Oleme naisega abielus olnud üle 10 aasta, kaks last ka. Oleme mõlemad 30-ndates. Seni on kõik olnud minu meelest ok. Sobinud oleme hästi, sarnased iseloomud, pole olnud ka niiväga hirmus rutiinne see elu olnud, pole me ka ebavõrdne paar. Üksteise soove oleme lugenud lausa silmadest.
Viimastel aastatel on naine muutunud palju rahuolematumaks kui varem. Meie pere majanduslik seis on tal kogu aeg hambus, kuigi ta teab, et selel oluliseks parandamiseks peaks ma näiteks Soome tööle minema ja ega meil hirmus suurt häda ka nüüd pole. Kui seni oleme teinud vastastikku üksteisel kingitusi ja üllatusi, siis nüüd teen ainult mina. On hakanud rohkelt väljas käima ja on vahel mitu päeva mõnel sõbrannal külas, jättes lapsed minuga (mul pole selle viimase vastu küll midagi). Aga kui küsin, ega mingi mees mängus pole, siis vihastab ja süüdistab mind luuludes. Samas teab ta näiteks oma ekspeikade elujärge kuidagi liiga hästi.
Kui küsin, mis viga ja mida soovib, siis ta tavaliselt esitab soove, mida ta teab, on väga raske täita (oluliselt rohkem raha, see et ma teeksin midagi suurt vms).
Kuidas naise fataalne rahulolematus tavaliselt välja näeb? Kas teised naised on ka nii enne lahkuminekut, mehe mahajätmist samamoodi käitunud?
Teema: Kuidas aru saada, et naisel mehest küllalt
olen kuulnud, et naised muutuvad kodus vastikuks ja samuti ükskõikseks, kui teine mees mängus on.
Usalda aga kontrolli!
Kui teine mees mängus oleks, kes teda südamest puudutanud on, siis ta säraks. Säraks nii ,et armuksid sina ka ära. Kui seal on mehed mängus, siis ilmselgelt jäävad nad sulle alla ja see ajab naise marru. Et olemasolev pole just ideaal, aga valikut ka ei ole.
Mis asjad need suured asjad siis on, mida naine sinult ootab?
Mind näiteks ajas jubedalt närvi see, et mees ei suutnud-viitsinud asju lõpule viia. Näiteks, hakkas remonti tegema, alustas, tegi midagi ära, aga mitte lõpuni ja siis nädalate kaupa mingit edasminekut polnud, vaid remondisodi ja tööriistad vedelesid mööda elamist… :(((
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleme naisega abielus olnud üle 10 aasta, kaks last ka. Oleme mõlemad 30-ndates. Seni on kõik olnud minu meelest ok. Sobinud oleme hästi, sarnased iseloomud, pole olnud ka niiväga hirmus rutiinne see elu olnud, pole me ka ebavõrdne paar. Üksteise soove oleme lugenud lausa silmadest.
Viimastel aastatel on naine muutunud palju rahuolematumaks kui varem. Meie pere majanduslik seis on tal kogu aeg hambus, kuigi ta teab, et selel oluliseks parandamiseks peaks ma näiteks Soome tööle minema ja ega meil hirmus suurt häda ka nüüd pole. Kui seni oleme teinud vastastikku üksteisel kingitusi ja üllatusi, siis nüüd teen ainult mina. On hakanud rohkelt väljas käima ja on vahel mitu päeva mõnel sõbrannal külas, jättes lapsed minuga (mul pole selle viimase vastu küll midagi). Aga kui küsin, ega mingi mees mängus pole, siis vihastab ja süüdistab mind luuludes. Samas teab ta näiteks oma ekspeikade elujärge kuidagi liiga hästi.
Kui küsin, mis viga ja mida soovib, siis ta tavaliselt esitab soove, mida ta teab, on väga raske täita (oluliselt rohkem raha, see et ma teeksin midagi suurt vms).
Kuidas naise fataalne rahulolematus tavaliselt välja näeb? Kas teised naised on ka nii enne lahkuminekut, mehe mahajätmist samamoodi käitunud?[/tsitaat]
Kõlab nagu väljavõte minu aastate tagusest elust oma endise elukaaslasega.
Oli üks pidu, kus ex käis üksinda. Pärast seda pidu kadus meie suhtest lähedus. Ei mingit romantikat, ei mingit seksi. Õnneks meil lapsi polnud ja mina ka temaga lapsi ei saanud. Seega oli palju vaba aega käia ja olla. Kogu aeg oli ta minuga rahulolematu. Ei meeldinud talle kuidas riietun, raha vähe jne. Käisin siis veel ülikoolis ning poole kohaga tööl. Ühel laupäeval soovisin temaga koos välja minna. Tema tõi ettekäändeks, et peab õppima, ei saa. Mõned tunnid hiljem hakkas ennast mukkima välja minekuks. Nagu mida? Õppimine? Ahh, pean minema vanaema sünnipäevale. Okei. Kuna olin juba pikemat aega kahtlustanud, siis otsustasin asja kontrollida. Läksin poodi ostsin vahuveini ja lilled ning läksin vanaema juurde. Tal oli tõesti sel päeval sünnipäev, kuid minu teada ta seda ei tähistanud. Ex’i pere oli väga meeldivalt üllatunud, et mul see meeles oli. Jõime kohvi ja sõime kooki. Aga keda polnud oli minu ex. Kohvi joodud hakkasin siis ex’i otsima. Leidsin ta linnast ühe tüübiga jalutamast. Normaalne. See hetk ja tunne ei unune mul vist iial. Mul hakkas paha. Pärast seda läksime lahku. 3kuu pärast uuesti kokku, aga see polnud enam endine. Olime koos ca 4 aastat, õnnetu suhe oli. Lõpetasin selle. Õnneks õigel ajal ja ilma lasteta 🙂
Aga soovitus. Mine korralda abikaasale üllatus piknik koos lastega, kui ta mõne sõbranna juures on. See peaks tehtav olema.
Soovin Sulle jaksu ja külma närvi ning loodan, et Sa ei leia, mida kahtlustad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleme naisega abielus olnud üle 10 aasta, kaks last ka. Oleme mõlemad 30-ndates. Seni on kõik olnud minu meelest ok. Sobinud oleme hästi, sarnased iseloomud, pole olnud ka niiväga hirmus rutiinne see elu olnud, pole me ka ebavõrdne paar. Üksteise soove oleme lugenud lausa silmadest.
Viimastel aastatel on naine muutunud palju rahuolematumaks kui varem. Meie pere majanduslik seis on tal kogu aeg hambus, kuigi ta teab, et selel oluliseks parandamiseks peaks ma näiteks Soome tööle minema ja ega meil hirmus suurt häda ka nüüd pole. Kui seni oleme teinud vastastikku üksteisel kingitusi ja üllatusi, siis nüüd teen ainult mina. On hakanud rohkelt väljas käima ja on vahel mitu päeva mõnel sõbrannal külas, jättes lapsed minuga (mul pole selle viimase vastu küll midagi). Aga kui küsin, ega mingi mees mängus pole, siis vihastab ja süüdistab mind luuludes. Samas teab ta näiteks oma ekspeikade elujärge kuidagi liiga hästi.
Kui küsin, mis viga ja mida soovib, siis ta tavaliselt esitab soove, mida ta teab, on väga raske täita (oluliselt rohkem raha, see et ma teeksin midagi suurt vms).
Kuidas naise fataalne rahulolematus tavaliselt välja näeb? Kas teised naised on ka nii enne lahkuminekut, mehe mahajätmist samamoodi käitunud?[/tsitaat]Vean kihla et naisel on armuke.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui teine mees mängus oleks, kes teda südamest puudutanud on, siis ta säraks. Säraks nii ,et armuksid sina ka ära. Kui seal on mehed mängus, siis ilmselgelt jäävad nad sulle alla ja see ajab naise marru. Et olemasolev pole just ideaal, aga valikut ka ei ole. [/tsitaat]
ei sära need armukesepidajad kodus midagi, vastupidi, käivad vihaselt ringi, ei räägi, hoiavad omaette, igavlevad ja on üdini vaevatud olemisega, ainuke elavnemise moment on siis, kui on vaja miski \”tööjutt\” telefoniga ajada, seda muidugi sinu kuuldekaugusest võimalikult eemal ja võimalikult pikalt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ei sära need armukesepidajad kodus midagi, vastupidi, käivad vihaselt ringi, ei räägi, hoiavad omaette, igavlevad ja on üdini vaevatud olemisega, ainuke elavnemise moment on siis, kui on vaja miski \”tööjutt\” telefoniga ajada, seda muidugi sinu kuuldekaugusest võimalikult eemal ja võimalikult pikalt. [/tsitaat]Mul ka selline kogemus. Armukesepidaja naine hakkab norima, nõmetsema ja tüli kiskuma. Alateadlikult otsib ta tüli, et siis sisimas oma petmist sellega õigustada.
Ma usun, et teemaalgataja sisetunne ei peta. Armuke või mitte, aga igal juhul on naine abielust tüdinud ja otsib väljapääsu.
NII ONGI Armukesepidaja naine hakkab norima, nõmetsema ja tüli kiskuma. Alateadlikult otsib ta tüli, et siis sisimas oma petmist sellega õigustada.
Õige mees ei lase oma naisel dikteerida vaid hoiab naise ohjes, sest kui naine roolis, siis vanker kraavis.
Mina paneks fakti ette aga koguks natuke materjali.
Keylogger arvutisse (siis saad kõik tema kontode paroolid teada) ja tee kindlaks ja kui asi on selge, siis pane fakti ette.
arvan, et naine on sinus pettunud. Ma olin ka alguses mehest vaimustunud, tal oli palju toredaid omadusi. Nüüd aga tunnen, et need toredad omadused ei kaalu üles tema teisi puudusi. Igapäevaga tundub mees üha suurem luuser. Isegi korteri kommunaalkulude jaoks ei jõua raha teenida ja iga töö ja tegemine käib suure ohkimise ja virisemise saatel. Kõige rohkem aga ärritab see, et ta ärritub meie kaheaastase lapse peale ja vingub kui väsitav on lapsega koos olla, st ühes ruumis. Vaatan oma meest ja ei tunne varsti peale haletsuse midagi. Alguses veel vihastusin, et ta nii saamatu on, aga nüüd võtan teda nagu oma last. Ja seetõttu ei taha temaga ka seksida.
My 2 cents, et su naisel on armuke ning tekkinud n-ö võrdlusmoment. Rahulolematus, viha jms oma seadusliku mehega on küllalt tüüpilised \”nähud\”. Katsu natuke uurida, nagu soovitati, keylogger on alati hea võimalus, seda on ka vabavarana, kui ei taha raha kulutada. Vaata mobiililogisid, facebooki, äkki hakkab silma keegi, kes pidevalt neis figureerib.
Jah, mina vist olen ka see kellel on suhtest küllalt. Erinevus ainult selles, et ei käi üksi väljas ja veel armukest ei oma.
Miks minul siis nii… Mees on minust märgatavalt vanem ja sellega seoses palju erinevaid ja väga väsitavaid probleeme/tülisid. Vahel, aina tihedamini, tunnen kuidas enam ei jaksa ja ei tahagi jaksata. Muus osas pole elu üle suurt kurta kui ainult omavaheline läbisaamine, mõistmine või mõistmatus ja vägagi puudulik seks. See vähenegi ilma kireta. Lahkuminekuga pole kiirustanud kuna meil ka 4a. laps, aga tunnen kuidas vajaksin romantikat, mõistmist, positiivseid tundeid ja muidugi head seksi. Olen ka tujutu, morn, endasse tõmbunud. Sellises olukorras on väga raske särav ja võluv naine olla. Nii kurb!
Aga teemaalgatajat pean kurvastama, sest olen kindel, et tema naisel siiski kuskil midagi susiseb. Kahju, et elud niimoodi lörri lähevad!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks naised ei või ausalt öelda, kuidas lood on? Miks nad enne teevad elu põrguks, võtavad armukese jne, ja alles siis kuidagimoodi pigistavad endast välja tõdemuse, et mehest on täiega siiber?[/tsitaat]
Et miks naised, erinevalt meestest, kes kunagi sellist asja ei tee, ometigi nii alatult käituvad?
Teemaalgataja – oled vahel targemaks saanud?
[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Et miks naised, erinevalt meestest, kes kunagi sellist asja ei tee, ometigi nii alatult käituvad?[/tsitaat]Kuskohas need mehed mängu tulevad? Küsimus on ju naiste kohta!
Minul on jällegi sama probleem mehega, ma täiesti kindlalt tean, et muud naised on mängus ja rohkem kui üks aga ta ei suuda kohe mitte kuidagi ilmselget tunnistada, nii argpüks lihtsalt. Endal on mobla sõnumeid täis igatsevatelt musidelt ja räägib mingit siukest juttu, et ta ei tea ega tunne kedagi, ekslikult kuidagi tema telefoni saadetud (nimedega salvestatud nr-d!), tema POLE PETNUD, on puu otsas koguaeg kui paugud käivad ja minul on luulud lihtsalt ja silmapete. Täitsa haige värk ühesõnaga ja tunnistada tegusid ei julge ja kõik. Ma kah ei tea miks see NIIIII RASKE on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui naise käest küsida, mis viga, siis vastab alati \”Mul on kõik korras! Aga küllap sa ise tahad must lahti saada, et selliseid asju küsid!\”
Miks see tõe tunnistamine NII raske on?[/tsitaat]
Majanduslikult sõltuvad naised ei taha tõde tunnistada. On ta kuidagi Sinust sõltuv, s.t. kaotaks midagi, kui lahkuks?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei koataks ta suurt midagi. Tema töötab samuti ja palk pole halb. [/tsitaat]
Siis on variant, et kui naisel on armuke, siis armuke on hõivatud mees.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis mõte on isegi siis elada hambad ristis koos mehega, keda üldse ei salli? Olen valmis kõikideks lahendusteks, peaasi, et asi oleks aus. [/tsitaat]
No on siis asi nii hull kohe, et Sulle tundub lausa, et ta Sind ei salli?
Kui Sulle tundub, et teisel poolel on midagi varjata ja ta Su küsimustele vastuseid ei anna(aga ehk tõesti pole kolmandat mängus), siis pead kuidagi ikka tsekkama seda asja. Oma hingerahu huvides. Või kardad midagi leida?
Kas siis intiimsus ja emotsionaalne lähedus on teie vahelt täiesti kadunud?
ära võta neist kahtlustavatest nõuandjatest veel nii hooga tuld.
Mina olen naine, tean et naistel on vahel täiesti ebamõistlikult tujukad perioodid. selline amokkijooksmise laadne hetk, mille põhieesmärk on vist testida kas ja kui palju teda tahetakse. Ilma midagi tõsist ette võtmata kusjuures. Omamoodi keskeakriis. Lohutan, et enamasti on need lühidad ja lähevad ühe suvega üle, eriti kui kõrval on mees kes tegeleb lastega, hoolib perest ja koduhoidmisest. Lihtsalt reaalsus tuleb mingil hetkel mõistusesse tagasi. Sellel on hea tulemus tavaliselt- arusaam et see mis on on piisavalt hea, väärt hoidmist ja hoolimist.
MInu soovitus sulle- kannata ära, las tujutseb. Tegele iseendaga, tervise, tervislikkuse ja enesehinnanguga, ole ise iseenda jaoks rohkem väärt. Vaatab ringi, tuju läheb üle, õpib parimat nägema kodus.
[small]tripsutipsukas kirjutas:[/small]
[tsitaat]ära võta neist kahtlustavatest nõuandjatest veel nii hooga tuld.
Mina olen naine, tean et naistel on vahel täiesti ebamõistlikult tujukad perioodid. selline amokkijooksmise laadne hetk, mille põhieesmärk on vist testida kas ja kui palju teda tahetakse. Ilma midagi tõsist ette võtmata kusjuures. Omamoodi keskeakriis. Lohutan, et enamasti on need lühidad ja lähevad ühe suvega üle, eriti kui kõrval on mees kes tegeleb lastega, hoolib perest ja koduhoidmisest. Lihtsalt reaalsus tuleb mingil hetkel mõistusesse tagasi. Sellel on hea tulemus tavaliselt- arusaam et see mis on on piisavalt hea, väärt hoidmist ja hoolimist.
MInu soovitus sulle- kannata ära, las tujutseb. Tegele iseendaga, tervise, tervislikkuse ja enesehinnanguga, ole ise iseenda jaoks rohkem väärt. Vaatab ringi, tuju läheb üle, õpib parimat nägema kodus. [/tsitaat]
Kaua see mees siis veel peaks kannatama, kui see on mitu aastat juba kestnud?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
