Teema: Kuidas edasi?

Keeruline lugu, aga saad asjale “käe alla” kui püüad juhtunut rahulikult analüüsida. Niisiis polnud tema kallaletungimise põhjuseks mitte see, et laste peale häält tõstsid vaid seejärgne teievaheline sõnavahetus, mis viis mehelt enesevalitsuse. Nii nagu tema keelamine ilmselt häiris sind, võis ka teda häirida sinu korduv palumine, mis polnudki vast palumine vaid ehk midagi etteheite taolist. Saad teha, et paned tähele ning teadvustad need momendid kus sõnavahetus võib eskaleeruda ning loobuda omalt poolt neil kordadel “õli tulle” valamisest. Vanasõnagi ütleb, et targem annab järele, ole sina siis see tark. Kodus karjuda poleks ka mõistlik muidugi

See mees on vägivaldne! Sa ei pea tema tegusid õigustama ega endale süüd otsima. Fakt on see, et ta teeb sulle haiget ja see ei ole normaalne. Usu mind, voodis võib põnev ja elu “tore” olla ka normaalse mehe kõrval. Inimese isikuomadused ei muutu. Selle peale võid mürki võtta. Ja mõtle end nüüd 5 ja 10 aasta pärast samasse suhtesse. Arvan, et selle aja peale saad juba korralikult kolki ka.
Kui kõrvaltvaataja pilguga asja analüüsid, saad ise ka ju aru, et mees on manipulaator, vägivallatseja. Iseasi, kui sulle see sobib. Siis jätka. Kui ei sobi, tead küll, mida teha.

lapsed näeva dkõike pealt? kui vanad lapsed on? kooliealised? kui lapsed on juba sellised piisavalt vanad, 7-8a, siis tead, istu korrakslastega maha ja küsi neitl, kuidas nad ennaast tunnevad nendes olukordades, mida arvavad. Mida lapsed tahaksid, et SINA teeksid. Päriselt. Sa võid üllatuda, mida lapsed asjast arvavad.

Mul küll vanemad ei olndu füüsiliselt vägivaldsed, aga neid tülisid ja karjumisi oli ikka liiga palju, alati sõimati üksteist sõnadega ja karjuti ja tüli võis puhkeda ka keset ööd. Üks öö kl 2 lõpuks käratasin neile, olles ise 12aastane, et olgu ometi vait, mul homme kontrolltöö hommikul ja tahan magada, kui nad ei saa koos elatud, siis lahutagu ära!

Perekooli klassika – muidu niii hea ja tore mees, hea isa jne, aga üks väike pisiasi, aeg-ajalt tuleb kallale

#2892987:

Minu jaoks ulme, et kirjutad, et teie läbisaamine on ebatavaliselt hea

Vägivalda(ka vaimset) kasutavad inimesed oskavadki muul ajal olla nii mesimagusad ja ninnu-nännu toredad, kuniks ühel suvalisel hetkel plahvatavad. Nad on suurepärased manipulaatorid ja persepugejad.

Siinkohal nõustun selle käoga, et lastele see ei ole mitte üks raas normaalne ja terve kasvukeskkond, sest kahjuks võtavad nad sellise käitumise kaasa ka oma tuleviku pereellu.
Nad ju näevad, et mees nii käituda tohib ja naine peabki selle kõik alla neelama.

Räägi lastega ja tegutse nende heaolu nimel!

#2893092:

Teemaalgataja olen.

Ok on mees vägivaldne, laste ees ka (11 ja 15). Rohkem häirib mind, et ta laste ees halvustab mind. Vanem laps juba kasutab isa väljendeid minuga suhtlemisel.

Ma ei ole mingi allaheitlik tüüp. Hakkan vastu.

Lahutamine on keeruline. Palju ühist vara. Ma ei suuda seda jagama hakata.

No siis arvesta, et pojast tuleb samasugune naisepeksjast eneseimetleja nagu papagi.
Rumal naine. Kahju, et oled lapsed saanud. Toodad sigamehi juurde.

Kullake, see ei ole ju hästi läbi saamine, kui Sa kardad oma meest ja sööd tema pärast rahusteid…
Mõtle, kas ta on kogu aeg selline olnud või läheb see ajaga hullemaks? Kaua Sa kannatad? Lastele ongi tema käitumismall juba külge hakanud. Poiss saab täiskasvanuks ja hakkab samamoodi suhtlema Sinuga.

Ärge kannatage rohkem!
Teie postituse kohaselt on paraku Kriminaalmenetluse seadustik Teie mehe “poolt”:
§ 7. Süütuse presumptsioon
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Lapsed nägid pealt? Isa lapsevanemana keelab tunnistuste andmise, üle 14a vanusena võib olla keeruline aga mõjutustega (hea ülikool, igakuine raha, jne). Seega kui pole tunnistajaid siis tuleb süüdistava kasuks arvestada. Nii need vägivaldsed lapsevanemad elavadki.
Omas kodus keelab keegi või midagi söögilauas tõusetunud äkkvihahoogu salvestamast ja asjaomastele edastamast?