Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Näitan 11 postitust - vahemik 91 kuni 101 (kokku 101 )

Teema: Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?

Postitas:
Kägu

Kuidas su lapsel kunstiga lood on? Tartus on näiteks Tartu Kunstikool, kus põhihariduse baasil mitu huvitavat eriala. Lisaks keskharidusele saab ka vbl sisendi edasiseks õppimiseks või töötamieks.

Kunstikool on suure konkursiga kool, suuremaga kui tavaline gümnaasium. Paar aastat tagasi rääkis üks sealne inimene, et  suurim konkurss oli põhikooli baasil kujundusgraafiku erialale  – 4 inimest kohale. Samas töökohtadega on selle kooli erialadel üsna hapu. Näiteks see suure konkursiga kujundusgraafika – igaüks, kes oskab mingit programmi näppida, arvab, et ta on kujundaja. Pealegi õpitakse sama eriala kunstiakadeemias ja Pallases, kutseharidusena Kuressaares.

Rakveres likvideeriti ka täiskasvanute gümnaasium ära, aga see õpe ei kadunud kuhugi, see viidi ametikooli alla. Ei usu, et Pärnus täiskasvanute gümnaasiumi enam mitte mingil kujul ei ole, vast on ka liidetud kutseka külge.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina isiklikult arvan, et kui lapsel ei ole seisukohta, et ta nagunii mingil juhul kõrgkooli minna ei taha ja üleüldse – mida vähem üldaineid, seda parem, siis peaks mingi gümnaasiumi leidma. Mu lapse sõbranna, keda ükski gümnaasium ei tahtnud, sai sisse ühte eragümnaasiumisse. Aga samas koolis õppis ka teine sõbranna, kes oli õppimises väga edukas. Nii et vaata ilma suure konkursita erakoolide poole. Rakveres on tänavu esimest aastat gümnaasium waldorfkoolis. Väike tundmatu kool, lihtsam sisse saada.  Aga kõrgeid punkte riigieksamil vist pole loota, kui kolmandik õppekavast keskendub käelistele ja kunstialadele. Samas Pärnu ja Rakvere vahet väga ikka ei sõida, kuigi korteri saab ilmselt odavamalt kui suuremas linnas.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma siiski alustaks sellest, et annaks lapsele võimaluse osaleda gümnaasiumikatsetel ja vaadata, kuidas need lähevad. Ei saa ju olla, et igal pool ainult oivikud õpivad.

Mina läksin kolmelisena Sütevakasse, mille lõpetasin heade hinnetega ning sain kenasti ülikooli sisse. Enne seda käisin Koidula koolis ning mitmed endised klassikaaslased, kes sinna jäid nüüd kindlasti ainult tarkpead polnud. Skaala oli lai :), isegi väga, ma ütleks. Gümnaasiumi lõpetamise jaoks oli oluline pigem tahe ja töökus, s.t. paljud  põhikoolikaaslased, kes küll üheksanda lõpuks enda nõrga kolme välja pigistasid ning gümnaasiumisse said, kuid  seal midagi teha  ei viitsinud, lõpetasid hiljem täiskasvanute gümnaasiumis (ja praeguseks ikkagi tänu Pärnu Kolledžile kõrgharitud inimesed :). Seega minna võib üht või teistpidi, tasuks lihtsalt võimalus anda ja proovida.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina käisin klassis kus peale minu oli rodu andekaid. Ise olin keskmine. Neljad-viied, sekka mõni 3 keskkooli lõpuni ja ka ülikoolis lihtsalt õppisin. Teadnata mida täpselt oma eluga peale hakkan.

Aga hilisemas elus on mul kasu olnud sellest haridusepaberist ja keelteoskusest mis õppimisega kaasnes.

Ei ole pidanud tegema madalapalgalist lihttööd. Ala mis meeldib ja kus tõesti meeldib töötada, leidsin alles 40-ndates.

Kui laps vähegi suudab, mingu gümnaasiumisse. Siis vaatab edasi…

 

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagine Sütevaka ja Koidula pole praegusega võrreldavad.

Ma lõpetasin kunagi Sütevaka. Ma olen üsna veendunud, et praegu ma sel moel enam sinna sisse ei saaks. See pole enam sama kool, mis aastaid tagasi.

Mu laps käib hetkel Koidulas.  Kindlasti mitte kool lapsele, kes vajab selgelt aeglasemat tempot. Kui just ei plaani kahtedel liikuda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma saan ju aru, mida ta on või mitte.

Sa oled siin küll palju kordi kirjutanud, mida ta ei ole, aga mitte seda, mida on.
Mis on ta huvid, millega ta vabal ajal tegeleb?
Kas talle meeldib inimestega suhelda, lastega, omaette olla? Millised filmid, millised raamatud… jne

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tartu kutsehariduskeskuses on parem valik. Kuigi on tõsi, et nn naiselikel erialadel on ka seal rohkem eelneva keskhariduse nõuet. Ent näiteks ärikooli suunal on vähemalt kolm ala valida põhihariduse baasil: https://khk.ee/kool/arikool/

Lisaks on Tartu KHK-s tugev tugispetsialistide võrgustik.

Miks Pärnu täiskasvanute gümnaasium kinni pannakse?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

äkki see?

 

https://koolitus.hariduskeskus.ee/sotsiaal/33-lasteaiaopetaja-abi-koolitus

 

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Klienditeenindajateks on tööle läinud inimesi nii peale ülikooli kui ka keskooli vanuseid mõlemaid.

Lasteaiaõpetajaks on läinud mõned, kes koolis olid akadeemiliselt nõrgimad. Kooliõpetajaks natuke parema õppimisega inimesed. Ja ülikooli professoriks hakkavad täiesti geeniused 😀 Muidugi lasteaiaõpetaja olla on mu arust karm ja kurnav amet.

Aga kui võimalik, siis õppigu ikka edasi, CV-l näeb kõrgem haridus ka parem välja, kui ainult põhiharidus.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Klienditeenindajateks on tööle läinud inimesi nii peale ülikooli kui ka keskooli vanuseid mõlemaid.

Lasteaiaõpetajaks on läinud mõned, kes koolis olid akadeemiliselt nõrgimad. Kooliõpetajaks natuke parema õppimisega inimesed. Ja ülikooli professoriks hakkavad täiesti geeniused 😀 Muidugi lasteaiaõpetaja olla on mu arust karm ja kurnav amet.

Aga kui võimalik, siis õppigu ikka edasi, CV-l näeb kõrgem haridus ka parem välja, kui ainult põhiharidus.

Ma ei tea, kas ma sain sellest kommentaarist valesti aru, aga tundub väga imelik määratlus minu jaoks.

Asi pole selles, kas ollakse “geenius” või mitte, vaid kõik ei taha teaduriks ja professoriks hakata. Iga normaalse intelligentsiga isik võib seda teha, kui see on see, mis neid paelub. Inimesed võivad olla väga suure potentsiaaliga, aga lähtuvad ikka sellest, mis neile huvi pakub. Kui keegi tahab vangivalvuriks saada, siis see ei tähenda, et ta poleks suuteline kõrgemat haridust omandama.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Klienditeenindajateks on tööle läinud inimesi nii peale ülikooli kui ka keskooli vanuseid mõlemaid.

Lasteaiaõpetajaks on läinud mõned, kes koolis olid akadeemiliselt nõrgimad. Kooliõpetajaks natuke parema õppimisega inimesed. Ja ülikooli professoriks hakkavad täiesti geeniused 😀 Muidugi lasteaiaõpetaja olla on mu arust karm ja kurnav amet.

Aga kui võimalik, siis õppigu ikka edasi, CV-l näeb kõrgem haridus ka parem välja, kui ainult põhiharidus.

Ma ei tea, kas ma sain sellest kommentaarist valesti aru, aga tundub väga imelik määratlus minu jaoks.

Asi pole selles, kas ollakse “geenius” või mitte, vaid kõik ei taha teaduriks ja professoriks hakata. Iga normaalse intelligentsiga isik võib seda teha, kui see on see, mis neid paelub. Inimesed võivad olla väga suure potentsiaaliga, aga lähtuvad ikka sellest, mis neile huvi pakub. Kui keegi tahab vangivalvuriks saada, siis see ei tähenda, et ta poleks suuteline kõrgemat haridust omandama.

Vangivalvuriks saamiseks tuleb lõpetada Sisekaitseakadeemia.

0
-2
Please wait...

Näitan 11 postitust - vahemik 91 kuni 101 (kokku 101 )


Esileht Koolilaps Kuidas edasi peale 9kl kui laps pole “terav pliiats”?