Poiss on 5. Nüüdseks on meil nelja aastane lakkamatu söögitralli staaž. Olen vaadanud tundide kaupa netist neid videosid, kuidas selliseid lapsi sööma harjutatakse, aga praktikasse ma seda kohandada ei oska/suuda. Ma ei saa aru, kuidas nad seda reaalselt saavutavad ja kas tõesti see saavutatu on edaspidi püsiv? Psühholoogi-toitumisnõustaja juures konsultatsioonil käisime, soovitas samu asju, aga need ei anna püsivat tulemust.
Miks? Sest hea küll, ma võitlen/motiveerin/veenan/mängin teda seda ESIMEST ampsu võtma. Isegi kui see õnnestub, siis a) teine kord ta seda enam ei tee või b) päris kindlasti ei tee ta seda stabiilselt ehk nt nädal aega on nõus harjutama ja “pika hambaga” proovima, aga siis tuleb jälle periood, kus ei kõlba ka harjumuspärane söök, ta lihtsalt nälgib, ja kogu raskelt saavutatud tulemus on hoobilt maha visatud aeg ja energia.
Mul on tunne, et mu jaks on täiesti otsas. Nüüd on noorem, kolmene, kes alati hästi söönud ja igati probleemivaba laps, ka hakanud suurema eeskujul pirtsutama, sama menüüd nõudma. Nad on sügisest samas lasteaiarühmas ja kodune söögiprobleem on sellega seoses ka lasteaeda üle kolinud. Mõistus on otsas, ma ei tea enam, kummaga tegeleda ja kuidas asjad toimima saada.
Kas ja kuidas teie olete oma autistid sööma saanud ja kui peres on nooremaid lapsi, kuidas see neid on mõjutanud?
Teema: Kuidas autist sööma saada?
Kindlasti on ka sinu lapsel motiveerivaid tegevusi, esemeid, sööke vms, millest ta ei suuda loobuda. Nt televiisori vaatamine- samal ajal kui vaatab multikat peab sööma, või kõige pealt sööb ja alles siis saab vaadata. Selleks, et olukord muutuks püsivaks tuleb pidevalt kaks nädalat harjutada. Aga päris normaalseks ei saa mitte kunagi autisti söömist, lihtsalt tuleb leppida ja enda närvide nimel lubada tal süüa asju, mis talle maitsevad. Olgu selleks siis kasvõi vesi ja leib vms.
Minu oma on 16. Ajaga on valik paranenud. Aga soe toit on tema jaoks frikadellisupp, viiner, friikartulid või hamburger. Grillliha ka. Hiljuti avastasin et seapraadi sööb. Ma pûüan jälgida et toit oleks mitmekesine. Ja teismelise eas on ta rohkem sööma hskanud erinevaid asju. Lasteaias panid nad talle kõik asjad eraldi taldrikule. Kokkusegatud asju ei söönud. Supipäevadel sõi vaid leiba.
Autistide on samasugune inimene nagu me kõik. Kui nad söövad pikalt ühte ja sedasama, siis nad tüdinevad sellest toidust ära ja siis ei söögi. Oluline on hoida tasakaalu, pakkuda erinevaid toite, meelitada neid proovima, ehk leiab nii autist endale veel midagi sobivat ja meeldivat. See ei ole probleem, kuid sööbki ainult 1-2 toiduainet. Vitamiine tasub juurde anda. Minu arvates oli kunagi saade TV-s, kus näidati inimesi, kes kogu elu olid ainult ühest toiduainest toitunud ja neid polnud mitte mingeid terviseprobleeme.
Aga söömisprobleemid on pikaajalised probleemid ja vajavad pikaajalist teraapiat. Välismaal kestavad need ikka mitu kuud ja põhimõtteliselt tuleb selle aja jooksul käia söömisteraapias iga päev. Eestis kahjuks neid võimalusi ei ole. Lapse söömishäiret hoiab tihti üleval ka lapsevanema ärevus.
Mul on autistlike joontega täiskasvanud laps. Tol ajal ma ei osanud neid jooni lapse diagnoosiga kokku viia, aga peale seda postitust sähvatas mälestus lapsepõlvest.Lapsele meeldis väga mu seljas sõita, et emme on hobune. Ja siis ma mängisin nii, et kui hobune peatub, siis ratsanik ja hobune peavad sööma banaani ja siis laps sõi ikka banaani või poolteist ära ja vanillipudingit oli ta nõus nõrkemiseni sööma ja nii me õhtud sageli möödusidki.
Praegu on lapsest saanud gurmaan, naudib ainult parima kvaliteediga toitu.
Proovi pääseda Külli Muugi juurde Tartusse. Minu pani just tema paika ja seejärel sain oma lapse söömisprobleemiga tegeleda hoopis järjekindlamalt.
Ega muud polegi soovitada kui proovida erinevaid toite – minu oma sõi mingil perioodil vaid kamapalle ja Selveri valmismakarone hakklihaga.
Ajaga ehk hakkab sööma. Minu autistlike joontega laos on nüüd 7 – kahjuks on teises äärmuses – sööb üle. Kui kodust kommid leiab, sööb kõik ära, olgu või mitu kilo. Ja kui ära võtta, röögib ka laua all. Tahe on tugev.
Ja tõesti, proovi üha uuesti ja püüda olla ise tugev, siis on kergem last aidata.
Proovi pääseda Külli Muugi juurde Tartusse. Minu pani just tema paika ja seejärel sain oma lapse söömisprobleemiga tegeleda hoopis järjekindlamalt.
Ega muud polegi soovitada kui proovida erinevaid toite – minu oma sõi mingil perioodil vaid kamapalle ja Selveri valmismakarone hakklihaga.
Ajaga ehk hakkab sööma. Minu autistlike joontega laos on nüüd 7 – kahjuks on teises äärmuses – sööb üle. Kui kodust kommid leiab, sööb kõik ära, olgu või mitu kilo. Ja kui ära võtta, röögib ka laua all. Tahe on tugev.
Ja tõesti, proovi üha uuesti ja püüda olla ise tugev, siis on kergem last aidata.
Just. Kuskil alates 7. eluaastast algas lapsel ülesöömisperiood ja 10aastaselt oli ta juba üsna trull. 13aastaselt hakkas siis oma toitumist jälgima ja sai kaalu normi. Nüüd on juba 3 aastat ideaalse kaaluga ja toitu valib maitse järgi.
Aga on teisi muresid temaga. Kuid söömisega saavad asjad aja möödudes korda. Lihtsalt ära lase lapsel veel need mõned kriitilised aastad nälga surra.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
