Esileht Koolilaps kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )

Teema: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei oleks päris nõus nendega, kes nõuavad perfektsust kõiges, ilusa käekirjaga ilusaid joonitud vihikuid jne.

Mõtlen nii: laps, kes kirjutab kodus oma lõbuks tõeliselt kalligraafilises kirjas \”romaane\” ja illustreerib neid, teeb väikevennale nuputamisülesannetega vihikuid jms peab iga tööpäev veetma koolis 5 tundi, maalides vihikusse a-tähti ja 10 piires tehteid. Ruute lugedes ja pealkirjade alla sirgeid jooni vedades. Lainelised jooned pole lubatud. Topeltjooned pole lubatud. Mitte midagi mitte kunagi omamoodi teha pole lubatud. Iga päev. Vahelduseks saab aeg-ajalt kuulata, kuidas 24 last järjest üht ja sama luuletust vastamas käivad.

Ma ei ole suutnud välja mõelda, mis oleks ühe tavalise täiskasvanu jaoks sama igav ja masendav kui andeka lapse koolipäev. Nad on kohas, mis neile ei meeldi, kaaslaste seas, kellest enamik samuti ei meeldi, ja peavad alluma niisuguste inimeste käskudele, kes on neist teatavas mõttes lollimad. Ära minna ei tohi. Hmm, nagu pantvangid, äkki?
Lisaks tunnis igavlemisele tuleb lapsel ju üle elada ka vahetunnid. Lärm, nõmetsemine, arutu tormamine. Kaaslasi ei huvita maailma asjad, nad hoopis joonistavad tahvlile m… ja muid roppusi, väänavad üksteisel käsi, küllap ka üritavad narrida. Isegi kui klassis on andekaid rohkem kui üks, ei ole võimalik neil omavahel kuskil vaikselt mängida, selleks lihtsalt ei leidu kohta.(Jah, eliitkoolides on ka nii!) Nii ongi normaalne, vist. Aga andekatele mõjub see halvasti, ja kui siis veel täiskasvanud norivad mingite mõttetute vihikute pärast või iga päev peab kuulama epistlit teemal \”ise nii tark, aga nii laisk\”, siis … halvemal juhul võib see laps üldse kõigele käega lüüa.

Ma saan aru, et on ameteid, kus ongi vaja ilma mõtlemata päevade kaupa monotoonset tööd teha. Aga, vabandust, kas me ikka peame oma väheseid andekaid just niisuguste ametite jaoks treenima?
Need hirmlohakate vihikutega lapsed (poisid eriti) kirjutavad olümpiaadidel ja võistlustel täpselt nõuetele vastavaid töid ilma mingite probleemideta. Oskavad küll, kuigi tavaliselt ignoreerivaid igasugu mõttetuid nõudmisi. (Ma ei ole kursis, aga usun, et ka nt tasemetöid suudavad nad korralikult vormistada, vähemalt kui neile õpetaja siiski pisutki meeldib.)

Kui laps on võimeline ilusasti ja arusaadavalt kirjutama ja kui ta oma hobidega tegeledes on järjekindel ja korralik, siis võiks need koolivihikud vabalt tähelepanuta jätta. Tööharjumust saab tekitada ka teisiti. Nagu ma ütlesin, lapsevanem peaks ise olema tark 😉

Vist pean veel selgitama, mis mõttes peab andekas laps kuulama endast lollimate käske. No näiteks viimases Känguru võistluses oli 3.-4. klassi lastele niisugune ülesanne:
\”Toomase klassikaaslaste hulgas on tüdrukuid kaks korda rohkem kui poisse. Millises vastusevariandis antud arv saab olla Toomase klassi õpilaste arvuks?
A: 30 B: 20 C: 24 D: 25 E: 29\”
Mitmed õpetajad olid veendunud, et ülesandes on viga (ainult õks õige vastusevariant võib olla). Vähemalt üks õpetaja oli selles veendunud ka siis, kui andekas laps oli talle asja ära seletanud ja teaduskooli veebilehel ka juba ammu õiged vastused väljas.
Siinsamas perekooliski on olnud näiteid, kuidas õpetajad saavad ülesannetest valesti aru, ja ausalt öeldes on ka töövihikutes vigaseid ülesandeid, mille vigasust õpetajad ei tunnista. Kui andekal tekkib järjepanu selliseid ülesannete põhjal arusaamatusi, kus lapsel on õigus, siis on õpetaja autoriteet läinud nagu niuhti ja mingite käskude-keeldudega seda tagasi ei saa. Lapsevanem võib muidugi kodus seletada, et õpetaja on inimesena väga hea ja südmalik vms, et laps temasse ikkagi lugupidamisega suhtuks. Aga kui õpetaja juhtub olema just seda norivat-irisevat tüüpi? Siis ongi ta lapse jaoks lihtsalt loll, keda paraku peab kuulama. Nagu pantvangis.

Ma ei saa siin foorumis öelda, mis positsioon või teadmised mul on, et andekate teemal sõna võtta. Aga neile, kes mu juttu natukenegi usuvad, soovitaks andekaid lapsi usaldada. Nad teavad päris hästi, kuidas ennast ise edasi arendada. Lihtsalt küsige neilt ja kuulake, mis neil öelda on. Ja ärge kartke, kui neil jääb keerukamate projektide tõttu töövihik kaanest kaaneni täitmata ;)[/tsitaat]

Selle ülesande koha pealt võib muidugi vaielda, kuna see on ilmselt ainult matemaatikute koostatud. Mina filosoofilise mõtlemise harrastajana küsiksin küll matemaatikult, miks inimene ei või/saa olla iseenda kaaslane. Eriti, kui inimesed aina sagedamini räägivad, et minu kõige parem sõber ja kaaslane olen mina ise.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

saan tegelikult aru teemaalgataja murest. omal ka andekas laps. ainult hetkel 10 aastat vanem, st juba 18. Ütlen ausalt – lisaülesannete andmine, ind. õppekavad ja konkreetselt tegelemine andeka õpilasega algas alles gümnaasiumis. põhikoolis oli see rohkem segav faktor, pedagoogise pilgu poolt siis. ei noh muidugi käis ja esindas oma kooli väga edukalt enamikel reaalainete olümpiaadidel, kergejõustikus, jalgpallis, males ja erinevatel konkurssidel ja viktoriinidel. Siis muidugi sai kiita, au- ja tänukirju ja mida kõike veel.
AGA igapäevane koolielu oli midagi muud. Poisil oli sõnaotseses tähenduses igav.põhikooli lõpuklassis hakas ka vaikselt nö poppi viskama. Mõistusega saan aru, et näiteks kui oli kaks viimast tundi matemaatika, kus õpiti riigieksamiks, ta lihtsalt ei tahtnud lõpus sinna enam minna. antud õpetaja oli isegi tubli, tegeles temaga individuaalselt, 9 klassi lõpuks oli ta poisiga läbi töötanud ka 10 klassi matemaatikaprogrammi ja antud klkassi õpikust ülesanded lahendatud. Aga kevadel pidi õpetaja ikkagi ka teisi lapsi rigieksamiks ettevalmistama.. ja kaua sa ikka istud ja istud ja istud ja haigutad ja aknast välja vaatad. ja vat siis hakkasid tulema märkused.. esialgu et X ei tee tunnis kaasa..siis X magab tunnis.. ja lõpuks X lahkus omavoliliselt tunnist. samas riigieksami soovitas ikkagi maksimumpunktidele…

Algklassides st teemaalgataja poja vanuses olid aga omad mured. No tegemist oli sellise suht tasakaaluka ja viisaka lapsega. Tollal ta ikka kuulas kenasti mida õpetaja räägib ja tegi mis kästi. aga igav oli. aasta-paar hiljem oskas juba salaja omale tunnis tegevust leida. Noh eks vaba aeg kulus trennidele ja võistlustele, seega kasutas tunnis õppetööst ülejäänud aega koduste tööde tegemisele.. ükskõik mis aines siis.. ühesõnaga õppis ainult koolis. ei oska öelda, kas tal ei õnnestunud õpetajatele vahele jääda, või nad lihtsalt ei tahtnud seda tähele panna. Eks vist viimast, neil ka kergem, sest mis lisaülesandeid neil ikka nii väga pakkuda on. aga nii – kõik tööd tehtud ja esitatud, hinded (ka jooksvad hinded) enamjaolt viied ja nii see laps siis oma koolipäevi mööda saatis. Vale muidugi.. andeka lapsega tuleks ikka tegeleda, mitte avastada ta enne olümpiaadi hooaega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nojaa
Kirjutan siin nüüd mitmes rollis.

Olin kooli ajal andekas laps. No tõesti andekas. [—] Ma olin algklassides ilmselgelt eespool oma klassikaaslastest. Lugesin esimese klassi algul niivõrd soravalt võõrast teksti, et õpetaja kahtlustas mind selle pähe õppinud olevat. Hiljem tulid juba olümpiaadid. [—] Niisiis kulus mul märgatav osa tunnist lihtsalt korrektse käekirja tegemisele.

Ja mida ma praegu õpetajana kahjuks näen [—] [/tsitaat]

Ma ei mõtle oma järgnevate küsimustega midagi paha, aga mind siiralt huvitaks. Sa olid andekas laps, lisaks ilmselt ka loomult tubli ning kohusetundlik. Kui sulle meeldis lugeda, kas sa ei unistanud lapsena näiteks kirjanikuks saamisest? Või kirjandusteadlaseks? Võib-olla filosoofiks? Kellekski muuks kui õpetajaks?
Või, kas õpetajana on su anded säilinud? Oled sa näiteks loovam kui need õpetajad, kes polnud lapsena andekad? Jõuad end ehk rohkem kursis hoida oma eriala uusimate saavutustega? Koostad ja annad välja õppematerjale? Kas su eeldatav andekus on alles ja kas sa kasutad seda?
Oled sa mõelnud, miks sina oled kooliõpetaja (loodetavasti siis väga tark ja pühendunud, võrreldes teistega), aga keegi X, kes tegi poppi, jättis kodutööd tegemata ning segas tundi ja tegeles oma asjadega, on edukas teadlane? Mis kasu ikkagi oli sellest, et püüdlikult tähti maalisid, mitte ei lugenud laua all salaja entsüklopeediat?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Teemaväline, aga siiski kommenteerin:
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selle ülesande koha pealt võib muidugi vaielda, kuna see on ilmselt ainult matemaatikute koostatud. Mina filosoofilise mõtlemise harrastajana küsiksin küll matemaatikult, miks inimene ei või/saa olla iseenda kaaslane. Eriti, kui inimesed aina sagedamini räägivad, et minu kõige parem sõber ja kaaslane olen mina ise.[/tsitaat]

Tead, see oleks imeline, kui mõni õpetaja sellise vaatenurga sisse tooks ja seda lastega arutaks. Räägiks sõnade erinevatest tähendusest erinevas kontekstis, matemaatika ja filosoofia erinevustest. Ja igasugu muudest põnevatest asjadest. Ja siis võiks lõpus küsida, et kui sa oled iseenda kaaslane ja pistad nahka külmkapis oleva tordi, kas sa sõid siis ikka terve tordi või äkki ainult poole.

Paraku on märksa sagedamad selgitused õpetaja suust \”Hindamisjuhendis on nii kirjas\”, \”Ma olen seda asja 20 aastat õpetanud, järelikult mul on õigus\”, \”Ma olen magistrikraadiga, kas sa, Mari, tõesti kahtled mu teadmistes?\”, \”Kõik teised said asjast aru nii, nagu ma seletasin, järelikult nii ongi õige\” jms.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Ma olen väga nõus ‘Kägu (Olen kägu 18/04/2012 21:26)’ kirjutatuga.
Üks asi, mis mul silma jäi kommentaaridest sellele teemale, et täiskasvanud naised kirjutavad, kuidas nendel oli ka igav, aga tundi nad ei seganud, vaid harjutasid hoopis ilusamat käekirja. Aga tunnisegajad ja igavlejad lapsed on poisid. Äkki see on näide sellest, et meie koolisüsteem on tüdrukutekeskne.
Mul on ka kodus keskmisest võimekam poisslaps. Tundide segamist pole tema puhul veel õnneks esinenud. Siiani on tal õpetaja, kes vajadusel annab kiirematele lisaülesandeid. Ja ka on tal õpikud/töövihikud juba tükk aega tagasi läbi loetud. Aga sügisest saab ta uue klassijuhataja ja hulga teisi uusi õpetajaid. Ma ei tea, kuidas siis asi olema hakkab. Lisaks veel lähenev puberteet. Ja veel olen ma mures, kuidas lapse andekust mitte raisku lasta.
Aga ilus käekiri, mis tähtsust sel tegelikult on? On lapsi, kes kohe hakkavad ilukirja tegema ja neid, kes kõvasti kirjatähtedega vaeva näevad. Aga miks peab käekiri ilus olema? Käekiri peab olema arusaadav, seda kindlasti, ma ei eeldagi, et õpetaja peaks selgeltnägija olema. Ja ka kirjalikult esitatavad tööd peavad olema nõuetekohaselt vormistatud, kuid eelkõige on tähtis ikkagi sisu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Ma ei oskagi nüüd öelda, kas mu andekus on säilinud või mitte.. Võib-olla olin ka keskmisest kiirema vaimse arenguga lihtsalt ja teised jõudsid mingil ajal ikka enam-vähem samale tasemel.
Ma lugesin tõesti väga-väga palju. Kohe hirmus palju. Kui miskit ikka kummitama jäi, siis vaatasin kindlasti entsüklopeediast järele. Vaatan siiani. Kohe on nii, et pean tundmatute asjadega tuttavaks saama. Kirjanikuks saamisest kindlasti ei unistanud. Pigem arstiks. Ja reaalained meeldisid niikuinii mulle rohkem. Kuidagi sellised tegijamad teadused nagu 🙂 Või ei osanudki lapsena sellistest asjadest unistada. Ehitasime onne, mängisime luurekat, mingil perioodil olime Nahksuka juttude teemast sisse võetud ja unistasin indiaanlaste kultuuriga tutvumisest.
Praegu? Päris kindlasti on mul väga-väga hea mälu, kiire taip, võime keerulisest materjalist lugemisel üsna ruttu aru saada. Ehk selline üle keskmise, aga mitte megaandekaas. Laisk olen üsna. Kohusetundlik siiski.

Kusjuures aastaid ma ei kujutanud end õpetajana. Alles ülikooli kolmandal kursusel kuidagi pooljuhuslikult sattusin pedagoogilisi valikaineid õppima. Vist ei ole keskmiselt loovam ja õppenaterjale ei valmista – pole aegagi, eelkõige pühendun siiski oma perele ja lastele. Õpetajana andekatega siiski mingil määral tegutseda üritan. Aga sügaval sisimas naudin hoopis enam tõsist õpiabi vajavate lastega töötamist. Võimalik, et tulevikus hakkan hoopis erivajadustega laste õpetamisega tegelema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei mõtle oma järgnevate küsimustega midagi paha, aga mind siiralt huvitaks. Sa olid andekas laps, lisaks ilmselt ka loomult tubli ning kohusetundlik. Kui sulle meeldis lugeda, kas sa ei unistanud lapsena näiteks kirjanikuks saamisest? Või kirjandusteadlaseks? Võib-olla filosoofiks? Kellekski muuks kui õpetajaks?
Või, kas õpetajana on su anded säilinud? Oled sa näiteks loovam kui need õpetajad, kes polnud lapsena andekad? Jõuad end ehk rohkem kursis hoida oma eriala uusimate saavutustega? Koostad ja annad välja õppematerjale? Kas su eeldatav andekus on alles ja kas sa kasutad seda?
Oled sa mõelnud, miks sina oled kooliõpetaja (loodetavasti siis väga tark ja pühendunud, võrreldes teistega), aga keegi X, kes tegi poppi, jättis kodutööd tegemata ning segas tundi ja tegeles oma asjadega, on edukas teadlane? Mis kasu ikkagi oli sellest, et püüdlikult tähti maalisid, mitte ei lugenud laua all salaja entsüklopeediat?[/tsitaat]

Ma ei oskagi nüüd öelda, kas mu andekus on säilinud või mitte.. Võib-olla olin ka keskmisest kiirema vaimse arenguga lihtsalt ja teised jõudsid mingil ajal ikka enam-vähem samale tasemel.
Ma lugesin tõesti väga-väga palju. Kohe hirmus palju. Kui miskit ikka kummitama jäi, siis vaatasin kindlasti entsüklopeediast järele. Vaatan siiani. Kohe on nii, et pean tundmatute asjadega tuttavaks saama. Kirjanikuks saamisest kindlasti ei unistanud. Pigem arstiks. Ja reaalained meeldisid niikuinii mulle rohkem. Kuidagi sellised tegijamad teadused nagu 🙂 Või ei osanudki lapsena sellistest asjadest unistada. Ehitasime onne, mängisime luurekat, mingil perioodil olime Nahksuka juttude teemast sisse võetud ja unistasin indiaanlaste kultuuriga tutvumisest.
Praegu? Päris kindlasti on mul väga-väga hea mälu, kiire taip, võime keerulisest materjalist lugemisel üsna ruttu aru saada. Ehk selline üle keskmise, aga mitte megaandekaas. Laisk olen üsna. Kohusetundlik siiski.

Kusjuures aastaid ma ei kujutanud end õpetajana. Alles ülikooli kolmandal kursusel kuidagi pooljuhuslikult sattusin pedagoogilisi valikaineid õppima. Vist ei ole keskmiselt loovam ja õppenaterjale ei valmista – pole aegagi, eelkõige pühendun siiski oma perele ja lastele. Õpetajana andekatega siiski mingil määral tegutseda üritan. Olen aastaid osalenud kõrgetasemeliste õpilasvõistluste ülesannete koostamisle. Aga sügaval sisimas naudin hoopis enam tõsist õpiabi vajavate lastega töötamist. Võimalik, et tulevikus hakkan hoopis hariduslike erivajadustega laste õpetamisega tegelema.
Teadlase elu, et miks ma seda ei valinud? Oli seegi võimalus pärast magistratuuri. Aga selleks ajaks oli sõrm juba kuradile antud (väikse koormusega õpetaja olin) ja teadlase elu tundus kuidagi liiga eluvõõras, selline tegelikust elust kaugel seisev. No mulle meeldib selline siblimine ja sagimine.

Üks millest siin vist valesti aru saadi – ei, ma ei kiida takka lõputule tähtede maalimisele ja joonte tõmbamisele. Lihtsalt kuskilt maalt läheb piir. Niipalju korralikult peab suutma õpilane ülesannet teha, et ta on hiljem suuteline seda ise lugema ja seletama. Mis kasu on loetamatust kirjutisest vihikus, mida õpilane ise ka lugeda ei suuda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Käitumishäire põhjuseks pole tingimata igavus.

Iga keskminegi laps suudaks töövihikus ülesandeid ette teha, iseasi kui korralikult.

[/tsitaat]
Mis töövihikute ettetäitmisest te siin räägite? Ja kui töövihik valmis saab (osad ülesanded tõenäoliselt valesti, sest vastavat teemat pole veel tunnis läbi võetud), mida siis laps tegema hakkab? Järgmise klassi töövihikuid ette täitma?
Minu lapsel oli ka eelkoolis igav, sest teised palju aeglasemad. Tundi küll ei rikkunud, aga joonistas oam tööde peale. Seetõttu sai valitud selline kool, kus laps poleks mitte teistest peajagu üle vaid pigem üks headest õpilastest, kellest on klassis ka nutikamaid ja targemaid.
Mina pooldan lapsele võimetekohase kooli valimist (Tartus see ka vast võimalik) ja seega ka koolikatseid. Tagantjärele muidugi ilmselt hilja soovitada, sest pole vist eriti suur tõenäosus, et mõnda neist koht vabaneb ja omaette küsimus on, kas laps soovibki kooli vahetada, kui tal juba väljakujunenud sõpruskond.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selle ülesande koha pealt võib muidugi vaielda, kuna see on ilmselt ainult matemaatikute koostatud. Mina filosoofilise mõtlemise harrastajana küsiksin küll matemaatikult, miks inimene ei või/saa olla iseenda kaaslane. Eriti, kui inimesed aina sagedamini räägivad, et minu kõige parem sõber ja kaaslane olen mina ise.[/tsitaat]
Kusjuures minu muidu üsna nutikas laps jättis ka Toomase enda arvestamata, ma vaatasin kohe, et siis sobiks ju mitu õiget, ahha, Toomas jäi järelikult kugemata. Känguru on loogika, mitte filosoofia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma ei oskagi nüüd öelda, kas mu andekus on säilinud või mitte.. Võib-olla olin ka keskmisest kiirema vaimse arenguga lihtsalt ja teised jõudsid mingil ajal ikka enam-vähem samale tasemel.
Ma lugesin tõesti väga-väga palju. Kohe hirmus palju. Kui miskit ikka kummitama jäi, siis vaatasin kindlasti entsüklopeediast järele. Vaatan siiani. Kohe on nii, et pean tundmatute asjadega tuttavaks saama. Kirjanikuks saamisest kindlasti ei unistanud. Pigem arstiks. Ja reaalained meeldisid niikuinii mulle rohkem. Kuidagi sellised tegijamad teadused nagu 🙂 Või ei osanudki lapsena sellistest asjadest unistada. Ehitasime onne, mängisime luurekat, mingil perioodil olime Nahksuka juttude teemast sisse võetud ja unistasin indiaanlaste kultuuriga tutvumisest.
Praegu? Päris kindlasti on mul väga-väga hea mälu, kiire taip, võime keerulisest materjalist lugemisel üsna ruttu aru saada. Ehk selline üle keskmise, aga mitte megaandekaas. Laisk olen üsna. Kohusetundlik siiski.

[/tsitaat]

Heh, nagu minust räägiksid :o) (mis enne oli ja mis nüüd on)
Mul olid ka vihikud, kuhu ma tundmatuid sõnu ülesse kirjutasin ja siis tähendusi otsisin. Kui tegu oli looma või taimega, püüdsin leida ka pilti, et olendist aimu saada. Nt 1. klassist on mul vihik sõnadega: salpeeter, okaapi, triangulatsioon jms.
Siiani aga kahetsen, et ei läinud arstiks õppima või juurasse – lihtsalt valisin kooli, kuhu teadsin end kindlalt sissesaavat (nõukaajal sai astuda ainult ühte kooli ja ainult ühele erialale korraga ja kui konkurssi ei läbinud, said alles järgmisel aastal uuesti proovida. Seega valisin kooli, kus konkurss oli ainult 13 inimest kohale)

Aga minu enda lapsel aitas kooli vahetamine. Lapsel hakkas endal ka üle viskama, et veeradilõppudel viimased nädalad tal enam-vähem vabad, kuna ülejäänud klass kordab või teeb järeltöid.
Nüüd peab ta võib-olla õppima rohkemgi, kui talle meeldiks aga on ise koolivahetusega rahul.
P.S. eelmises koolis õnneks nii palju oli, et osad õpetajad andsid talle ka lisaülesandeid, et tal tunnis tegevust oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Seetõttu sai valitud selline kool, kus laps poleks mitte teistest peajagu üle vaid pigem üks headest õpilastest, kellest on klassis ka nutikamaid ja targemaid.
Mina pooldan lapsele võimetekohase kooli valimist (Tartus see ka vast võimalik) ja seega ka koolikatseid. [/tsitaat]

Vaataks jälle neid Känguru võistluse tulemusi, mu meelest saab sealt päris hea ülevaate, kus meie matemaatiliselt võimekamad koolis käivad (kusjuures seal võistlusel on ülioluline ka teksti mõistmine, ainult arvutamisoskusest ei piisa).

http://www.teaduskool.ut.ee/kanguru
Sortisin 3ndate klasside tulemuste järgi.

Reaalkool: parim tulemus 120 punkti, järgmine 87, teised alla 80. Kas too 120 punkti saanu pole mitte teistest peajagu üle? Kuhu kooli ta panna tuleks?

Prantsuse lütseum: I 111p, II 90p, järgmised alla 80. Esimene on ju peajagu üle oma kaaslastest. Lütseumi viletsaimal osalejal muide 29 punkti, ja osalejaid oli üldse vähe, eks seal muidugi teine põhisuund ka.

TIK: I 97, II 90, järgmised alla 75. Ja miski ei taga, et need targimad samas klassis on, mitte erinevates paralleelides.

21. kool: 102 ja 97 on parimad, kolmas 84.

GAG on veidi ühtlasem: I 80, II 68, III 55.

Härma: I 115, II 95 …

Mitmetes tavakoolides on üsna sama lugu, nt
Pala koolis I 94, II 65 (ja kuhu see laps sealt Palalt siis nüüd minema peaks?)

Muidugi on ka terve hulk koole, kus parim ongi ca 50 punkti.

Aga jutt, et andekas laps on eliitkoolis omasuguste seas, lihtsalt ei vasta tõele. Keskmine tase on eliidis päris kindlasti pisut parem, aga andekal ei ole väga vahet, kui palju ta teistest andekam on. Kas selle ajaga, kui tema teeb 5 ülesannet, teevad teised 3 või 4, ei oma erilist tähtsust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vaataks jälle neid Känguru võistluse tulemusi, mu meelest saab sealt päris hea ülevaate, kus meie matemaatiliselt võimekamad koolis käivad (kusjuures seal võistlusel on ülioluline ka teksti mõistmine, ainult arvutamisoskusest ei piisa).

http://www.teaduskool.ut.ee/kanguru
Sortisin 3ndate klasside tulemuste järgi.

Reaalkool: parim tulemus 120 punkti, järgmine 87, teised alla 80. Kas too 120 punkti saanu pole mitte teistest peajagu üle? Kuhu kooli ta panna tuleks?

Prantsuse lütseum: I 111p, II 90p, järgmised alla 80. Esimene on ju peajagu üle oma kaaslastest. Lütseumi viletsaimal osalejal muide 29 punkti, ja osalejaid oli üldse vähe, eks seal muidugi teine põhisuund ka.

TIK: I 97, II 90, järgmised alla 75. Ja miski ei taga, et need targimad samas klassis on, mitte erinevates paralleelides.

21. kool: 102 ja 97 on parimad, kolmas 84.

GAG on veidi ühtlasem: I 80, II 68, III 55.

Härma: I 115, II 95 …

Mitmetes tavakoolides on üsna sama lugu, nt
Pala koolis I 94, II 65 (ja kuhu see laps sealt Palalt siis nüüd minema peaks?)

Muidugi on ka terve hulk koole, kus parim ongi ca 50 punkti.

Aga jutt, et andekas laps on eliitkoolis omasuguste seas, lihtsalt ei vasta tõele. Keskmine tase on eliidis päris kindlasti pisut parem, aga andekal ei ole väga vahet, kui palju ta teistest andekam on. Kas selle ajaga, kui tema teeb 5 ülesannet, teevad teised 3 või 4, ei oma erilist tähtsust.[/tsitaat]

Need esimese otsa tüübid on kindlasti andekad. Aga laps, kes neist 10-20 punkti vähem on saanud, võib vabalt olla sama nutikas, piisab lihtsalt sellest, kui paaris ülesandes selle õige nipi peale mitte tulla.

Andekal on süvaõppega koolis natuke parem ikka. Oleneb muidugi õpetajast, aga minu lapse klassis on just matemaatikas pidevalt mingid paljundatud töölehed käigus, kuna raamat ja töövihik on ikka vist kõigi jaoks liiga lihtsad. Päris andekatel on lisaks veel oma ülesanded, igavlema ei pea. Lahendavad kasvõi sudokusid, kui õpetajal midagi muud ette sööta pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

Mina olin samuti üle keskmise andekas, kes 11 aastat ühes Tallinna \”eliitkoolis\” igavles. Lisaks teemaalgataja kirjeldatule leidsin, et paljud töövihikutes leiduvad ülesanded on mõeldud 3-aastastele ning kas keeldusin neid üldse tegemast või siis sodisin trotsist sinna midagi suvalist. Õpetaja oli meil karmi käega vanakooli pedagoog. Sain palju \”kahtesid\” ja ka \”ühtesid\”, päevikus leidus pidevalt märkusi tunni segamise jmt kohta. Kui ühel heal 1. klassi päeval otsustasin lihtsalt mitte kooli minna, pidin järgmisel päeval klassi ees aru andma, miks ma nii tegin. Kokkuvõttes suruti mind kenasti ja efektiivselt raamidesse. 4. klassist alates hakkasin isegi kiituskirju saama, kuna olin lõpuks aru saanud, et minu meetodid ei tööta.

Kuigi ma koolis kunagi õppimisega ei tegelenud, oli mul 11. klassi lõpuks nii kõrini kui veel olla saab. Ma ei suutnud ennast kõigil päevadel kooligi vedada, lihtsalt selline kohutav koolitüdimus oli.

Ülikooli ma kohe ei läinud, pidasin 2 a vahet ja teenisin raha, elasin välismaal ja õppisin kohaliku keele ära – kahe kuuga sain kõnekeele suhu, 6 kuu pärast sooritasin juba ülikoolis õppimiseks ning kodakondsuse saamiseks vajaliku keeletesti. Õnneks sai ülikoolis ka kiirendatud programmi järgi õppida. 6 aastat 4,5 jooksul ja selle kõrvalt 3/4 koormusega töötades oli minu jaoks normaalne.

Mul tõesti pole häid ettepanekuid ega lahendust teemaalgataja murele. Ilmselt tuleks alustada õpetajaga rääkimisest ning võimaldada lapsele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid ka väljaspool kooli. Kahjuks ei võimalda meie koolisüsteem andekatel vastavalt nende võimetele areneda, kõik surutakse mingisse ühtsesse vormi.

Please wait...
Näitan 13 postitust - vahemik 31 kuni 43 (kokku 43 )


Esileht Koolilaps kuidas arendada üle keskmise võimekat last?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.