Teema: Kuidas aru saada?

Eks nii saadki, kui võrdled oma lapse arengut tema eakohase arengu kriteeriumitega. Kui puuduseid on mitmes segmendis, tasub kiirelt reageerida.

Autistid on olemuselt detailides üsna erinevad, aga määravad põhitunnuseid kõnele lisaks on ennekõike sotsiaalsus ja mitteverbaalne kommunikatsioon – kas huvitub teistest või eelistab omaette tegutseda, kas saab teistest inimestest ja emotsioonidest aru või on pigem ükskõikne. Laste puhul saab vaadata ka käitumuslikke ja mänguga haakuvaid tegevusi: kas huvid ja tegevused on stereotüüpsed ja piiratud, kas mäng on loominguline või pigem mehhaaniline. Tavalaps mõtleb puutüki telefoniks või autoks, autist näiteks aga võib hoopis rutiinselt reastada või oma loogika järgi sorteerida mänguasju. Meelepärases tegevuses võib väikelapsest autist suuta pikalt aega veeta, kui tavalaps tüdineb ruttu ja huvitub järgmisest asjast. Autistile pidev huvi ümbritseva vastu ei ole pigem omane või on see kitsas valdkonnas (a la poistel rongid, lennukid, liiklusmärgid vmt). Autiste iseloomustab suur vajadus rutiini järele, uued olukorrad ja ootamatused neile pigem ei sobi.

Samas võib autistidel kohatise näilise tuimuse kõrval aga esineda sensoorset ülitundlikkust, pika pilkkontakti vältimist, motoorset kohmakust ja näiteks justkui ebaotstarbekaid lisaliigutusi, millega nad maandavad oma pingeid (vibutavad näiteks käsi).

Autismi avaldumistunnuseid on väga palju ja igal autistil on erinev komplekt omapärasid, mis teeb sellise nö isediagnoosimise keeruliseks. Autismi diagnoositakse 3-4 aastastel või isegi hiljem, enne seda ei ole enamikel juhtudel võimalik täie kindlusega öelda, kas eripärad on lihtsalt ajutised või tulenevad mingist erivajadusest.

Klassikalisemad autismitunnused, mis on enamikul, on kehvem pilkkontakt (nt kui ulatab sulle midagi, vaatab seda asja, mitte ei vaata sulle otsa), oma nimele kehvem reageerimine (tihtipeale tundub nagu poleks kuulnudki, et teda hüüti, kuigi hüüdja võib kõrval seista), pigem keha kui hääle kasutamine (nt kui tahab sulle midagi näidata, ei ütle, et tule siia, vaid võtab käest kinni ja veab su kohale; või kui tahab kapist midagi, paneb su käe kapi käepidemele ja liigutab selle sealt edasi asjale, mida tahab).

Paljud autistid keerutavad kas ennast või asju, nt mänguauto ratast, paljud teevad kätega sundliigutusi (mõlema käega korraga, enamasti siis kui on elevil või ärritunud), paljud laovad asju üksteise otsa või panevad rivvi (mitte ainult klotse, aga ka nukke või autosid vms).

Kõne hilistumine on tegelikult üsna levinud häire ja paljud kasvavad sellest (logopeedi abiga) kenasti välja. Aga kui sul on kahtlus, et lapsel võib autism või muu erivajadus olla, otsi kindlasti abi. Lihtsalt arvesta, et kuni laps veel päris väike on, ei saa ega oska ka spetsialist veel öelda, mis toimub ja kuhu suunas ta areneb.