Oled ju küll päris hea mölakas, kes teise rasket olukorda ära kasutab. Miks ta peaks olematu hinnaga sulle oma osa andma. Kui inimesel on aru peas, siis ta ei tee seda, olgu võlglane või ärgu olgu.
See pole ärakasutamine. Inimene on oma võlgades alati ise süüdi. Kas usaldas liialt, andis oma dokumendid või mis iganes. Petturid kasutavad ära inimesi, täiturid sundtäidavad kohtuotsust. Võlausaldajad tahavad oma raha kätte saada ja selleks ongi täituril kohustus vara realiseerida. Inimesel on õigus osta, mida iganes soovib ja selleks võimalus on. Täiturid ei tegeleks müügiga kui tahtjaid pole. Mina seda nii must-valgelt ei näe. Kui vara arvelt saab võlglane oma jamadest lahti, siis igati tervitatav tegevus. Mina ka ostaks turuhinnast odavamalt kui saaks ja täiesti süümekateta. Oma tehtu eest peab vastutama.
See pole ärakasutamine. Inimene on oma võlgades alati ise süüdi. Kas usaldas liialt, andis oma dokumendid või mis iganes. Petturid kasutavad ära inimesi, täiturid sundtäidavad kohtuotsust. Võlausaldajad tahavad oma raha kätte saada ja selleks ongi täituril kohustus vara realiseerida. Inimesel on õigus osta, mida iganes soovib ja selleks võimalus on. Täiturid ei tegeleks müügiga kui tahtjaid pole. Mina seda nii must-valgelt ei näe. Kui vara arvelt saab võlglane oma jamadest lahti, siis igati tervitatav tegevus. Mina ka ostaks turuhinnast odavamalt kui saaks ja täiesti süümekateta. Oma tehtu eest peab vastutama.
Nii see paraku on jah, mõni võib siin ju kaasa tunda aga võlg on võlg, kaasatundmisest see ei kao ega vähene.
Mõtlesin, et hakkan ka raisakotkaks ja soetan hädas inimeste kinnisvara võileiva hinnaga. Läksin sellele lehele mis siin jagati ja mida ma näen? Mingid peldikud, mille alghind on uusarendusega suht samas hinnaklassis. Kes neid ostab ja kes sellest alghinnast veel rohkem pakkuma hakkab? Või see hind on selles mõttes alghind, et kui sellega kaubaks ei lähe, siis järgmisel ringil saab juba mõistlikuma raha eest?
Nüüd on jah kalliks läinud. 10+ aastat tagasi võis sealt ikka suht odavalt endale kinnisvara leida või ka maatükke. Nüüd panevad turuhinnaga ja kui ostjat pole, siis lasevad hinda järjest rohkem alla. T1 keskuse müügil oli ka mitu korda alghinda alandatud.
Mu mehe vend ostis talu 17 000€ eest. Oli ainus pakkuja oksjonil. Tegi korda ja nüüd veab seal air b’n’b majutust. Talu taheti mitu aastat hiljem uuesti tagasi osta aga mehe vend keeldus müügist.
on vaks vahet, kas ostad oksjonilt terve kinnisvara või ainult ühe osa sellest ja hakkad siis omaniku õigusega kaasomanikkke terroriseerima. Kaasomanikeks võivad olla alaealised lapsed näiteks või vanainimene, kes asja ei jaga ja kellele vaba rahe ei ole ja kes ei tule selle peale, et ta peaks siinkohal ruttu sugulaste poole pöörduma.
Mina ei usu, et selliselt soetatud kinnisvaras nüüd õnn ja rikkus valitsema hakkab.
Oled ju küll päris hea mölakas, kes teise rasket olukorda ära kasutab. Miks ta peaks olematu hinnaga sulle oma osa andma. Kui inimesel on aru peas, siis ta ei tee seda, olgu võlglane või ärgu olgu.
Mis mõttes mölakas? See on tagajärg, et inimene ei oksa oma varaga muud teha, kui võlad kaela tõmmata ja vara sundmüüki saata. Samas kannatavad teised kaasosanikud, kui üks osa pannakse kohtutäituri poolt müüki, olgu tänulik, et sugulane ta välja aitas.
on vaks vahet, kas ostad oksjonilt terve kinnisvara või ainult ühe osa sellest ja hakkad siis omaniku õigusega kaasomanikkke terroriseerima. Kaasomanikeks võivad olla alaealised lapsed näiteks või vanainimene, kes asja ei jaga ja kellele vaba rahe ei ole ja kes ei tule selle peale, et ta peaks siinkohal ruttu sugulaste poole pöörduma.
Mina ei usu, et selliselt soetatud kinnisvaras nüüd õnn ja rikkus valitsema hakkab.
Ostu hetkel läks omandiõigus uuele üle. Minul kui omanikul on ka õigused. Ei osta seda ju kingiks saamatutele. Oma osaga tahaks midagi peale hakata ja kui seal on kõik vastu, siis peabki midagi ette võtma.
Ma kunagi ka nii ostsin ühe maatüki. 1/2 sain võileivahinnaga kätte ja kuna teine kaasomanik ei olnud nõus oma osa müüma, siis pöördusin kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks. Mul oli raha, et see osa välja osta, aga teisel poolel polnud. Aastaid hiljem müüsin maatüki 10 kordse kasumiga maha ja panin raha oma uue maja sissemaksuks. Ütleme nii, et maatüki soetasin ca 2500 euroga ja müüsin 28 000 euro eest. Ise ma sinna midagi ehitada ei tahtnud, sest tundsin halba aurat selle ümber.
Minu vend ostis Pärnusse korteri ka täiturilt. See on nö suvekorter. Ma aeg-ajalt kammin seda oksjonikeskust läbi. Kui raha ja aega on, siis võib päris hea tehingu saada. Ja jah teiste õnnetuse arvelt, aga keegi pole käskinud end võlgadesse mässida.
Mnjah, kahjuks paljud võlgnikud ja sellise suhtumisega, et enne põletavad maja maha, kui keegi teine selle saab. Ikka arvestatav hulk maju viimaste aastate jooksul nii põlema pandud- ja uus omanik peab sius selle jamaga tegelema.
Ma kunagi ka nii ostsin ühe maatüki. 1/2 sain võileivahinnaga kätte ja kuna teine kaasomanik ei olnud nõus oma osa müüma, siis pöördusin kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks. Mul oli raha, et see osa välja osta, aga teisel poolel polnud. Aastaid hiljem müüsin maatüki 10 kordse kasumiga maha ja panin raha oma uue maja sissemaksuks. Ütleme nii, et maatüki soetasin ca 2500 euroga ja müüsin 28 000 euro eest. Ise ma sinna midagi ehitada ei tahtnud, sest tundsin halba aurat selle ümber.
Minu vend ostis Pärnusse korteri ka täiturilt. See on nö suvekorter. Ma aeg-ajalt kammin seda oksjonikeskust läbi. Kui raha ja aega on, siis võib päris hea tehingu saada. Ja jah teiste õnnetuse arvelt, aga keegi pole käskinud end võlgadesse mässida.
Mnjah, kahjuks paljud võlgnikud ja sellise suhtumisega, et enne põletavad maja maha, kui keegi teine selle saab. Ikka arvestatav hulk maju viimaste aastate jooksul nii põlema pandud- ja uus omanik peab sius selle jamaga tegelema.
täiturid soovitavad varakult teha ostetud varale kindlustus. seda saab ette ka teha ja panna kuupäevaks tehingu kuupäev. kui tehing ei õnnestu, saab kindlustuse tühistada ja raha tagasi.
Mõtlesin, et hakkan ka raisakotkaks ja soetan hädas inimeste kinnisvara võileiva hinnaga. Läksin sellele lehele mis siin jagati ja mida ma näen? Mingid peldikud, mille alghind on uusarendusega suht samas hinnaklassis. Kes neid ostab ja kes sellest alghinnast veel rohkem pakkuma hakkab? Või see hind on selles mõttes alghind, et kui sellega kaubaks ei lähe, siis järgmisel ringil saab juba mõistlikuma raha eest?
esimesel korral pannakse turuhinnaga. kui ostjaid pole, siis langetatakse hinda. kui ikka pole, siis langetatakse veelgi. tuttava korteri alghind oli 160000, nüüdseks on 3 oksjonit ebaõnnestunud ja hind langenud 120000
Aga kui teemaalgataja näitel pannakse müüki 1/3 kolmetoalisest korterist ehk siis a la üks tuba, siis mida see uus omanik sellega peale hakkab, kui oletame, et korteris elab juba reaalselt mitu inimest (kes on ka rahvastikuregistris sellel aadressil)?
Aga kui teemaalgataja näitel pannakse müüki 1/3 kolmetoalisest korterist ehk siis a la üks tuba, siis mida see uus omanik sellega peale hakkab, kui oletame, et korteris elab juba reaalselt mitu inimest (kes on ka rahvastikuregistris sellel aadressil)?
Rendib mingid kaks kappi, kes ülejäänud ruttu välja söövad?
Rendib mingid kaks kappi, kes ülejäänud ruttu välja söövad?
Kuidas nad üldse sisse saavad kellegi koju? See, et mingi väike osa korterist kellelegi kuulub, ei anna veel õigust teiste inimeste koju siseneda. Isegi terve korteri omanikul pole õigust näiteks üürniku puhul sinna siseneda, saati siis veel juhul, kui omanikule ainult mingi tükike sellest korterist kuulub. Ei kujuta reaalselt ette, et keegi oma raha sellise asja alla paneks.
Rendib mingid kaks kappi, kes ülejäänud ruttu välja söövad?
Kuidas nad üldse sisse saavad kellegi koju? See, et mingi väike osa korterist kellelegi kuulub, ei anna veel õigust teiste inimeste koju siseneda. Isegi terve korteri omanikul pole õigust näiteks üürniku puhul sinna siseneda, saati siis veel juhul, kui omanikule ainult mingi tükike sellest korterist kuulub. Ei kujuta reaalselt ette, et keegi oma raha sellise asja alla paneks.
nad on peale osa ostmist täpselt sama suurte õigustega omanikud kui senised elanikud. õigus on kutsuda lukuabi ja endale kuuluvasse korterisse siseneda. ta ei pea kelleltki midagi küsida, osa korterist kuulub talle ning ega ta pole seda oma osa ju senistele elanikele välja üürinud, et ta ei tohiks sinna ise minna.
see on kahjuks väga sagedane “äriplaan”, kus ostetakse senitide eest mingi mõtteline osa korterist või majast ja paigutatakse sinna mõni eluheidik vms ebameeldiv tegelane elama. nii ei jäägi vanadel elanikel muud üle kui kaasomand lõpetada ja oma osa sellest olematu hinna eest maha müüa.
selle peale ei tasu küll lootma jääda, et ega keegi seda 1/3 korterist niikuinii oskjnilt ei osta – ostjaid jagub, kui hind on madalaks kukkunud
nad on peale osa ostmist täpselt sama suurte õigustega omanikud kui senised elanikud. õigus on kutsuda lukuabi ja endale kuuluvasse korterisse siseneda. ta ei pea kelleltki midagi küsida, osa korterist kuulub talle ning ega ta pole seda oma osa ju senistele elanikele välja üürinud, et ta ei tohiks sinna ise minna.
Kui ostetakse 1/3, siis tal ei ole sama suured õigused kui 2/3 omanikul. Ja kuidas see paigutamine käib, kui korter on reaalselt juba kasutuses? Kes otsustab, milline osa sellele ühe tüki omanikule läheb?
Teisel kaasomanikul ei ole aga piiramatult aega oma ostueesõiguse teostamiseks. Pärast ostu-müügitehingut tuleb kaasomanikul ostu eelisõigus realiseerida kuni kahe kuu jooksul (kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega).
Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatada ostjaga sõlmitud müügilepingust, selle sisust ja kõikidest lepingu tingimustest, mis võib tema ostueesõiguse teostamise otsust mõjutada. Seega peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
2 kuud hakkab kehtima ajast kui kaasomanik teada saab (teadmiseks võtab, teadmist tunnistab), mitte müügihetkest. Viivitamatu teatamine võib mõnel juhul väga keeruliseks osutuda, ametlikes teadaannetes avaldamisest ei piisa.
Kui ostetakse 1/3, siis tal ei ole sama suured õigused kui 2/3 omanikul. Ja kuidas see paigutamine käib, kui korter on reaalselt juba kasutuses? Kes otsustab, milline osa sellele ühe tüki omanikule läheb?
Siin on kõik ühine. Kapid pissivad 1/3 osas oma pissist potti, ülejäänud mööda, sest sende mõtteline osa on 1/3.
Kui ostetakse 1/3, siis tal ei ole sama suured õigused kui 2/3 omanikul. Ja kuidas see paigutamine käib, kui korter on reaalselt juba kasutuses? Kes otsustab, milline osa sellele ühe tüki omanikule läheb?
Nii et 2/3 korteri omanik saab isandat mängida ja takistada 1/3 osa omanikul oma osa kasutamist?
No aga oletame teemaalgatuse näitel, on kellegi kõbusal 80 ringis vanaemal 3-toaline korter, kus ta elab koos vanaisaga ja kus elab ka nende 60 ringis järeltulija. Korterist kuulub 1/3 vanaemale, 1/3 sellele 60 ringis järeltulijale ja 1/3 mingile veidi nooremale järeltulijale, kes seal ei ela, aga päris selle osa oma hiljuti lahkunud vanemalt. Nüüd see noorema osa läheb haamri alla. Ehk et minnakse siis kellegi kolmanda kodu kallale, kes ei pruugi asjast üldse teadlikud olla, vanemad inimesed, meiliaadresse pole. Ühel päeval siis on mingi lukubi ukse taga lihtsalt ja võõrad inimesed tulevad jõuga sisse ja teevad, mida tahavad?
No aga oletame teemaalgatuse näitel, on kellegi kõbusal 80 ringis vanaemal 3-toaline korter, kus ta elab koos vanaisaga ja kus elab ka nende 60 ringis järeltulija. Korterist kuulub 1/3 vanaemale, 1/3 sellele 60 ringis järeltulijale ja 1/3 mingile veidi nooremale järeltulijale, kes seal ei ela, aga päris selle osa oma hiljuti lahkunud vanemalt. Nüüd see noorema osa läheb haamri alla. Ehk et minnakse siis kellegi kolmanda kodu kallale, kes ei pruugi asjast üldse teadlikud olla, vanemad inimesed, meiliaadresse pole. Ühel päeval siis on mingi lukubi ukse taga lihtsalt ja võõrad inimesed tulevad jõuga sisse ja teevad, mida tahavad?
Kõigepealt ikka pärija tutvustab end ülejäänud omanikele ja teavitab, et on nüüd [surnud kaasomaniku asemel] kaasomanik.
Aga kui praegused omanikud mäkra mängivad, eks siis tuleb oma omandi käsutamiseks karmimad meetmed tarvitusele võtta.