Teema: Kuidas ema saab kusagile minna?

<p style=”text-align: left;”>Varem viisin beebi mehe kontorisse nt selleks ajaks, üldiselt vahet ei olnud (töökaaslased siis ka käisid vaatamas beebit (mitte valvamas) ja ülemus suhtus hästi jne), aga kui ajaliselt mängib välja, siis nt lõunapausiks ajastada? Hetkel praeguse beebiga on mees kodukontoris ja sätin ajale, kus tal ei ole mingeid koosolekuid jms asju või kui on pikemalt ette teada, siis kohe peale aja panemist lasen mehel kalendrisse kirjutada, siis ei panda sinna koosolekuid. Tööl saadakse aru sellest vajadusest, et vahel harva pean minema arstile v vanema lapsega arstile. Kindlasti oleneb mehe töökohast. Vb saab mees vaba päeva võtta? Puhkus ka variant, isegi eelistasin asju sinna sättida ja nt isapuhkuse ajal käisin ära silmaarstil ja nahaarstil, mida on kord aastas vaja. Nt naistearstile võtsin ükskord kaasa, ülevaatus ise võttis paar min, seni oli hällis ja vaatas mänguasja. Siis ükskord viisin sama vana lapsega sõbrannale hoida ning hoiaks ka ise hea meelega sellises olukorras teiste last, kuigi praegu koroonaga jah kahtlane see asi.</p>

Mõni sõbranna ikka leidub, kes natuke vankrit lükata saaks? Mees võtab lapsepäeva, tunnikese vabaks? Kuidas sünnitusjärgses kontrolls käisid?

olen käinud naistearstil, magav beebi oli nn kookoniga näpuotsas. saime hakkama.

Kas lapsel isa pole?
Imestama paneb, et vanemad elavad koos aga üks vanem ei saa isegi arstile mindud, sest teine vanem töötab?! Töötav vanem siis on nii kaua töölt ära ja koos lapsega kuni teine vanem arstil käib. Milles probleem?

Minumeelest just väikest last on lihtsam arsti juurde kaasa vôtta. Uudistab lihtsalt vôi magab jne. Suuremaga on jah keeruline, kui tal juba jalad all.

Aga muidu jah – eks erinevat moodi tuleb siis klapitada, eelnevalt juba öeldud variante. Kasvôi laps ja suurem naabrilaps /sugulane kaasa ja mängivad- jalutavad nii kaua ukse taga vôi ôues jne.

Mina liikusingi praktiliselt igal pool beebiga koos. Vahel käruga, vahel kõhukotiga, aga ükski vajalik käik arsti juurde, ametiasutusse või raamatukokku või toidupoodi küll tegemata ei jäänud.

Tegelikult on nii, et seesama beebi, kes kodus lakkamatut süleskandmist vajab ning maha pannes kohe igavusest kisama pistab, võib väljaspool kodu käituda vägagi eeskujulikult, ainult uudistab vaikselt turvahällis. Eks uued hääled ja lõhnad tõmba tähelepanu endale. Üritasin rihtida käigud lapse uneajale, siis oli eriti lihtne.

Mina olen nii oma mehe kontorisse kui ka isa kabinetti oma beebi (või beebi ja väikelapse) viinud, ema kabinetti ka. Mees töötab mul pool ajast metsas, võttiski siis lapsed metsa kaasa, beebi selga ja edasi. Ükskord avastasin, et minu mees eeldab, et kõik naised hullult armastavad võõraid tittesid ja oli lapsed hoopis naissoost töökaaslase kabinetti sokutanud. Tegelesin pärast selgitustööga, et isegi kui see naisterahvas nunnult lapsele naeratab, ei tähenda see, et ta hea meelega tund aega titekarjas on. Mehed on ka lapsevanemad ja lihtsalt peavad vahel kaasa aitama.

Me oleme teinud ühe teise emaga “beebide vahetust”, kord hoiab tema minu oma, siis mina tema oma.

<p style=”text-align: left;”>Kus sa elad, ma võin hoida. 😀</p>
Tegelt enda käimistega on mees alati vaba päeva küsinud ja saanud. Mul muidugi vanaemad ka lähedal, aga nad kahjuks ei saa eriti hakkama beebiga.

Hoidjate suhtes on olemas küll neid, kes vastsündinut hoiaks. Ma isegi olen olnud ühe 1k beebi hoidjaks.

Aga jah, arusaamatud inimesed need, kes ilma teadmata hakkavad oletama, et mees loll tropp. 🤦‍♀️🤦‍♀️

#3750889:

Mind ajab ka alati täitsa vihale, et isa pole huvitatud ehk beehindus on kõik naise kaelas. Eelkõige ajab vihale, et naised selliste troppidega lapsi teevad. Laps saadakse siis, kui mõlemad on mõistnud, mida see endaga kaasa toob ning on nõus KOOS vastutama. Sinna alla kuulub ka kirjeldatud olukord. Miks naine peab perekooli teema tegema ja närvirsema, kuidas olukorda lahendada? Kui mees ei saa tõesti kaheks tunniks töölt ära, siis otsingu ise keegi. Kui laps oli ainult naise soov, siis muidugi mõistetav. Naised ,ise te teete oma elu nii raskeks, kui valite hoolimatud mehed.

Täiesti normaalne on see, et mees panustab samuti 100 protsenti ehk nii palju, kui võimalik töö kõrvalt. Beebi ei ole naise teema. Seni kuni naised troppidega lapsi teevad, see lõputu stressamine ja üksinda orgunnimine kestab.

Ideaalmaailmas see ehk nii on. Aga päriselus on naiivne eeldada, et töötav isa ja kodune ema panustavad väikelapse ellu võrdselt.

Kui tahta võrdsust, siis lisaks kohustustele tuleb ka lapsepuhkus tuleb pooleks jagada jne. Ja eeldada, et mehe ja naise palk on võrdsed, mis Eesti kohta kahjuks ei kehti.

Meie peres on nt mees põhiline sissetuleku teenija, kes tööpäevadel tuleb koju u kl 20 paiku ja ka nv teeb arvutis tööd. Mitte sellepärast, et ma oleks laisk või temast vähem haritum. Arusaadav, et minu panus majapidamisse, lastesse jm planeerimisse on sellevõrra suurem. Põhimõtteliselt olengi meest igapäevastest kodustest kohustustest vabastanud, sest eelistan, et tema vähene vaba aeg oleks veetud koos lastega, mitte aga süüa tehes või pesu triikides. Kus ise hakkama ei saa, ostan teenuseid sisse.

A jah, kui arstile minna vaja, siis hoiab mees alati lapsi. Ja kui endal oli mõni pingelisem tööelu etapp (nt palju lähetusi), siis mees oli toeks ja toimetas rohkem lastega.

Miks ma seda kirjutan? Sest ebameeldiv on lugeda, et mees, kes ei saa iga hetk lapsi hoida või ei tule koju kl 5, et ennast lastele pühendada, on kohe tropp. Või siis sellisega tehtud lapsed on ainult naise soov. Elu ei ole must-valge ja hästi toimivaid peremudeleid rohkem kui üks.

mina paarikuuse lapsega andsin mehele kuu ette teada, et sellel päeval sellel kellaajal peab ta saama  last hoida – võtku puhkepäev või orgunnigu mõned vabad tunnid, aga hambaarstile ma lähen. Kui ta ütles et võttis puhkepäeva, siis panin veel mitu muud asja ka samale päevale.

Siis sõitsime koos mehe ja lapsega hommikul linna, autos söötsin kõhu täis, läksin ise hambaarstile, mees samal ajal kärutas ringi. Pool tundi hiljem läksin juuksurisse, ja peale seda saime jälle auto juures kokku. selleks ajaks oli laps viril, toitsin teda ja sõidutasime autos ringi, kuni ta magama jäi. ja pärastlõunal sain veel füsioterapeudil ka käidud