Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas arestitakse 1/3 korterist?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )

Teema: Kuidas arestitakse 1/3 korterist?

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuskohast tekib inimestel arusaam, et need, keda ähvardab vara sundmüük, on mingil moel vastutustundlikud ja asjalikud inimesed? või miks peaks kaasomanikke karistama kellegi kolmanda tegude eest? kaasomand võib tekkida näiteks pärimise teel, nii et mul puudub igasugune kontroll teise kaasomaniku tegude üle. omanik oleks võinud… selliste oleksite  tagajärjed peaksid saama nuheldud ikka ainult nende endi, aga mitte asjasse mittepuutuvate inimeste kaela.

Teemaalgataja olen. Antud juhul ongi täpselt selline seis. Mingi vastutustundetu tegelane osutus 1/3 korteri pärijaks. Selline tüüp, kes iga kuu vahetab mobiilinumbrit ja kelleni info asjast jõudis üldse minu kaudu, sest minu kui kaasomaniku meili peale tuli teade, et osa korterist läheb oksjonile. Siiralt ei saa aru, kuidas selline asi on seadusega lubatud. Kohtutäitur oleks selle 1000-eurose võla alla võinud võlgniku auto arestida, mitte osa kolmanda isiku kodust.

+4
-7
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuskohast tekib inimestel arusaam, et need, keda ähvardab vara sundmüük, on mingil moel vastutustundlikud ja asjalikud inimesed? või miks peaks kaasomanikke karistama kellegi kolmanda tegude eest? kaasomand võib tekkida näiteks pärimise teel, nii et mul puudub igasugune kontroll teise kaasomaniku tegude üle. omanik oleks võinud… selliste oleksite tagajärjed peaksid saama nuheldud ikka ainult nende endi, aga mitte asjasse mittepuutuvate inimeste kaela.

Teemaalgataja olen. Antud juhul ongi täpselt selline seis. Mingi vastutustundetu tegelane osutus 1/3 korteri pärijaks. Selline tüüp, kes iga kuu vahetab mobiilinumbrit ja kelleni info asjast jõudis üldse minu kaudu, sest minu kui kaasomaniku meili peale tuli teade, et osa korterist läheb oksjonile. Siiralt ei saa aru, kuidas selline asi on seadusega lubatud. Kohtutäitur oleks selle 1000-eurose võla alla võinud võlgniku auto arestida, mitte osa kolmanda isiku kodust.

On tal see auto siis oma nimel üldse, et seda oleks võimalik arestida? Seadus on seadus, kuigi loll. Kui praegu kehtiva seaduse alusel ei saa kaasomanik sundmüügi järel ka kinnisvata eesostuõigust kasutada pärast müüki, tundub see tõesti väga ebaõiglane. Kõik teised kaasomanikud ju saavad. Mu tütar müüs korteri võõrale, kaasomanik kasutas oma õigust see korter sama summaga ära osta pärast notarilt müügilepingu saamist. Ise müüsin kaasomandis maja teise korruse,  kaasomanik pakkus juba esimesel päeval ülimadalat hinda ja kohe sulas kätte. Loomulikult seda ettepanekut vastu ei võtnud. Sõlmisin müügilepingu väga hea summa eest ühe firmaga ja kaasomanikul oli õigus sama summa eest see majaosa endale osta. Kiristas hambaid küll, aga ostiski. Eks ka see ole ebaõiglane seadus – kui oled pikka aega midagi elamiseks otsinud, lõpuks hea asukoha ja toreda kinnisvara eest  raha välja käinud, ei saa enne kaht kuud siiski kindel olla ega plaane pidada. Rääkimata remondist või sisse kolimisest. Seadus ei kohusta kaasomanikke isiklikult enne müüki teavitama ega soovitud summat avaldama. Kui müügikuulutus on netis üleval, on kõigil võrdne võimalus oma ostusoovi avaldada ja pakkumine teha. Ka kaasomanikel.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kaht kuud siiski kindel olla ega plaane pidada.

selle kahe kuuga olge ettevaatlik, see ei hakka lugema mitte müügist vaid sellest kui kaasomanik müügist teadlikuks saab, õigemini seda teadmist tunnistab.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kaht kuud siiski kindel olla ega plaane pidada.

selle kahe kuuga olge ettevaatlik, see ei hakka lugema mitte müügist vaid sellest kui kaasomanik müügist teadlikuks saab, õigemini seda teadmist tunnistab.

Seepärast palusimegi müügileping kohe notaril edasi saata ja üritasime ka väljatrüki ise üle anda. Mis õnnestus 3. päeval. Mingit tunnistust sellest üleandmisest küll vaja polnud, no näiteks, et kirjutaks alla, et tutvus lepinguga sel ja sel kuupäeval.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige lihtsam oleks teistel kaasomanike  võtta võlausaldajaga ühendust ja võlg ära osta. Siis muutub kaasomanik ise võlausaldajaks ning temal on nüüd õigus anta kohtutäiturile juhiseid, kuidas võlg kätte saada.

Lugege täitemenetluse seadustikku, seal on kirjas kuidas toimub võla sisse nõudmine täitemenetluses.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kuskohast tekib inimestel arusaam, et need, keda ähvardab vara sundmüük, on mingil moel vastutustundlikud ja asjalikud inimesed? või miks peaks kaasomanikke karistama kellegi kolmanda tegude eest? kaasomand võib tekkida näiteks pärimise teel, nii et mul puudub igasugune kontroll teise kaasomaniku tegude üle. omanik oleks võinud… selliste oleksite tagajärjed peaksid saama nuheldud ikka ainult nende endi, aga mitte asjasse mittepuutuvate inimeste kaela.

Teemaalgataja olen. Antud juhul ongi täpselt selline seis. Mingi vastutustundetu tegelane osutus 1/3 korteri pärijaks. Selline tüüp, kes iga kuu vahetab mobiilinumbrit ja kelleni info asjast jõudis üldse minu kaudu, sest minu kui kaasomaniku meili peale tuli teade, et osa korterist läheb oksjonile. Siiralt ei saa aru, kuidas selline asi on seadusega lubatud. Kohtutäitur oleks selle 1000-eurose võla alla võinud võlgniku auto arestida, mitte osa kolmanda isiku kodust.

see kolmandik pole ju juriidiliselt selle seal elaja kodu, vaid ta kasutab kolmandikuna oma eluruumist kellegi teise vara.

väga võimalik, et võlgnik ise ütles täiturile, et pangu müüki too kinnistu osa, mitte auto. autot ta ju ise igapäevaselt kasutab, toda korteri osa mitte, seega võlgnikul on kindlasti suurem huvi säilitada auto ning saada täituri käest veel võla tasumisest järgi jääv rahasumma, selle korteriosaga tal emotsioonid puuduvad

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige lihtsam oleks teistel kaasomanike  võtta võlausaldajaga ühendust ja võlg ära osta. Siis muutub kaasomanik ise võlausaldajaks ning temal on nüüd õigus anta kohtutäiturile juhiseid, kuidas võlg kätte saada. Lugege täitemenetluse seadustikku, seal on kirjas kuidas toimub võla sisse nõudmine täitemenetluses.

Teemaalgata olen. Lugesin seadustikku ja võtsin ühendust täituriga. Ta ei võimaldanud ära osta ütles, et võite osaleda oksjonil, kui tahate.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

see kolmandik pole ju juriidiliselt selle seal elaja kodu, vaid ta kasutab kolmandikuna oma eluruumist kellegi teise vara. väga võimalik, et võlgnik ise ütles täiturile, et pangu müüki too kinnistu osa,

Kogu korter on olnud seal elava inimese kodu 40 aastat. Võlgnik päris mõne kuu eest sellest kodust 1/3. Võlgnik pole suhelnud täituriga (viimane kinnitab).

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige lihtsam oleks teistel kaasomanike võtta võlausaldajaga ühendust ja võlg ära osta. Siis muutub kaasomanik ise võlausaldajaks ning temal on nüüd õigus anta kohtutäiturile juhiseid, kuidas võlg kätte saada. Lugege täitemenetluse seadustikku, seal on kirjas kuidas toimub võla sisse nõudmine täitemenetluses.

Teemaalgata olen. Lugesin seadustikku ja võtsin ühendust täituriga. Ta ei võimaldanud ära osta ütles, et võite osaleda oksjonil, kui tahate.

Võlausaldajaga oleks tulnud võtta ühendust, täitur täidab temale võlausaldaja poolt antud käsundit – saada raha kätte sh. müüa kinnistu. Siin ei ole ka võlgnikul sõnaõigust, et müüge seda või teist. Tavaliselt üritatakse võlg kätte saada arestides töötasu/arveid, kui seal ei ole hakatakse müüma vara. Teie ei saagi otse kohtutäiturilt osta, saate vaid siis kui võlgnik taotleb (ja võlausaldaja on nõus) müüki kohtutäituri kontrolli all st. võlgnik ise leiab ostja,  täitur võtab maha keelumärke tehingu tegemiseks ja  notar kannab võlasumma võlgnikule.

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja olen. Antud juhul ongi täpselt selline seis. Mingi vastutustundetu tegelane osutus 1/3 korteri pärijaks. Selline tüüp, kes iga kuu vahetab mobiilinumbrit ja kelleni info asjast jõudis üldse minu kaudu, sest minu kui kaasomaniku meili peale tuli teade, et osa korterist läheb oksjonile. Siiralt ei saa aru, kuidas selline asi on seadusega lubatud. Kohtutäitur oleks selle 1000-eurose võla alla võinud võlgniku auto arestida, mitte osa kolmanda isiku kodust.

Kogu korter on olnud seal elava inimese kodu 40 aastat. Võlgnik päris mõne kuu eest sellest kodust 1/3. Võlgnik pole suhelnud täituriga (viimane kinnitab).

Kas see inimene, kellelt päriti oli siis sees elava elukaaslane/ema-isa vm lähedane?
Muul juhul on rumalus elada kaasomandis kinnisvaras kindlsutamata, et “kodu” erinevatel asjaoludel säilib. Kõik teised nagu oleks süüdi peale “kannatava” kaasomaniku, aga tegelikult on ju tema poolt ka üht-teist tegemata (iseenda kindlustamiseks”.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mingit tunnistust sellest üleandmisest küll vaja polnud, no näiteks, et kirjutaks alla, et tutvus lepinguga sel ja sel kuupäeval.

Seda saad teada alles probleemi tekkimisel kas oli vaja või mitte.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas see inimene, kellelt päriti oli siis sees elava elukaaslane/ema-isa vm lähedane? Muul juhul on rumalus elada kaasomandis kinnisvaras kindlsutamata, et “kodu” erinevatel asjaoludel säilib. Kõik teised nagu oleks süüdi peale “kannatava” kaasomaniku, aga tegelikult on ju tema poolt ka üht-teist tegemata (iseenda kindlustamiseks”.

See, kellelt päriti, oli praeguse elaniku abikaasa ehk selle võlgniku vanaisa. Abielupaar elas selles korteris aastakümneid, üks abikaasa suri. Tegemist 80+ vanuses inimestega. Pärijateks olid võrdsetes osades abikaasa, lapselaps ja õelaps (mina). Paar kuud hiljem selgus, et lapselaps on võlgnikuks osutunud ja tema kinnisvara (ehk osa vanaema korterist) on arestitud ja müügis.

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja veel kord siin. Millest ma reaalselt aru ei saa, on see, et kui võlg on 1000 euro ringis (see summa sisaldab täituri kirja järgi ka kõiki kulusid), miks ta peab selle tunduvalt suurema summa eest oksjonile panema, teadmata, kas keegi selle üldse ära ostab, kui kaasomanik võiks selle kohe väiksema summa eest ära osta ja võlg saaks kohe tasutud?

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja veel kord siin. Millest ma reaalselt aru ei saa, on see, et kui võlg on 1000 euro ringis (see summa sisaldab täituri kirja järgi ka kõiki kulusid), miks ta peab selle tunduvalt suurema summa eest oksjonile panema, teadmata, kas keegi selle üldse ära ostab, kui kaasomanik võiks selle kohe väiksema summa eest ära osta ja võlg saaks kohe tasutud?

Miks väiksema? Turuhinnaga ikka ostad.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja veel kord siin. Millest ma reaalselt aru ei saa, on see, et kui võlg on 1000 euro ringis (see summa sisaldab täituri kirja järgi ka kõiki kulusid), miks ta peab selle tunduvalt suurema summa eest oksjonile panema, teadmata, kas keegi selle üldse ära ostab, kui kaasomanik võiks selle kohe väiksema summa eest ära osta ja võlg saaks kohe tasutud?

Ka võlgnikku ei saa panna ebavõrdsesse olukorda. Sina muidugi tahad selle osa 1000 euroga ära osta, aga kui 1/3 turuväärtus on 25 või 50 000, siis miks peaks võlgnik sellest rahast loobuma? Lasebki täituril maha müüa, tasub võla ja saab ülejäänud raha endale.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas see inimene, kellelt päriti oli siis sees elava elukaaslane/ema-isa vm lähedane? Muul juhul on rumalus elada kaasomandis kinnisvaras kindlsutamata, et “kodu” erinevatel asjaoludel säilib. Kõik teised nagu oleks süüdi peale “kannatava” kaasomaniku, aga tegelikult on ju tema poolt ka üht-teist tegemata (iseenda kindlustamiseks”.

See, kellelt päriti, oli praeguse elaniku abikaasa ehk selle võlgniku vanaisa. Abielupaar elas selles korteris aastakümneid, üks abikaasa suri. Tegemist 80+ vanuses inimestega. Pärijateks olid võrdsetes osades abikaasa, lapselaps ja õelaps (mina). Paar kuud hiljem selgus, et lapselaps on võlgnikuks osutunud ja tema kinnisvara (ehk osa vanaema korterist) on arestitud ja müügis.

Miks selline pärijate ring? Kadunul oli tehtud testament teile kolmele?

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka võlgnikku ei saa panna ebavõrdsesse olukorda. Sina muidugi tahad selle osa 1000 euroga ära osta, aga kui 1/3 turuväärtus on 25 või 50 000, siis miks peaks võlgnik sellest rahast loobuma? Lasebki täituril maha müüa, tasub võla ja saab ülejäänud raha endale.

Mina tahan, et vanainimene oma kodust ilma ei jääks. Ma ei taha seda 1/3 endale, vaid tema nimele osta. Mulle näib kohtutäituri tegevus praegu alusetu rikastumisena vanainimese arvelt, arvestades, et 1/3 korteri omanikuna ei ole sellel võlgnikul midagi, ta ei kasuta seda korteriosa ega ole ka kunagi selle vastu mingit huvi näidanud, ei maksa kommunaale, ei aita remontida vmt. Aga nüüd peaks järsku nagu lotovõidu saama vanainimese arvelt.

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pärijateks olid võrdsetes osades abikaasa, lapselaps ja õelaps (mina).

Miks see õelaps üldse päris kui lähemad sugulased olemas?

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Väga kurb, et selline olukord on, aga kohtutäitur ei tee selles olukorras küll midagi valesti. Kui võlgnikul muud vara ei ole, siis muidugi pannakse müüki talle kuuluv kaasomandi osa. Vahet ei ole, et teda see korter ei huvita, tema on ikkagi ka selle korteri omanik. Kaasomand ongi omandivorm, mis tasub kohe esimesel võimalusel ringi teha, eriti kui osad kuuluvad omavahel täiesti võõrastele inimestele – ideaalis oleks võinud juba pärimismenetluse ajal pakkuda, et ostate temalt selle 1/3 ära. Nüüd kahjuks juhtus see kõige hullem asi. Võib-olla lohutab see, et mitte ükski vähegi mõtlev inimene ei osta 1/3 mõttelist osa korterist, kui selle hind ongi 1/3 terve korteri hinnast. Ehk et ilmselt enampakkumine nurjub ja täitur langetab hinda, võib-olla lõpuks õnnestub ikkagi teil endal see ära osta. Samas on palju neid, kelle ettevõtlus ongi osta odava hinnaga kaasomandi osa ja siis nõuda, et teised tema osa välja maksaks (ja sellisel juhul on tal õigus 1/3 kogu korteri turuhinnast) või terve korter avalikule enampakkumisele pandaks. Ja siin tuleb tähele panna, et kohus lõpetab kaasomandi alati, küsimus on ainult selles, et mil viisil. Siin pakuti ka varianti otse võlausaldajalt küsida, kas saab ehk võla ära osta. Võite seda proovida – ma arvan, et võlausaldaja võtaks hinnana vastu võlast suurema summa ja selliselt saate te ise siis võlausaldajana teha avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Samas! Sellisel juhul peate tasuma ise täituritasud. Ja see mure ikkagi jääb, et 1/3 kuulub kellelegi teisele ja kuna on selge, et tegemist on inimesega, kes oma võlgadega ei tegele, võib see asi varsti uuesti korduda. Nii et võib-olla oleks parim variant siiski proovida ise enampakkumisel osaleda ja kaasomandi osa ära osta. Aga see ei pruugi õnnestuda. Kehv olukord igatepidi, kahjuks.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina tahan, et vanainimene oma kodust ilma ei jääks. Ma ei taha seda 1/3 endale, vaid tema nimele osta. Mulle näib kohtutäituri tegevus praegu alusetu rikastumisena vanainimese arvelt, arvestades, et 1/3 korteri omanikuna ei ole sellel võlgnikul midagi, ta ei kasuta seda korteriosa ega ole ka kunagi selle vastu mingit huvi näidanud, ei maksa kommunaale, ei aita remontida vmt. Aga nüüd peaks järsku nagu lotovõidu saama vanainimese arvelt.

Kõik on ju õige, juriidiliselt on see tema vara. Vanaisa lausa soovis seda talle jätta. Miks ta kehvem osanik siis teie arust on, kui teised? Miks ta peaks kommunaale maksma, kui sees ei ela? Ta võiks ka maksta oma osu kommunaalidest, aga oma kolmandiku kasutamise eest küsida üüri, mida ta ju ei tee ning tema osal elatakse hetkel tasuta.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pärijateks olid võrdsetes osades abikaasa, lapselaps ja õelaps (mina).

Miks see õelaps üldse päris kui lähemad sugulased olemas?

Ilmselt lahkunu tegi testamendi ja tahtis, et lisaks abikaasale päriksid ka õelaps ja võlgnikust lapselaps. Poleks testamenti, poleks ka probleemi.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ka võlgnikku ei saa panna ebavõrdsesse olukorda. Sina muidugi tahad selle osa 1000 euroga ära osta, aga kui 1/3 turuväärtus on 25 või 50 000, siis miks peaks võlgnik sellest rahast loobuma? Lasebki täituril maha müüa, tasub võla ja saab ülejäänud raha endale.

Mina tahan, et vanainimene oma kodust ilma ei jääks. Ma ei taha seda 1/3 endale, vaid tema nimele osta. Mulle näib kohtutäituri tegevus praegu alusetu rikastumisena vanainimese arvelt, arvestades, et 1/3 korteri omanikuna ei ole sellel võlgnikul midagi, ta ei kasuta seda korteriosa ega ole ka kunagi selle vastu mingit huvi näidanud, ei maksa kommunaale, ei aita remontida vmt. Aga nüüd peaks järsku nagu lotovõidu saama vanainimese arvelt.

Kohtutäitur ei rikastu, kui võlg koos menetluskuludega on 1000 eurot. Ülejäänud raha saab ju lapselaps.

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Milleks see lapselaps sellist vara üldse hoidma peaks kui ei kasuta. Tahabki raha saada ja maha müüa.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina tahan, et vanainimene oma kodust ilma ei jääks. Ma ei taha seda 1/3 endale, vaid tema nimele osta. Mulle näib kohtutäituri tegevus praegu alusetu rikastumisena vanainimese arvelt, arvestades, et 1/3 korteri omanikuna ei ole sellel võlgnikul midagi, ta ei kasuta seda korteriosa ega ole ka kunagi selle vastu mingit huvi näidanud, ei maksa kommunaale, ei aita remontida vmt. Aga nüüd peaks järsku nagu lotovõidu saama vanainimese arvelt.

Kõik on ju õige, juriidiliselt on see tema vara. Vanaisa lausa soovis seda talle jätta. Miks ta kehvem osanik siis teie arust on, kui teised? Miks ta peaks kommunaale maksma, kui sees ei ela? Ta võiks ka maksta oma osu kommunaalidest, aga oma kolmandiku kasutamise eest küsida üüri, mida ta ju ei tee ning tema osal elatakse hetkel tasuta.

Nende kommunaalide maksmist tegelikult saaks nõuda, mis ei ole kuidagi seotud otsese tarbimisega – nt ühistu võetud laen vms. A teiselt poolt jah, tema saaks nõuda ka kasutuseeliseid nende käest, kes sees elavad, sest nad saavad kasutada 1/3 rohkem kui neile kuulub.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks see õelaps üldse päris kui lähemad sugulased olemas?

Sest meie oleme lähimad elusolevad sugulased.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kasutuseeliseid nende käest, kes sees elavad, sest nad saavad kasutada 1/3 rohkem kui neile kuulub.

Talle on juhuse läbi paar kuud kuulunud 1/3 vanaema kodust, kuhu too on 40 aastat panustanud – mis kohta see vanaema sinu arvates üleliigselt on kasutanud?

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Talle on juhuse läbi paar kuud kuulunud 1/3 vanaema kodust, kuhu too on 40 aastat panustanud – mis kohta see vanaema sinu arvates üleliigselt on kasutanud?

Sellest kohast paar kuud on 1/3 tema omand. Palun olge täpsed, emotsioonid ei huvita kedagi. See oli vanaisa tahe, et nii läks.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Talle on juhuse läbi paar kuud kuulunud 1/3 vanaema kodust, kuhu too on 40 aastat panustanud – mis kohta see vanaema sinu arvates üleliigselt on kasutanud?

Ju see ikka vanaisa korter oli, muidu oleks tegu olnud ühisvaraga.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks see õelaps üldse päris kui lähemad sugulased olemas?

Sest meie oleme lähimad elusolevad sugulased.

see korter pole varasemalt siis ju vanaemale kuulunudki, kui vanaisa sai selle kolmeks pärandada. kui vanaema oleks olnud varem omanik, siis oleks saanud vanaisa pärandada vaid poolt korterit ning siis kuuluks vanaemale 1/2+1/3 ning sulle ja lapselapsele 1/6 vaid.

selline jagamine on olnud vanaisa soov, milles nüüd see lapselaps süüdi on? ta oleks võinud kohe peale vanaisa surma algatada ju kaasomandi lõpetamise ning vanaema pidanuks välja kolima või selle kolmandiku ära ostma.

kohtutäitur ei rikastu seda müües, tema ülesanne on müüa see võimalikult kõrge hinnaga, millest siis makstakse ära võlg, täituri tasu (seadusega! ette nähtud summa) ning ülejäänu saab lapselaps omale. kui täitur müüks seda sümboolse hinnaga, et sina saaks selle ära osta, siis rikuks täitur seadust, sest kahjustab lapselapse huve saada oma osast võimalikult suur hüvitis

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Miks see õelaps üldse päris kui lähemad sugulased olemas?

Sest meie oleme lähimad elusolevad sugulased.

Pärimine, ilma testamendita, käib ikka ringide kaupa, mitte ei valita välja kolme lähimat sugulast.
Miskipärast TA ei taha avaldada, kuidas sai pärand nii jaguneda. Korter kuulus täielikult vanaisale, kas ta tegi testamendi?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 139 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kuidas arestitakse 1/3 korterist?