, mida laps ööpäev läbi paaniliselt kardab, siis ei ole normaalne seitsmeaastane lihtsalt ema manitsuse peale suuteline iga päev neli-viis tundi tikksirgelt liikumatult ja igasuguseid kõrvaltegevusi otsimata paigal istuma tapva igavuse olukorras, kus kõik ülesanded on ammu tehtud, mitte midagi uut ei räägita ning klassikaaslased teevad tunnist tundi ja päevast päeva ikka samu ja samu elementaarseid vigu asjades, mis sellel konkreetsel lapsel on ammuilma selged. Andekus on muide samuti erivajadus, ning juhul kui mõni laps saab tõepoolest oma ülesanded tunduvalt kiiremini valmis kui teised lapsed (korralikult muidugi, mitte kuidagi lohakalt ripa-rapa), siis on täiesti põhjendatud oodata, et õpetaja mõtleks talle välja lisategevuse või lepiks vähemalt mingi sellise võimaluse lapsevanemaga kokku (näiteks ma tean õpetajat, kelle tundides lastel on alati juturaamat kaasas, et kui ülesanne saab valmis ja teised alles lahendavad, võib ajatäiteks lugeda). Ei saa pidada elementaarseks, et mahajääjatele peavad olema regulaarselt järeleaitamistunnid, õpetaja peab eraldi järeltöid koostama ja parandama, peavad olema tasandusklassid, individuaalsed õppekavad ja tont teab mis, aga andekas laps, kelle jaoks samuti tavalisele keskmisele lapsele tehtud kooliprogramm on sobimatu, jääb täiesti ilma igasuguse tähelepanu ja hooleta.

Ma ei õigusta kindlasti mitte kasvatamatust ega täielikku distsiplineerimatust. Aga lapsed on lapsed ja nende vajadustega tuleb siiski ka mingil määral arvestada, mitte ainult kogu aeg näpuga viibutada, mis kõik laps valesti teeb ja mis tema vanem väidetavalt valesti teeb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 17:40; 18.04 19:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Minu enda õpioskuste säilimise ja käitumisprobleemidest pääsemise tingis ilmselt vaid mu ema üliautoritaarne kasvatusstiil. Kooliaja alguseks olin ma juba nii ära hirmutatud ja nööri mööda käima õpetatud, et mingi korrarikkumine tunnis poleks kõne allagi tulnud, piirid olid sedavõrd rangelt paigas ja igast väiksemastki õpetaja märkusest emale võis tulla kodus kohutav skandaal… [/tsitaat]
Mul hakkas kohe kurb sinu lugu lugedes, enda lapsepõlv tuli ka meelde, võibolla oli see tolle aja trend emadel:), taheti oma lastel parimast parimat ja harrastati sellist biheivioristlikku ära õpetamist, \”filigraanse fassaadi\” esitlemist. Igatahes on sarnased mälestused seoses õppimise ja kooli ja ema isiklike täitumata unistuste elluviimisest läbi huvihariduses osalemise.
Püüan mõistlikum ema olla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 18:50; 18.04 20:25; 19.04 09:00;
To report this post you need to login first.

Eesti õpetajad ei oska andekate lastega tegeleda (valdavalt), nad pole saanud vastavat koolitust, ja see ei ole nende viga, et andekate laste probleemi on meil siin alles viimasel ajal teadvustama hakatud.

Seetõttu ei saa sa lihtsalt minna ja nõuda lapsele erikohtlemist, sinust ei saada aru. Probleem on ühtviisi nii katsetega kui katseteta klassides, sest ikka on mõned lapsed, kes on klassi keskmisest tasemest tunduvalt üle. Lisaülesannete andmine ei ole enamasti lahendus, sest kui need pole just tõesti lapsele väga põnevad ülesanded, ei ole laps nende tegemisest huvitatud. Andeka lapse jaoks põnevate ülesannete väljamõtlemine pole paljude õpetajate jaoks paraku jõukohane. Andekas ei taha teha lihtsaid asju teistest rohkem, vaid enda tasemele vastavaid ülesandeid.

Mida me lapsevanematena praeguses seisus minu arvates saame teha, on esiteks jälgida, et laps ei läheks õpetajaga tülli. St ikkagi peab leidma selle nipi, mis paneb lapse enamvähemgi korralikult käituma tunnis. Kuidas, see oleneb aga konkreetsest lapsest ja õpetajast. Kuidagi peab laps aru saama ja suutma leppida, et nii ongi, et kõige tublim ei pruugi saada kõige rohkem tähelepanu ja kiitust.
Andekad lapsed on üsna leidlikud endale ise asendustegevusi leidma, kui nad on aru saanud, mis on lubatav ja miks päris kõik ei ole lubatav.

Vanemates klassides, kui laps juba võistlustelt õpetajale au ja kuulsust on toonud, on lihtsam õpetajaga läbirääkimisi pidada ja teatavat erikohtlemist soovida. Praegu saad sa üritada oma lapsele seletada, miks tal igav on ja mida ette võtta, st saad mõjutada ainult lapse suhtumist, õpetaja suhtumist sa praegu paraku muuta ei saa. Tulevikus – võib-olla. Paar esimest aastat on kõige raskem, minu arust. Samas peaksid sa ise lapsega pidevalt edasi tegelema, vastama tema küsimustele, tegema kodus lihtsamaid teaduskatseid, otsima nuputamisülesandeid (või hoopis aitama luuletusi kirjutada) jne, sest koolis seda ei tehta. Loovust tuleks ka säilitada ja arendada.

Vaata ka siit andekuse linke: http://www.teaduskool.ut.ee/

Ja veel. Ignoreeri nende soovitusi, kel pole kokkupuudet andekate lastega 😉

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 21:26; 19.04 12:40; 19.04 20:22; 19.04 20:32; 20.04 14:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nojaa
Kirjutan siin nüüd mitmes rollis.

Olin kooli ajal andekas laps. No tõesti andekas. Õpetaja oli meil karm, koguni nii karm, et vahel ka sikutamist esines. No tühja ka. Üldiselt olin üsna rõõmsameelne ka. Siiani arvan, et pigem väike sakutus kui nädalate-kuude kaupa irisemist ja sarkasmi. Ma olin algklassides ilmselgelt eespool oma klassikaaslastest. Lugesin esimese klassi algul niivõrd soravalt võõrast teksti, et õpetaja kahtlustas mind selle pähe õppinud olevat. Hiljem tulid juba olümpiaadid. Ometi, mitte iialgi ei tulnud mul mõtet igavuse tõttu tundi segama hakata. Või virisema, et mul on igav. Eks ma siis omaalgatuslikult sirvisingi õpiku uusi lehekülgi jms, kui teistest varem valmis sai. Ja vaatamata oma nutikale mõistusele, oli mul tegelikult probleeme korrektsusega. Õnneks õpetaja nõudis seda poolt kompromissideta. Niisiis kulus mul märgatav osa tunnist lihtsalt korrektse käekirja tegemisele.

Ja mida ma praegu õpetajana kahjuks näen – ilusat käekirja, korrektset vihikut ei väärtusta lapsevanem, ammugi siis laps. Lapsevanema arvates on õpetaja kiuslik, kui julgeb nõuda ülesande lahenduse kõrvale ka sõnalisi selgitusi või veidigi korrektsust. Õpilaste hulgas on hakanud levima mingi kiire-kiire-kiire, et justkui oleks oluline võimalikult kiiresti töö ära teha, ei olegi nagu tähtis, kas sai õigesti või valesti. Ei kulutata 10 sekunditki oma väärtuslikust ajast, et kontrollida ning visata pilk peale oma mõttekäigule. Kui nüüd hinne ei ole viis, siis tulevad vabandused – ma unustasin, ma ei pannud seda tähele, ma ei viitsinud kirjutada, aga ma tean seda tegelikult küll… No tule taevas appi. Niikaugele on jõutud, et kirjutada ei viitsi, aga 5 tahaks saada. Kusjuures lapsevanem veel kiidab takka ka, et võiks ikka 5 olla, et tegelikult ta ju teab, aga lihtsalt ei viitsi kirja panna.

Sai nüüd pikk ja nõme ja viguv kirjutis, aga õpetajana tahaks südamele panna lapsevanematele, et palun vaadake lapse kodutöid, visake aeg-ajalt pilk vihikusse. Kas on ka korralikult tehtud(jooned all, pealkirjad, kuupäevad, tehted ja selgitused või on ainult vastused) või on lihtsalt kuidagi ülejala.. See läheb suuremates klassides ainult hullemaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 22:41; 19.04 23:26; 19.04 23:35;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Äkki tasuks lasta hoopis arstil uurida, vbl põeb seda kaasaja moodsat haigust nn aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) (http://www.elf.ee/4133).
See on tänapäeval üsna sage nähtus. Kui õpetaja midagi seletab ja teised kõik peale sinu lapse kuulavad, siis miks sa arvad, et sinu laps juba kogu õpetaja poolt seletatavat teab ja seetõttu tegeleb muuga. Minu nägemuses ei suuda ta lihtsalt kekskenduda ja see võib vabalt olla haiguslik. [/tsitaat]

ATH ei välista seda, et laps on ka võimekas ja algklassi programmist tõepoolest teadmistega tegelikult ees. Käitumine, pidurdus- ja keskendumisvõime ei ole võimekusega ja IQga kuidagi seotud. Korras hinnetega laps ei ole küll vanema ja pedagoogi jaoks nii akuutne probleem kui mõni teine, aga õige lähenemiseta võib see võimekus üsna ruttu raisku minna, eriti oluline on see kuskil algkooli lõpul, kui tekkima peaks õpiharjumus.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

minul on oma lapsega kodus pidev lahkeheli seetõttu, et nõuan nt matemaatika tekstülesannetele täislausega vastust (aga miks? õpetaja ütles, et ei ole vaja…). Nõuan, et harjutused eesti keele vihikus oleks vormistatud, joonitud, kuupeävad olemas, ridadest kinni peetud (üle äärejoone ei kirjuta, jrk numbrid on väikese kirjatähe suurused, lõpumärgid ei ületa rida jne jne – aga miks? õpetaja ütles, et ei ole vaja…). Täiesti tigedaks teeb. Nõuan neid asju, sest olen ise otsapidi kooliga seotud ja enda kooliajast on sisse jäänud need tõed. Põhjendan oma nõudmisi ka sellega, et isegi kui õpetaja algklassides ei nõua, siis 5.klassis aineõpetajatega kohtudes, ei huvita ühtegi õpetajat see põhjendus, et 2.,3.klassis õpetaja ei nõudnud.
Klassis on olnud koosolekutel ka õpilaste tööd väljas – mina õpetajane ie julgeks neid näidatagi: rebitud lehtedel, vihikud plekilised, üle äärejoonte kirjutatud. Õpetaja ise näitab heldinult, on selline üdini hea inimene, mis on ju tore, aga laps teeb ju täpselt niipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, kui ei suuna ja ei erguta enamaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 18:50; 18.04 20:25; 19.04 09:00;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Andekuse või siis tubliduse teema on tõesti Eesti oludes vähe käsitlust leidnud. Minu laps on veel lasteaias, kuid puutun sellega juba praegu kokku. Olen aru saanud, et Eesti haridussüsteemis kehtib mingi põhimõte, et ei tohi last programmist ette õpetada. Ma ei saa sellest kohati aru, vähemalt lasteaia kontekstis. Kui laps loeb soravalt nii suuri kui väikeseid trükitähti ning arvutab kümne piires ladusalt, siis no miks ta peab tegema koos teistega harjutusi, kus veeritakse kokku kahesilbilisi sõnasid või tehakse ülesandeid 1+1. Võiks ju ometi anda mingeid lisaülesandeid või midagi keerulisemat. Arenguvestlusel öeldakse aga, et nad ei tohi programmist raskemaid asju õpetada….

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 17:02; 19.04 11:56; 19.04 14:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minul on oma lapsega kodus pidev lahkeheli seetõttu, et nõuan nt matemaatika tekstülesannetele täislausega vastust (aga miks? õpetaja ütles, et ei ole vaja…). Nõuan, et harjutused eesti keele vihikus oleks vormistatud, joonitud, kuupeävad olemas, ridadest kinni peetud (üle äärejoone ei kirjuta, jrk numbrid on väikese kirjatähe suurused, lõpumärgid ei ületa rida jne jne – aga miks? õpetaja ütles, et ei ole vaja…). Täiesti tigedaks teeb. Nõuan neid asju, sest olen ise otsapidi kooliga seotud ja enda kooliajast on sisse jäänud need tõed. Põhjendan oma nõudmisi ka sellega, et isegi kui õpetaja algklassides ei nõua, siis 5.klassis aineõpetajatega kohtudes, ei huvita ühtegi õpetajat see põhjendus, et 2.,3.klassis õpetaja ei nõudnud.
Klassis on olnud koosolekutel ka õpilaste tööd väljas – mina õpetajane ie julgeks neid näidatagi: rebitud lehtedel, vihikud plekilised, üle äärejoonte kirjutatud. Õpetaja ise näitab heldinult, on selline üdini hea inimene, mis on ju tore, aga laps teeb ju täpselt niipalju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, kui ei suuna ja ei erguta enamaks.[/tsitaat]

muidugi peaks lapsi ergutama enamaks.
kuid, kui see \”enam\”, piirdub perfektse vormistuse nõudmisega, siis on see üks kindlamaid viise lapse loomuliku õpihimu tapmiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 15:27; 19.04 12:23; 19.04 14:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Poiss 8-aastane. Mure selles, et laps saab õppimisega hästi hakkama, aga mure käitumisega, segab tunnis teisi, täidab töövihikuid ette, lappab raamatuid ja loeb ning ei märka, mida tunnis tehakse. [/tsitaat]
täpselt minu samas vanuses lapse kirjeldus.laps õpib hästi, ainult muusika on neli. tunnis ei kuula,sahmerdab, räägib vahele, täidab töövihikuid ette,joonistab.ka kodus ei suuda teha koduseid ülesandeid,pean pidevalt nõudma.
kooli vihkab täielikult.täna hommikul lausa ulgus enne minekut. põhjendab ära,miks talle koolis ei meeldi. ei suuda paigal istuda ja igavleda. isegi see ei kompenseeri,et koolis on tema parimad sõbrad ja õpetaja on tore.
tegelen lapse käitumisega koolis igapäevaselt,manitsen,palun,ähvardan, et ta paigal istuks ja vaikselt kuulaks. ei arva hetkekski,et tema sahmerdamine tuleneb andekusest. ta ütleb,et pingutab väga, et vaikselt olla, aga ei suuda.
lapse isa arvab,et laps on vaimselt võimekas. mina pigem ei arva või vähemalt vara on veel öelda. minu arvates on teises klassis hinne viis väga tavaline asi. ülejäänud pereliikmed (vanem õde, mina,lapse isa) pole ka koolis väga muid hindeid saanud.
igal juhul meie olemegi nüüd minemas lastepsühhiaatri juurde.arvan,et lapsel on mingit liiki tähelepanuhäire. loodan abi saada, et teda tunnis vaikselt istuma panna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Ma ei oleks päris nõus nendega, kes nõuavad perfektsust kõiges, ilusa käekirjaga ilusaid joonitud vihikuid jne.

Mõtlen nii: laps, kes kirjutab kodus oma lõbuks tõeliselt kalligraafilises kirjas \”romaane\” ja illustreerib neid, teeb väikevennale nuputamisülesannetega vihikuid jms peab iga tööpäev veetma koolis 5 tundi, maalides vihikusse a-tähti ja 10 piires tehteid. Ruute lugedes ja pealkirjade alla sirgeid jooni vedades. Lainelised jooned pole lubatud. Topeltjooned pole lubatud. Mitte midagi mitte kunagi omamoodi teha pole lubatud. Iga päev. Vahelduseks saab aeg-ajalt kuulata, kuidas 24 last järjest üht ja sama luuletust vastamas käivad.

Ma ei ole suutnud välja mõelda, mis oleks ühe tavalise täiskasvanu jaoks sama igav ja masendav kui andeka lapse koolipäev. Nad on kohas, mis neile ei meeldi, kaaslaste seas, kellest enamik samuti ei meeldi, ja peavad alluma niisuguste inimeste käskudele, kes on neist teatavas mõttes lollimad. Ära minna ei tohi. Hmm, nagu pantvangid, äkki?
Lisaks tunnis igavlemisele tuleb lapsel ju üle elada ka vahetunnid. Lärm, nõmetsemine, arutu tormamine. Kaaslasi ei huvita maailma asjad, nad hoopis joonistavad tahvlile m… ja muid roppusi, väänavad üksteisel käsi, küllap ka üritavad narrida. Isegi kui klassis on andekaid rohkem kui üks, ei ole võimalik neil omavahel kuskil vaikselt mängida, selleks lihtsalt ei leidu kohta.(Jah, eliitkoolides on ka nii!) Nii ongi normaalne, vist. Aga andekatele mõjub see halvasti, ja kui siis veel täiskasvanud norivad mingite mõttetute vihikute pärast või iga päev peab kuulama epistlit teemal \”ise nii tark, aga nii laisk\”, siis … halvemal juhul võib see laps üldse kõigele käega lüüa.

Ma saan aru, et on ameteid, kus ongi vaja ilma mõtlemata päevade kaupa monotoonset tööd teha. Aga, vabandust, kas me ikka peame oma väheseid andekaid just niisuguste ametite jaoks treenima?
Need hirmlohakate vihikutega lapsed (poisid eriti) kirjutavad olümpiaadidel ja võistlustel täpselt nõuetele vastavaid töid ilma mingite probleemideta. Oskavad küll, kuigi tavaliselt ignoreerivaid igasugu mõttetuid nõudmisi. (Ma ei ole kursis, aga usun, et ka nt tasemetöid suudavad nad korralikult vormistada, vähemalt kui neile õpetaja siiski pisutki meeldib.)

Kui laps on võimeline ilusasti ja arusaadavalt kirjutama ja kui ta oma hobidega tegeledes on järjekindel ja korralik, siis võiks need koolivihikud vabalt tähelepanuta jätta. Tööharjumust saab tekitada ka teisiti. Nagu ma ütlesin, lapsevanem peaks ise olema tark 😉

Vist pean veel selgitama, mis mõttes peab andekas laps kuulama endast lollimate käske. No näiteks viimases Känguru võistluses oli 3.-4. klassi lastele niisugune ülesanne:
\”Toomase klassikaaslaste hulgas on tüdrukuid kaks korda rohkem kui poisse. Millises vastusevariandis antud arv saab olla Toomase klassi õpilaste arvuks?
A: 30 B: 20 C: 24 D: 25 E: 29\”
Mitmed õpetajad olid veendunud, et ülesandes on viga (ainult õks õige vastusevariant võib olla). Vähemalt üks õpetaja oli selles veendunud ka siis, kui andekas laps oli talle asja ära seletanud ja teaduskooli veebilehel ka juba ammu õiged vastused väljas.
Siinsamas perekooliski on olnud näiteid, kuidas õpetajad saavad ülesannetest valesti aru, ja ausalt öeldes on ka töövihikutes vigaseid ülesandeid, mille vigasust õpetajad ei tunnista. Kui andekal tekkib järjepanu selliseid ülesannete põhjal arusaamatusi, kus lapsel on õigus, siis on õpetaja autoriteet läinud nagu niuhti ja mingite käskude-keeldudega seda tagasi ei saa. Lapsevanem võib muidugi kodus seletada, et õpetaja on inimesena väga hea ja südmalik vms, et laps temasse ikkagi lugupidamisega suhtuks. Aga kui õpetaja juhtub olema just seda norivat-irisevat tüüpi? Siis ongi ta lapse jaoks lihtsalt loll, keda paraku peab kuulama. Nagu pantvangis.

Ma ei saa siin foorumis öelda, mis positsioon või teadmised mul on, et andekate teemal sõna võtta. Aga neile, kes mu juttu natukenegi usuvad, soovitaks andekaid lapsi usaldada. Nad teavad päris hästi, kuidas ennast ise edasi arendada. Lihtsalt küsige neilt ja kuulake, mis neil öelda on. Ja ärge kartke, kui neil jääb keerukamate projektide tõttu töövihik kaanest kaaneni täitmata 😉

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.04 21:26; 19.04 12:40; 19.04 20:22; 19.04 20:32; 20.04 14:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

ATH ei välista seda, et laps on ka võimekas ja algklassi programmist tõepoolest teadmistega tegelikult ees. Käitumine, pidurdus- ja keskendumisvõime ei ole võimekusega ja IQga kuidagi seotud. Korras hinnetega laps ei ole küll vanema ja pedagoogi jaoks nii akuutne probleem kui mõni teine, aga õige lähenemiseta võib see võimekus üsna ruttu raisku minna, eriti oluline on see kuskil algkooli lõpul, kui tekkima peaks õpiharjumus.[/tsitaat]

Kui teemaalgataja kirjutab, et tal on lapse käitumisega mure, siis tuleb ATH võimalust kontrollida, sest lapsevanem omast tarkusest sellega ilmselt toime ei tule ja diagnoosi puhul on ka õpetaja sunnitud lapsele teise pilguga vaatama. Keegi pole ju kusagil väitnudki, et ATH välistab andekuse. Tegelikult tahaks teada, mille põhjal lapsevanem üldse väidab, et tema laps on andekam kui ülejäänud õpilased klassis. Lapsevanemad võivad ise arvata mida tahes, mõõdupuuks on siiski IQ-test.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.04 16:44; 18.04 18:14; 19.04 13:47; 19.04 14:15;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See teema on väga huvitav. Minu poiss on nn. sügiselaps ning kooli läheb ta siis kui on 7 täis ja saab oktoobris 8. Minu suguvõsas on mitmeid pika staa¸iga pedagooge, kes oma lapsed vene ajal ikka 6 aastaselt kooli panid ning nüüd käib ka kerge veenmine, et poiss peaks kooli minema, sest muidu hakkab igav ja siis tekivad probleemid jne…
Iseenda kooli ajast mäletan, et oskasin soravalt lugeda ja arvutada ning valdasin õigekirja ning olin samuti teistest ees. Sellest hoolimata ei hakanud ma tundi segama. Ja ei olnud igav. Mingi aeg nende ülesannete lahendamisele ju siiski kulub ning kindlasti annab siluda käekirja ja vaadata hoolsust. Ma siiski arvan, et tuleks tegeleda käitumis õpetamisega ning lapsega rääkida, et kui saad valmis, siis ootad vaikselt ja ei sega teisi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 17:02; 19.04 11:56; 19.04 14:07;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]See teema on väga huvitav. Minu poiss on nn. sügiselaps ning kooli läheb ta siis kui on 7 täis ja saab oktoobris 8. Minu suguvõsas on mitmeid pika staa¸iga pedagooge, kes oma lapsed vene ajal ikka 6 aastaselt kooli panid ning nüüd käib ka kerge veenmine, et poiss peaks kooli minema, sest muidu hakkab igav ja siis tekivad probleemid jne…
Iseenda kooli ajast mäletan, et oskasin soravalt lugeda ja arvutada ning valdasin õigekirja ning olin samuti teistest ees. Sellest hoolimata ei hakanud ma tundi segama. Ja ei olnud igav. Mingi aeg nende ülesannete lahendamisele ju siiski kulub ning kindlasti annab siluda käekirja ja vaadata hoolsust. Ma siiski arvan, et tuleks tegeleda käitumis õpetamisega ning lapsega rääkida, et kui saad valmis, siis ootad vaikselt ja ei sega teisi. [/tsitaat]

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.04 15:27; 19.04 12:23; 19.04 14:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei oleks päris nõus nendega, kes nõuavad perfektsust kõiges, ilusa käekirjaga ilusaid joonitud vihikuid jne.

Mõtlen nii: laps, kes kirjutab kodus oma lõbuks tõeliselt kalligraafilises kirjas \”romaane\” ja illustreerib neid, teeb väikevennale nuputamisülesannetega vihikuid jms peab iga tööpäev veetma koolis 5 tundi, maalides vihikusse a-tähti ja 10 piires tehteid. Ruute lugedes ja pealkirjade alla sirgeid jooni vedades. Lainelised jooned pole lubatud. Topeltjooned pole lubatud. Mitte midagi mitte kunagi omamoodi teha pole lubatud. Iga päev. Vahelduseks saab aeg-ajalt kuulata, kuidas 24 last järjest üht ja sama luuletust vastamas käivad.

Ma ei ole suutnud välja mõelda, mis oleks ühe tavalise täiskasvanu jaoks sama igav ja masendav kui andeka lapse koolipäev. Nad on kohas, mis neile ei meeldi, kaaslaste seas, kellest enamik samuti ei meeldi, ja peavad alluma niisuguste inimeste käskudele, kes on neist teatavas mõttes lollimad. Ära minna ei tohi. Hmm, nagu pantvangid, äkki?
Lisaks tunnis igavlemisele tuleb lapsel ju üle elada ka vahetunnid. Lärm, nõmetsemine, arutu tormamine. Kaaslasi ei huvita maailma asjad, nad hoopis joonistavad tahvlile m… ja muid roppusi, väänavad üksteisel käsi, küllap ka üritavad narrida. Isegi kui klassis on andekaid rohkem kui üks, ei ole võimalik neil omavahel kuskil vaikselt mängida, selleks lihtsalt ei leidu kohta.(Jah, eliitkoolides on ka nii!) Nii ongi normaalne, vist. Aga andekatele mõjub see halvasti, ja kui siis veel täiskasvanud norivad mingite mõttetute vihikute pärast või iga päev peab kuulama epistlit teemal \”ise nii tark, aga nii laisk\”, siis … halvemal juhul võib see laps üldse kõigele käega lüüa.

Ma saan aru, et on ameteid, kus ongi vaja ilma mõtlemata päevade kaupa monotoonset tööd teha. Aga, vabandust, kas me ikka peame oma väheseid andekaid just niisuguste ametite jaoks treenima?
Need hirmlohakate vihikutega lapsed (poisid eriti) kirjutavad olümpiaadidel ja võistlustel täpselt nõuetele vastavaid töid ilma mingite probleemideta. Oskavad küll, kuigi tavaliselt ignoreerivaid igasugu mõttetuid nõudmisi. (Ma ei ole kursis, aga usun, et ka nt tasemetöid suudavad nad korralikult vormistada, vähemalt kui neile õpetaja siiski pisutki meeldib.)

Kui laps on võimeline ilusasti ja arusaadavalt kirjutama ja kui ta oma hobidega tegeledes on järjekindel ja korralik, siis võiks need koolivihikud vabalt tähelepanuta jätta. Tööharjumust saab tekitada ka teisiti. Nagu ma ütlesin, lapsevanem peaks ise olema tark 😉

Vist pean veel selgitama, mis mõttes peab andekas laps kuulama endast lollimate käske. No näiteks viimases Känguru võistluses oli 3.-4. klassi lastele niisugune ülesanne:
\”Toomase klassikaaslaste hulgas on tüdrukuid kaks korda rohkem kui poisse. Millises vastusevariandis antud arv saab olla Toomase klassi õpilaste arvuks?
A: 30 B: 20 C: 24 D: 25 E: 29\”
Mitmed õpetajad olid veendunud, et ülesandes on viga (ainult õks õige vastusevariant võib olla). Vähemalt üks õpetaja oli selles veendunud ka siis, kui andekas laps oli talle asja ära seletanud ja teaduskooli veebilehel ka juba ammu õiged vastused väljas.
Siinsamas perekooliski on olnud näiteid, kuidas õpetajad saavad ülesannetest valesti aru, ja ausalt öeldes on ka töövihikutes vigaseid ülesandeid, mille vigasust õpetajad ei tunnista. Kui andekal tekkib järjepanu selliseid ülesannete põhjal arusaamatusi, kus lapsel on õigus, siis on õpetaja autoriteet läinud nagu niuhti ja mingite käskude-keeldudega seda tagasi ei saa. Lapsevanem võib muidugi kodus seletada, et õpetaja on inimesena väga hea ja südmalik vms, et laps temasse ikkagi lugupidamisega suhtuks. Aga kui õpetaja juhtub olema just seda norivat-irisevat tüüpi? Siis ongi ta lapse jaoks lihtsalt loll, keda paraku peab kuulama. Nagu pantvangis.

Ma ei saa siin foorumis öelda, mis positsioon või teadmised mul on, et andekate teemal sõna võtta. Aga neile, kes mu juttu natukenegi usuvad, soovitaks andekaid lapsi usaldada. Nad teavad päris hästi, kuidas ennast ise edasi arendada. Lihtsalt küsige neilt ja kuulake, mis neil öelda on. Ja ärge kartke, kui neil jääb keerukamate projektide tõttu töövihik kaanest kaaneni täitmata ;)[/tsitaat]

Selle ülesande koha pealt võib muidugi vaielda, kuna see on ilmselt ainult matemaatikute koostatud. Mina filosoofilise mõtlemise harrastajana küsiksin küll matemaatikult, miks inimene ei või/saa olla iseenda kaaslane. Eriti, kui inimesed aina sagedamini räägivad, et minu kõige parem sõber ja kaaslane olen mina ise.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.04 16:44; 18.04 18:14; 19.04 13:47; 19.04 14:15;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )


Esileht Koolilaps kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.