Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )

Teema: Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Postitas:
Kägu

Minu  meelest ei ole sa väga kursis, mida kutsehariduses õpetatakse.

Näiteks Pärnu KHKs on võimalik õppida nii toitlustusteenindajaks, laotöötajaks jms erialad, mis on väga sobilikud igale soole.

Lisaks võib vaadata ka Vana- Vigala, Hiiumaa, Järvamaa, Haapsalu kutsehariduskeskuseid. On käsitööd, toitlustus, loodusega seotud erialasid jpm

Mitmes kohas on olemas ka majutusvõimalus, milleks enamasti on euroremonditud ühiselamud. Praktika ajal saab ikka kodus elada ja vahenädalatel. Lisaks võimaldab tunniplaan ka mõnikord lihtsamaid nädalaid, millal saab kodus rohkem olla.

Tasub vaadata kodulehekülgesid, lugeda õppekavasid, vaadata tunnplaane. Kevadel kohal käia.

Ei maksa mingitest vanadest stampidest kinni hoida, kutsekoolides on tänapäeval head võimalused ja huvitavad erialad. Tihti on nii, et õpilane läheb töömaailma sealt ja leiab, et uues töökohas ei ole sugugi nii häid seadmeid ja nii head tehnikat, kui koolis oli kasutada.

Mõnes kohas on olemas kutsevaliku aasta – see on aasta, kui on võimalik õppika koolis ilma otsest erialavalikut tegemata, et selgusele jõuda, mida edasi teha.
Ka see võib variandiks olla.

 

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu meelest ei ole sa väga kursis, mida kutsehariduses õpetatakse.

Näiteks Pärnu KHKs on võimalik õppida nii toitlustusteenindajaks, laotöötajaks jms erialad, mis on väga sobilikud igale soole.

Lisaks võib vaadata ka Vana- Vigala, Hiiumaa, Järvamaa, Haapsalu kutsehariduskeskuseid. On käsitööd, toitlustus, loodusega seotud erialasid jpm

Mitmes kohas on olemas ka majutusvõimalus, milleks enamasti on euroremonditud ühiselamud. Praktika ajal saab ikka kodus elada ja vahenädalatel. Lisaks võimaldab tunniplaan ka mõnikord lihtsamaid nädalaid, millal saab kodus rohkem olla.

Tasub vaadata kodulehekülgesid, lugeda õppekavasid, vaadata tunnplaane. Kevadel kohal käia.

Ei maksa mingitest vanadest stampidest kinni hoida, kutsekoolides on tänapäeval head võimalused ja huvitavad erialad. Tihti on nii, et õpilane läheb töömaailma sealt ja leiab, et uues töökohas ei ole sugugi nii häid seadmeid ja nii head tehnikat, kui koolis oli kasutada.

Mõnes kohas on olemas kutsevaliku aasta – see on aasta, kui on võimalik õppika koolis ilma otsest erialavalikut tegemata, et selgusele jõuda, mida edasi teha.

Ka see võib variandiks olla.

Ma ei ole stampides kinni, millest see ilmneb? Mul ei ole mittemidagi kutsekoolide vastu. Mind ajas eile kutsekooli lejte vaadates ahastama, et juuksuriks, masseerijaks, õmblejaks saab õppida kutsekas vaid eelneva keskharidusega ja rätsepaks alles siis, kui kusagilt on eelnevalt saadud õmblemise algkutsetase. Miks on vaja juuksuril eelnevalt integraale ja tuletisi õppida???

Ma elan ise Pärnus, ma näen ja tean, mis toimub toitlustuses ja hotelliteeninduses, see pole mõistlik valik aga see on üks variantidest.

Mu lapsel on väga hea läbisaamine endast pisematega, pisemad ripuvad tal küljes, ta on rahulik ja naerusuine inimene. Aga mine siis nüüd õppima lasteaiaõpetajaks……

Mul on 3 last, neist üks juba elab ühikas kodust ära,  teise linna saata laps ära ei ole lihtne juba majanduslikult, olen suht nööritud juba praegu. keeruline saata kuhugi ära, kui tal pole endal ettekujutust, mida ta teha tahaks.

Ma tegelikult küsisin, mida teiste samasuguste tüdrukute vanemad on ettevõtnud, kuidas lahendanud.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on ju hea, kui sobib lastega. Muidugi oleks ideaalne, kui saaks õppida kutsekas kohe midagi lastega seotut (põhihariduse baasil), aga kui ei, siis esialgu midagi kaudseltki huvi pakkuvat pluss pärast nt aastane lapsehoidja kutse – ja kui väheks jääb ja töö meeldib, siis juba tõesti õpetajaks, kõigi õpiraskuste kiuste.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina arvan, et ta ei peaks seal gümnaasiumis higistama, vaid püüdke ikka kutsekoolidest eriala leida, kuhu peale põhikooli võetakse. Vaata temaga koos ja las ta hakkab seda asja vaikselt seedima. Välk ja pauk ei oska muidugi nii noor midagi eelistada, sööda talle valikuid ette, arutlege neid erialasid, sobivust temaga ja las settib mõnd aega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kutsekas aga, üldse väga poistekeskne haridus seal,

Kas tahad, et su tütar töötaks edaspidi erialal, mis tooks normaalse sissetuleku või mingis traditsiooniliselt “naisteametis”?

Mina soovitaksin ikkagi kutsekeskharidust, sest kui ta gümnaasiumist end läbi närib (ja küllap saab kuskile sisse ning närib end läbi, kui on kohusetundlik), siis mis ta edasi teeb? Ülikoolis on juba raskem ja kui juhtubki sisse saama, siis ilmselt on see jälle eriala, millega tagasihoidlikum inimene hästi tööd ei leia või on see madalalt tasustatud.

Tänapäeval on paljud nö mitte-naiselikud kutsekoolis omandatavad erialad-ametid sellised, mis konti ei murra ja isegi maniküüri ei kahjusta (vähemalt kindaid kasutades). Kuna neiu pole rumal ja on kohusetundlik, siis võib kaaluda ka selliseid erialasid, mis eeldavad siiski matemaatikast ja füüsikast jne üht-teist taipamist. Kutse omandamiseks on kohusetundlikul tavaprogrammi kolme-neljalisel piisavalt võimeid sellel tasemel matemaatika jms omandamiseks.

Kutsekeskharidus on siiski keskharidus ja kui on soovi, on edaspidi kõrgkooligi võimalik minna. Aga gümnaasium on minu meelest siiski ajaraisk sellisele noorele. Gümnaasium on ettevalmistus ülikooliks, aga mingi suvalise eriala bakalaureus on tööturul kehvem kui nõutud kutseharidus. Suvalise eriala baka võiks teha inimene, kellel on lihtsalt kõrghariduse paberit vaja, aga kui eesmärk on saada haridus, mis tööturul parema töö ja palga võimaldab saada, siis on targem minna kutsekooli. Ja just nendele nn poiste erialadele – valigu mõni, mille kirjeldus (sisu) pisut ikkagi huvi pakub.

Aga kui on kange soov kontoritöö järele (kus on tagasihoidlikul tõenäoliselt raskem tööle saada ja kus palk pole suurem asi), siis võib ka gümnaasiumist end läbi vedada ja valida kutsekast sellised erialad: raamatupidaja, sekretär (juhiabi) vms.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>”Kas tahad, et su tütar töötaks edaspidi erialal, mis tooks normaalse sissetuleku või mingis traditsiooniliselt “naisteametis”?”</span>

Kuulge, saage nüüd ise üle sellest stambist. Korduvalt juba selle nämmutatud see osa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ema muret mõistan 200%. Tüdrukutele sobib majutusteenindus hästi, kui eesmärgiks on keskhariduse saamine. Majutusteeninduse erialapool sisaldab pm kolme valdkonda – söögitegemist, koristamist ja hotelli vastuvõttu. Ei midagi kontimurdvat.

Samas on asjakohane, et osasid erialasid ei saa õppida 15-16aastased.

Nt lasteaednikuks – kas sa emana usaldaksid oma lapse 16aastase praktikandi hoolde? Aga 18-aastase lasteaiatöötaja? Mina ei.

Või kas lubaksid 16aastasel oma juustega midagi teha? Lõigata, värvida vm? Mina ei.

Praktika on kutseõppe vältimatu osa

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mingigi esialgse suuna võiks võtta karjääriteste tehes, kui hetkel pole tütrel täpset unistust või soovi kellena tulevikus töötada, siis saab neist ikka mingid valdkonnad ja suunad teada. Lähtuvalt neist suundadest tasubki vaadata üle Eesti, kas saab antud ala õppida ka ainult põhiharidust omades, või peab siiski olema ka gümnaasiumi haridus. Tallinnas ja Tartus on muidugi lapsele elamist kallis soetada, aga mitmed kutsekoolid on väiksemates kohtades koos mõistliku hinnaga ühikaga. Aga kui mingit huvipakkuvat ala põhiharidusega õppida ei saa, siis lisaks Ühisgümnaasiumile võib proovida ju sisse astuda mõnda Pärnumaal asuvasse väiksemasse gümnaasiumisse – sinna vaevalt et tormi joostakse ja usun, et saab sisse ka mõne kolmega. Klassid on neis ka väiksed, sest huvilisi on vähe, see võiks su tütrele ehk paremini sobidagi. Sindis on näiteks gümnaasium, Pärnule lähedal ka ja bussiühendus hea, saab muretult kodust käia. Vändras on gümnaasium, see küll kaugem, aga käivad mõned maakonna lapsed linnas koolis, küllap saab vastupidi ka vajadusel hakkama.

Sugulase tütrel oli tõesti kõva pea ja puudus huvi õppida, vaevu sai põhikool lõpetatud. Algul ei võetud teda gümnaasiumisse, aga augustis, kui koolil selgus, et paremaid õpilasi pole võtta, sai ta ikka gümnaasiumisse. Tegu väikse gümnaasiumiga, klassis alla 10 õpilase, ju pearaha on koolile vaja, muidu pannakse ju kinni kool, kui seal õpilasi pole.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osalt tunne, nagu ema tõmbaks juba ette kriipsu peale lapsele.
Olgu mis on need “sissesaamise tõenäosused”, proovida võib ju ikka gümnaasiumisse saada kui huvi oleks.
Põhikooli lõpetanud laps ei peagi veel oskama otsustada oma tulevase ameti üle, aga samas ei ole õige, et ema seda tema eest teeb.
Kui ei saa sisse, jõuab ka kutsekooli minna. Aega on palju, laps on noor, kogu elu veel ees.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aega on palju, laps on noor, kogu elu veel ees.

No ja kes teda see “kogu elu” ülal peab siis, kuni ta oma kutsumust otsib? Saan aru, et teemaalgatajal on teisi lapsi ka, ei saa ju teiste arvelt eluaeg ainult ühte poputada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osalt tunne, nagu ema tõmbaks juba ette kriipsu peale lapsele.

Mina saan hästi aru, millest see ema räägib. Ta väga peenetundeliselt ütleb asju, mis kehtivad ka minu teismelise poja kohta. Viimasel kahtlustatakse tõsist õpiraskust (ei ole veel nö ametlikut kinnitatud). Edeneb koolis küll, aga mõnes aines vaid individuaalse õpetamise abil. See tähendab, et peaaegu kogu matemaatika ja eesti keele/kirjanduse materjal tuleb kodus meiega hoolega koos üle vaadata, katsetame erinevaid võtteid, et lapsele materjal selgeks teha, püüame sõnastada ümber reegleid ja otsime analoogiaid. Iseseisvalt õppides see laps nendes ainetes ei edeneks.

Oleme nö kodus õpetamist juba nii kaua teinud, et meie jaoks ei ole enam keeruline aru saada, miks ta ühest või teisest “lihtsast” asjast hoobilt aru ei saa ja meil on tõrke tekkides kohe tagataskust mingi tööriist selle jaoks võtta. Et ka koolis ollakse teadlikud sellest olukorrast, siis tihti saangi õpetajalt signaali, et nüüd peaks mingi teemaga kodus süvitsi tegelema. Lapsele endale meeldib ka kodune õppimine rohkem, sest see on vahetum.

Olen kindel, et suudame selle lapse põhikoolist koduse (tugi)õppe abil läbi vedada, aga tõepoolest pole aimugi, mis edasi. Me elame Tallinnas ja siin on valikuid muidugi rohkem kui Pärnus, aga küsimus on ikka seesama – kas ma peaksin oma “mitte nii teravat pliiatsit” edasi abistama ja suunama teda ka keskhariduse poole või peaksin koheselt loobuma igasugustest ootustest ja möönma, et tema jaoks on vaid tisleriamet või tehasetöö?

Minu enda jaoks ongi see valik seda hullem, et ma ju näen, et laps edeneb, kui temale sobival viisil teda õpetada! Potentsiaal on olemas. Kui ta aga seda eraldi tuge ei saa, siis jääb ta teistest omaealistest kaugele maha. Kas olulised on teadmised või nende omandamise kiirus/viis?

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kui lapsel on tahet õppida ja vanematel tahet aidata, siis võiks ikkagi edasi pushida.

Koolivaliku osas võiks kõigil paindlik meel olla. Kui teha ainult nii, nagu endal on mugavam, ei pruugi see lapse jaoks parimaks valikuks osutuda.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps saab pingutades 3,4,5, siis ta ei peaks olema minu meelest väikeklassis. Kas vähendatud õpitulemuste eest saab siis?

Olukord oleks raskem siis, kui pingutusega kolme ei tule ja ta vajaks lihtsustatud õppekava. Mina õppisin gümnaasiumis kolmedele, aga riigieksamid tegin hästi. Hea, et lõpuks doktorisse ei jõudnud. Ma ei osanud keskkoolis õppida lihtsalt. Väga vähestel on imeline mälu. Tööd peab ju nagunii tegema.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>Minu enda jaoks ongi see valik seda hullem, et ma ju näen, et laps edeneb, kui temale sobival viisil teda õpetada! Potentsiaal on olemas. Kui ta aga seda eraldi tuge ei saa, siis jääb ta teistest omaealistest kaugele maha. Kas olulised on teadmised või nende omandamise kiirus/viis?</span>”

See sama mõte kirjeldab ka minu tunnet. Et õppeprotsess on vaevalisem kuid finišisse jõudmine on võimalik aga gümnaasiumi osa ei paku säärast tuge. Ja enda näitel võin öelda, et ülikool oli kergem kui gümnaasium ja seda ka isegi minu insenseriõppes,

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps saab pingutades 3,4,5, siis ta ei peaks olema minu meelest väikeklassis. Kas vähendatud õpitulemuste eest saab siis?

Olukord oleks raskem siis, kui pingutusega kolme ei tule ja ta vajaks lihtsustatud õppekava. Mina õppisin gümnaasiumis kolmedele, aga riigieksamid tegin hästi. Hea, et lõpuks doktorisse ei jõudnud. Ma ei osanud keskkoolis õppida lihtsalt. Väga vähestel on imeline mälu. Tööd peab ju nagunii tegema.

No on väikeklassis tempo pärast, seda vaadatakase iga kooli aasta algul üle ja kuna talle endale ka seal meeldib rohkem ja tulemused on 4-5, siis seetõttu ta sinna ka alati saab. Aga eile oli just juhus, kus kurtis et füüsikas läks teisendamine päris metsa, et tühi koht täitsa mitu cm on  ühes meetris. Kui küsisin näppudega vahet näidates, kui palju on 1 cm? Siis ta näitas mulle 1dm. Vat sellised kummalised ajauvabad hetked löövad tal sisse. Füüsika kontrolltöö sai iseenesest 4.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

“<span style=”color: #212529; font-family: ‘Helvetica Neue’, Helvetica, Arial, sans-serif;”>Minu enda jaoks ongi see valik seda hullem, et ma ju näen, et laps edeneb, kui temale sobival viisil teda õpetada! Potentsiaal on olemas. Kui ta aga seda eraldi tuge ei saa, siis jääb ta teistest omaealistest kaugele maha. Kas olulised on teadmised või nende omandamise kiirus/viis?</span>”

See sama mõte kirjeldab ka minu tunnet. Et õppeprotsess on vaevalisem kuid finišisse jõudmine on võimalik aga gümnaasiumi osa ei paku säärast tuge. Ja enda näitel võin öelda, et ülikool oli kergem kui gümnaasium ja seda ka isegi minu insenseriõppes,

Toe otsid talle siis ise gümnaasiumis mõne eripedagoogi, lisaõpetaja näol. Aeglus ei tähenda, et inimese vaimsed võimed on madalad. Mul on ka matemaatikas alla keskmise võimed, aga pingutusega ja ajaga saavutasin ma näiteks viie. Oleks siis pidanud hoopis väikeklassis käima? Kindlasti mitte. Aga lihtsalt niisama peale vaadates sain loomulikult tulemuseks kahe. Mul ei ole ka head arvukujutlust, arvutan väga halvasti peast. Tundub, et ema veidi alahindab oma tütart.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps saab pingutades 3,4,5, siis ta ei peaks olema minu meelest väikeklassis. Kas vähendatud õpitulemuste eest saab siis?

Olukord oleks raskem siis, kui pingutusega kolme ei tule ja ta vajaks lihtsustatud õppekava. Mina õppisin gümnaasiumis kolmedele, aga riigieksamid tegin hästi. Hea, et lõpuks doktorisse ei jõudnud. Ma ei osanud keskkoolis õppida lihtsalt. Väga vähestel on imeline mälu. Tööd peab ju nagunii tegema.

No on väikeklassis tempo pärast, seda vaadatakase iga kooli aasta algul üle ja kuna talle endale ka seal meeldib rohkem ja tulemused on 4-5, siis seetõttu ta sinna ka alati saab. Aga eile oli just juhus, kus kurtis et füüsikas läks teisendamine päris metsa, et tühi koht täitsa mitu cm on ühes meetris. Kui küsisin näppudega vahet näidates, kui palju on 1 cm? Siis ta näitas mulle 1dm. Vat sellised kummalised ajauvabad hetked löövad tal sisse. Füüsika kontrolltöö sai iseenesest 4.

Su lapsel on hinded neljad viied, saab füüsika töö lausa nelja ja ta ei ole sinu arvates terav pliaats? Sa ikka väga alahindad oma last. Võibolla ta sellepärast eksibki, et tal pole sinu lähedal enam enesekindlust. Kooli programm on raske juba tavalise keskmise võimekusega inimesele. Nemad peavad juba väga vaeva nägema. Enamus on keskmised, paljud veel alla selle ja mingi väike protsent haarab lennult.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aeg on selles osas muutunud, et gümnaasiumikohti on vähemaks jäänud. Kui mina lõpetasin, sai igaüks, kes vähegi tahtis, keskkooli edasi.

 

Ühisgümnaasiumi vastuvõtutingimustest (nö õnneks ei paista vestlust):

1.1.9. Sisseastumiskatse test koosneb kolmest osast:

1.1.9.1. eestikeelse teksti funktsionaalse lugemise ülesanne;

1.1.9.2. põhikooli matemaatika ülesannete lahendamine;

1.1.9.3. ingliskeelse teksti mõistmine.

1.1.10. Pingerea moodustamisel arvestatakse õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) ja testi tulemusi. Õppeainete osakaal on 30% ja testi osakaal 70% tulemusest.

1.1.11. Õppekoht pakutakse õpilasele, kes on ületanud vähemalt 55% lävendi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aeg on selles osas muutunud, et gümnaasiumikohti on vähemaks jäänud. Kui mina lõpetasin, sai igaüks, kes vähegi tahtis, keskkooli edasi.

Ühisgümnaasiumi vastuvõtutingimustest (nö õnneks ei paista vestlust):

1.1.9. Sisseastumiskatse test koosneb kolmest osast:

1.1.9.1. eestikeelse teksti funktsionaalse lugemise ülesanne;

1.1.9.2. põhikooli matemaatika ülesannete lahendamine;

1.1.9.3. ingliskeelse teksti mõistmine.

1.1.10. Pingerea moodustamisel arvestatakse õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) ja testi tulemusi. Õppeainete osakaal on 30% ja testi osakaal 70% tulemusest.

1.1.11. Õppekoht pakutakse õpilasele, kes on ületanud vähemalt 55% lävendi.

<p style=”margin: 0px 0px 17px; padding: 0px; border: 0px; color: #000000; font-family: ‘Trebuchet MS’, Verdana, Arial, Helvetica; font-size: 13px; text-align: justify;”>Copy-paste kodulehel: Otse vestlusvooru kutsutakse õpilaskandidaadid, kelle 9. klassi veerandi- või trimestrihinded on neljad ja viied või kes on 8. ja 9. klassis aineolümpiaadidel saavutanud 1.‑ 3. koha või osalenud üleriigilistel olümpiaadidel.</p>
<p style=”margin: 0px 0px 17px; padding: 0px; border: 0px; color: #000000; font-family: ‘Trebuchet MS’, Verdana, Arial, Helvetica; font-size: 13px; text-align: justify;”>Pingerea moodustamisel arvestatakse katsete, vestluse ja õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) tulemusi.</p>
 

Vbl alahindangi, sest ma ei tea, milline on keskmine laps, sest mu teised lapsed on teravad pliiatsid, ühel on Süteka tekkel noore teaduri märke rivis täis ja seda õppimata ja kooliskäimata kujul, ülikooli sisse ilma katseteta. Kontrast on väga suur ja vbl tõesti teen tütart kõrvalt hinnates liiga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vestlus on 2021 kevade info, mina kopeerisin 2022 info, mis on kinnitatud veidi alla kuu tagasi. Ja selles variandis ma vestlust ei näe.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ehk siis kooli kodulehel on kaks sisseastumisinfot. Lihtsalt sisseastumisinfo on 2021 ja pikema sõnastusega 2022.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Copy-paste kodulehel: Otse vestlusvooru kutsutakse õpilaskandidaadid, kelle 9. klassi veerandi- või trimestrihinded on neljad ja viied või kes on 8. ja 9. klassis aineolümpiaadidel saavutanud 1.‑ 3. koha või osalenud üleriigilistel olümpiaadidel.

Pingerea moodustamisel arvestatakse katsete, vestluse ja õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) tulemusi.

Vbl alahindangi, sest ma ei tea, milline on keskmine laps, sest mu teised lapsed on teravad pliiatsid, ühel on Süteka tekkel noore teaduri märke rivis täis ja seda õppimata ja kooliskäimata kujul, ülikooli sisse ilma katseteta. Kontrast on väga suur ja vbl tõesti teen tütart kõrvalt hinnates liiga.

Nüüd on mu arusaam sellest teemast veidi teine. Sa siiski peaksid oma elukogemuse ja enda pealt ,oma tuttavate ja üldse teiste inimeste pealt siiski saama aru, mis on keskmine õpilane koolis. Kõik ei peagi ise kogema, et aru saada. Milline sa ise kooli olid? Kas keskmine, üliandekas nagu sinu vanema laps või midagi muud? Sa pidid ju nägema ja seda inimeste juures märkama ja mõistma. Enamus meist ongi keskmised, oma tugevate ja nõrgemate külgedega. Üliandekaid, kes saavad kõik ilma vaevata kätte, on väga vähe.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vbl alahindangi, sest ma ei tea, milline on keskmine laps, sest mu teised lapsed on teravad pliiatsid, ühel on Süteka tekkel noore teaduri märke rivis täis ja seda õppimata ja kooliskäimata kujul, ülikooli sisse ilma katseteta. Kontrast on väga suur ja vbl tõesti teen tütart kõrvalt hinnates liiga.

Siiamaani on arusaamatu, kas see sinu “nüri pliiats” on mingi sündroomi kaldega (siin samastuvad sinuga vanemad, kellel on mõne diagnoosidega lapsed, paned tähele, et oled enda omast selle pildi maalinud?) või lihtsalt veidi pikema taipamisega. Mõlemate hulgas võib samas geeniuseid olla.
Oma teiste laste näitel on sul ehk liialt kõrged eeldused. Milles su pagana probleem on, kui laps õpib enamasti 4-5-tele ja ise vist ei kurda isegi seejuures? Õppimine võtabki erinevalt aega, lase tal seda omas tempos teha.
Need sinu kirjeldused “Kummalised ajuvabad hetked…” kõlavad väga veidralt. Kas laps on kunagi ka psühholoogilisel konsultatsioonil käinud käitumishäirete uurimiseks?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, tal on laste psühhiaatri poolt tellitud ja kliinilise laste pühholoogi poolt teostatud uuring, mis selgitas välja, et tema võimed on eakohaselt madalamal piiril. Kui küsin, kas see ajaga võib paraneda,  a la “läheb lahti”, vastasti, et mitte.  Selle uuringu jaoks polnud mul vaja kedagi veenda või peale käia, see tehti kohe esimese visiidi järel, sest probleem oli olemas, seda näitas ka lasteaia kokkuvõttev dokumentatsioon.

Pikk taipamine –  selles ju point ongi, et gümnaasiumil pole ilmselt aega oodata tema pikka taipamist.

Aitab nüüd küll, olen siit mõtteid häid kogunud, plaan B ja C on ligadi-logadi eskiisina olemas.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Põhikooli 4-5 on piisavalt lai mõiste. Neil on kooliti erinev väärtus ja sõltub ka, et millised ained on 4 ja millised ained 5.

Kõige olulisem on mitte üle muretseda. Kui midagi ei saa, siis midagi ikka saab. Gümnaasiumi vastuvõtt on märtsis-aprillis, kutseka oma kesksuvel, lisaks muid variante.

Lisaks pole raasugi selge hetkel, et kuidas koole lõpetatakse ja uusi alustatakse sel kevadel.

1. Sütevaka – pole vist mõtet.

2. Koidula – väiksema grupi matemaatikast laiale matemaatikale (30+ inimest grupis) – ilmselt isegi teoreetiliselt mõeldes lootusetu.

3. Ühisgümnaasium – võiks võtta plaani. Kaotada pole midagi.

4. Pärnumaa gümnaasiumid – Tõstamaa, Häädemeeste, Sindi

5. Kutsekas. Majutusvaldkond on Pärnus tõesti ebastabiilne ala, aga nt toidutegemine mingil kujul…. Saab paljudele asjadele juurde liita. Ka hilisemale võimalikule lapsehoidjatööle.

6. Kodust eemale ma üksi ei saadaks sellist õrnakest.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aeg on selles osas muutunud, et gümnaasiumikohti on vähemaks jäänud. Kui mina lõpetasin, sai igaüks, kes vähegi tahtis, keskkooli edasi.

Ühisgümnaasiumi vastuvõtutingimustest (nö õnneks ei paista vestlust):

1.1.9. Sisseastumiskatse test koosneb kolmest osast:

1.1.9.1. eestikeelse teksti funktsionaalse lugemise ülesanne;

1.1.9.2. põhikooli matemaatika ülesannete lahendamine;

1.1.9.3. ingliskeelse teksti mõistmine.

1.1.10. Pingerea moodustamisel arvestatakse õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) ja testi tulemusi. Õppeainete osakaal on 30% ja testi osakaal 70% tulemusest.

1.1.11. Õppekoht pakutakse õpilasele, kes on ületanud vähemalt 55% lävendi.

<p style=”margin: 0px 0px 17px; padding: 0px; border: 0px; color: #000000; font-family: ‘Trebuchet MS’, Verdana, Arial, Helvetica; font-size: 13px; text-align: justify;”>Copy-paste kodulehel: Otse vestlusvooru kutsutakse õpilaskandidaadid, kelle 9. klassi veerandi- või trimestrihinded on neljad ja viied või kes on 8. ja 9. klassis aineolümpiaadidel saavutanud 1.‑ 3. koha või osalenud üleriigilistel olümpiaadidel.</p>

<p style=”margin: 0px 0px 17px; padding: 0px; border: 0px; color: #000000; font-family: ‘Trebuchet MS’, Verdana, Arial, Helvetica; font-size: 13px; text-align: justify;”>Pingerea moodustamisel arvestatakse katsete, vestluse ja õppeainete (eesti keel, inglise keel, matemaatika) tulemusi.</p>

Vbl alahindangi, sest ma ei tea, milline on keskmine laps, sest mu teised lapsed on teravad pliiatsid, ühel on Süteka tekkel noore teaduri märke rivis täis ja seda õppimata ja kooliskäimata kujul, ülikooli sisse ilma katseteta. Kontrast on väga suur ja vbl tõesti teen tütart kõrvalt hinnates liiga.

See teine laps on sul üliandekas, sellised on ikka vähemuses. Teed küll tütrele selle juures liiga.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, tal on laste psühhiaatri poolt tellitud ja kliinilise laste pühholoogi poolt teostatud uuring, mis selgitas välja, et tema võimed on eakohaselt madalamal piiril. Kui küsin, kas see ajaga võib paraneda, a la “läheb lahti”, vastasti, et mitte. Selle uuringu jaoks polnud mul vaja kedagi veenda või peale käia, see tehti kohe esimese visiidi järel, sest probleem oli olemas, seda näitas ka lasteaia kokkuvõttev dokumentatsioon.

Pikk taipamine – selles ju point ongi, et gümnaasiumil pole ilmselt aega oodata tema pikka taipamist.

Aitab nüüd küll, olen siit mõtteid häid kogunud, plaan B ja C on ligadi-logadi eskiisina olemas.

Mida tähendab eakohaselt madalamal piiril? Kui tal on suur õpiraskus, siis oleks juba psühhiaater hinnanud. Kas tal on normintellekt, normi alumine piir? Või on kerge intellektipuue, mis algab normintellekti alumisest piirist? Kui tema intellekt on normi alumisel piiril, siis ta ei oleks suuteline tegema tavaprogrammi füüsika kontrolltöid nelja peale isegi suure pingutusega. Kui on juba kerge intellektipuue, siis vajaks  lihtsustatud õppekava.

Tavaline kooli õppekava nõuab pingutust normintellekti keskmise ehk u 100-se IQ väärtusega inimesele. Normintellekt algab 70st, aga sellised õpilased õpivad kõik tavakoolis. Midagi on siin hinnangutes mööda.

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna mulle tundus, et TA on pärnakas siis mõtle tõesti maagümnaasiumite peale. Tõstamaa keskoolil on ka õpilaskodu, klassid väikesed ja noor saab tuge.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, tal on laste psühhiaatri poolt tellitud ja kliinilise laste pühholoogi poolt teostatud uuring, mis selgitas välja, et tema võimed on eakohaselt madalamal piiril. Kui küsin, kas see ajaga võib paraneda, a la “läheb lahti”, vastasti, et mitte. Selle uuringu jaoks polnud mul vaja kedagi veenda või peale käia, see tehti kohe esimese visiidi järel, sest probleem oli olemas, seda näitas ka lasteaia kokkuvõttev dokumentatsioon.

Pikk taipamine – selles ju point ongi, et gümnaasiumil pole ilmselt aega oodata tema pikka taipamist.

Aitab nüüd küll, olen siit mõtteid häid kogunud, plaan B ja C on ligadi-logadi eskiisina olemas.

Mida tähendab eakohaselt madalamal piiril? Kui tal on suur õpiraskus, siis oleks juba psühhiaater hinnanud. Kas tal on normintellekt, normi alumine piir? Või on kerge intellektipuue, mis algab normintellekti alumisest piirist? Kui tema intellekt on normi alumisel piiril, siis ta ei oleks suuteline tegema tavaprogrammi füüsika kontrolltöid nelja peale isegi suure pingutusega. Kui on juba kerge intellektipuue, siis vajaks lihtsustatud õppekava.

Tavaline kooli õppekava nõuab pingutust normintellekti keskmise ehk u 100-se IQ väärtusega inimesele. Normintellekt algab 70st, aga sellised õpilased õpivad kõik tavakoolis. Midagi on siin hinnangutes mööda.

Vabandust, et siis normintellekti alumine piir? Siis on tõesti gümnaasium raske ja prooviks muud. Aga kuidas ta saab füüsika kontrolltöid nelju ja ülejäänud hinded 3,4,5. See on ebaloogiline.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates on pagari eriala täiesti ok ju. Igas linnas on neid vaja. Võimalusel võiks kutsekooli ajal elada kodus. Ühikas ei ole tal kontrolli taga ja võib teiste õpilaste mõju all liiga trullalaa elulaadi peale sattuda.  Lahtisema peaga jõuavad palju asju korraga tehtud. ta jõuab pärast öödiskot ka järgmise päeva õppetööd nagu mängeldes pähe jätta, aga puupeake upub elumere keeristesse

Kuidas mõned aru ei saa, et kõva peaga on õppimine jube piin. Kas teil ei olnud koolis klassis lapsi, kes ei saanud ega saanud veerimisest kaugemale, samal ajal osad lugesid juba iseseisvalt pakse raamatuid.

Kui ikka juba vastavaste ekspertide juurest on läbi käidud, siis pole tegemist lihtsalt keskmisest veits vähem andekama eksemplariga, vaid juba tõsisemad kaasasündinud eripärad.

+2
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 100 )


Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?