Esileht Pereelu ja suhted Kuidas end lohutada?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Kuidas end lohutada?

Postitas:
Kägu

Ei ole seltsiv ja jutukas mitte kunagi olnud. Kuna eriti vabal ajal suhelda ei meeldi, siis olen kogu aeg üksi oma vabal ajal. Töö ja kooliga mitte seotud tutvuseid samas ei otsi, kuna olen väga umbusaldav, kinnine ja tõrjuv. Tühi jutt tüütab mind ja kellelgi ei taha endast rääkida.Mind ärritab tuttavate huvi minu eraelu vastu. Kolleegid tihti küsivad, kas ma elan üksi ja ülemus küsib, kuidas nädalavahetus möödus. Sugulased vahest teevad märkuseid, et oleks aeg pereelu alustada. Kas teie olete kogenud, et hakatakse kahtlustavalt kolleegi suhtuma, kui ta oma eraelust nii vähe räägib kui võimalik?

Suhet aga ma üldse ei taha. Jälle mingid petmised ja mehe alandamine, sõimamine ning vägivald nagu iga päev võib netist lugeda. Ei taha sellega vähimalgi määral seotud olla. Ma ei ole kunagi õnneks suhtes olnud. Kuna ma lapsi ei taha, siis suhtes olemine pole oluline minu jaoks.

Kuna mul palju tutvuseid ei ole, siis töökoht on halb ja stressirohke. Töötan kõrgharidust nõudval erialal, kuid saan sandikopikaid – ümardatuna 1400 netopalgana kuus. Paremat palka kui 1800 bruto ei taheta maksta finantserialal. Kui ma kandideerin, siis vestlustele kutsutakse, kuid 2000 bruto kusagil ettevõttes naljalt ei taheta maksta. Kas ma olen depressioonis ja mõtlen asju halvemaks või ausalt ei olegi võimalik normaalset töökohta leida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

1400 kätte ei ole sandikopikad. Kas see just sinu töö ja kvalifikatsioonile vastab, seda me ei tea, aga halama küll ei peaks.

Suhete osas – ma ei saagi aru, milles probleem? Kas sa tahad, et sul oleks mõni hea suhr või ei taha? Kui ei taha, siis ongi ju hästi. Või mida mõtled selle all, et kui tutvusi pole, siis on töö stressirohke?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui 1400 neto on sandikopikad, siis tuleb sind tõesti lohutada. Kahjuks ei oska.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohutavalt igav inimene, jube oli lugedagi. Ja mingil põhjusel veel endast heal arvamusel ning üliebameeldiv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui saaksid 2000 brutos, saaksid kätte 1553 eurot. Vahe 1400 euroga pole nii suur, et sellepärast mööda ilma ringi joosta ja halada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis su mure nüüd täpsemalt oligi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis su mure nüüd täpsemalt oligi?

Mis mu mure oli?? Mu mure on selles, et ülemus tihti küsib asju, mida ta ei tohiks küsida. Kuidas oleks kõige parem vastata, et mind ei hakataks halbade inimeste poolt mõnitama nagu see allpool olev jõhkard:

Kohutavalt igav inimene, jube oli lugedagi. Ja mingil põhjusel veel endast heal arvamusel ning üliebameeldiv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Raske, raske on see lumehelbekeste elu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis su mure nüüd täpsemalt oligi?

Mis mu mure oli?? Mu mure on selles, et ülemus tihti küsib asju, mida ta ei tohiks küsida. Kuidas oleks kõige parem vastata, et mind ei hakataks halbade inimeste poolt mõnitama nagu see allpool olev jõhkard:

Kohutavalt igav inimene, jube oli lugedagi. Ja mingil põhjusel veel endast heal arvamusel ning üliebameeldiv.

No aga luuleta siis midagi kokku. Või ütle midagi umbmäärast nagu “puhkasin”. Või ütlegi ülemusele otse, et su eraelu on su enda asi. Ei ole ju nii keeruline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Töötan kõrgharidust nõudval erialal, kuid saan sandikopikaid – ümardatuna 1400 netopalgana kuus.

Vabal ajal kodus istuv üksik inimene peaks selle rahaga hakkama saama küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan teemaalgatajast täiesti aru, on igasugu vähem intelligentsemaid tegelasi, kes end suure rõõmuga kellegi eraellu end pressiks ja uudistama hakkaks, et noh oleks juba aeg pereelu hakata elama jne. Tegelikkuses elab igaüks ise nii nagu tahab, kasvõi üksi ja kodus istudes. See ei ole teiste asi..Mind häiriks ka sellised eraellu trügijad. See on matslikus, halb lastetuba jne..ma ei kujutaks ennast küll ette, et läheks töökaaslase käest tema eraelu kohta uurima. Mingi lugupidamine ja viisakus võiks jääda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis on selles ülemuse küsimuses halba, nädalavahetuse möödumise kohta. Viisakas huviundmine, ega põhjalikku raportit oodatagi. samasugune küsimus on et tere-kuidas-läheb. ka ei oodata analüüsi kuidas läinud on.
Ülemusele võid vastata, et tänan küsimast, vaikselt möödus, aga sul.
Mu tähelepanek on et vallalised kolleegid eriti oma eraelust ei räägi. Räägivad need, kel lapsed. Vallalised räägivad eraelust peamiselt seda, et kuidas olid kino, teatri, uue raamatu või mingi ürituse muljed. aga sellega võiks ka piiri pidada, sest see tundub neile, kes nii palju käia ei saa või ei viitsi, kekkamisena. et küll sina oled meil kultuurihuviline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

“Kuidas nädalavahetus läks?” ei ole ju küll mingi eraeluline küsimus. Tundud tõesti eriliselt pessimistlik ja loed igast asjast ainult kiusamist välja. Kuidas sind lohutada? Soovitaks sul mitte üle mõelda ja olla rahul sellega, mis sul on. Su elu tundub praegu olevat lihtsalt nii hea, et kuna päris probleemid puuduvad, pead need endale ise välja mõtlema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Milleks sulle suurem palk? Inimene kuskil ei käi, keegi talle ei meeldi, kellegi eest hoolt kandma ei pea…vingumine ei maksa ju midagi.
Ülemus julges küsida, kuidas nädalavahetus möödus???!!! No see on ju suisa kuritegelik. Ma kaebaks TVK-sse ja nõuaks hüvitist.
Täitsa hämming, et selliste isiksuseomadustega inimene üldse sellisele kohale tööle võetud on, kus tuleb kollektiivis hakkama saada. Selline suhtumine kõige ja kõigi vastu on lausa õhkkonda mürgitav. Ma räägiks ülemusele oma probleemi ära (ega sul äkki hoopis mingi puue ei ole?), paluks endale eraldi kabinetti ja seda, et teised sinuga üldse ei suhtleks. Ei küsiks midagi, ei teretaks…Kui oled vajalik töötaja, ehk leitakse selleks võimalus.
Mul tekkis suisa huvi, mismoodi sa küll töövestlustel hakkama saad. Jummel, mida kõike seal veel küsitakse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Välja mõtlesin soovituse: võta palgata puhkus ja mine kassapidajaks. Oma kõrgharidus unusta ära. Ela selle 500 euroga kuu aega. Loomade varjupaigas, supiköögis, hooldekodus või kus veel vabatahtlikke vajatakse, mine ja paku oma abi. Saad elule värvi ja maitset. Pärast seda ehk enam ei hädalda, et kui halb elu sul on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Näiteks taolistele küsimustele – kuidas nädalavahetus läks, mõtled välja oma vastuse, et mida üldse tahad öelda. Esiteks sellise küsimuse küsijad tegelikult ei huvitugi teisest. Tundub üldine nö viisakus. Vastus- normaalselt või ka üldiiste reeglite järgi.
Teiste kõigiga, töökaaslased, oleks kasuks parad huumormeel ja sellega laveerida. Sugulased aga peaksid sind paremini teadma ja tundma, lapsest peale ju, et olla kursis,mis inimene sa oled ja kuidas elad. Väike nali aitab alati.
Ja selle parema palga ja teise koha, selle võid sa elu jooksul vabalt leida, vaata ja hoia ennast kursis.
Nii püüdsin lohutada sind, sa noor naine 😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oh sind tutsununnukest küll! Maailmas on sõjad ja näljahäda, inimesed elavad tõsises vaesuses ja tulevad toime (või vannuvad alla) raskete haigustega, aga miski ei ole võrreldav sinu piinade ja kannatustega… Milline keeruline ja masendav elu! Kuidas küll mõnele nii palju kanda antakse? Elu on ikka nii tohutult ebaõiglane 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kohtuavalt raske elu on sul, ausalt. Oled kõik mõelnud nii negatiivseks – ülemuse, töökaaslased, võimalikud suhted, ka palk on lausa näljapajuk. Minul oli au tunda meest, kes on ratastooli, mähkmetes, saab invaliiduspensioni, mis on sinu palgast 3x väiksem ja ei hädaldanud ega vingunud. Kui tuli minule tööle külla – siis nii tore oli näha, kuidas kõik inimesed leidsid temaga kontakti, üritasid aidata, isegi veits vingus sekretär tormas kohvi pakkuma jne

Please wait...
Postitas:
Kägu

Haige

Please wait...
Postitas:
Kägu

Milleks sulle suurem palk? Inimene kuskil ei käi, keegi talle ei meeldi, kellegi eest hoolt kandma ei pea…vingumine ei maksa ju midagi.

Ülemus julges küsida, kuidas nädalavahetus möödus???!!! No see on ju suisa kuritegelik. Ma kaebaks TVK-sse ja nõuaks hüvitist.

Täitsa hämming, et selliste isiksuseomadustega inimene üldse sellisele kohale tööle võetud on, kus tuleb kollektiivis hakkama saada. Selline suhtumine kõige ja kõigi vastu on lausa õhkkonda mürgitav. Ma räägiks ülemusele oma probleemi ära (ega sul äkki hoopis mingi puue ei ole?), paluks endale eraldi kabinetti ja seda, et teised sinuga üldse ei suhtleks. Ei küsiks midagi, ei teretaks…Kui oled vajalik töötaja, ehk leitakse selleks võimalus.

Mul tekkis suisa huvi, mismoodi sa küll töövestlustel hakkama saad. Jummel, mida kõike seal veel küsitakse.

Esiteks, ma käin vabal ajal kinos, teatris, trennis, kontsertidel, väljas söömas. Aga seda kõike üksi. Ja 1400 netos on magistrikraadiga väga madal palk. Juhtide ahnus on üle igasuguse piiri. Teen ka tasuta ületunde pidevalt, et töödega valmis saada. Puhkust ei saa välja võtta üle nelja päeva korraga. Lisaks käin ka ülikoolis lisakursustel, et ennast täiendada enne teise magistrikraadi omandamist. Mul eiole õppest nii palju aega möödas, et saaksin uuesti RE kohale astuda, mistõttu õpin avatud õppe vormis ja pean õpingute eest kõrget hinda tasuma.

Ehe näide ülemusepoolsest mõnitavast-kiusavast suhtumisest ja minu isiklikku ellu trügimisest: Ma tervitasin ruumi sisenedes ja hakkasin rääkima tööst, aga juht sõitis mu jutule otse sisse ja küsis, kuidas aastavahetus möödus. Ta katkestas mu lause. Mina vastasin, et hästi ja rääkisin tööst edasi. Umbes nii, et kui sa pühade möödumisest mulle aru ei anna, ei ole ma nõus töövestlust jätkama.

Kui ma juhile rääkisin oma plaanidest, et soovin töö kõrvalt kolm ainet ülikoolis deklareerida, siis kohe tuli idiootne jutt, et inimesel peab vaba aega olema. Ei saa käia ainult tööl ja koolis. Kuna eksamiteks peab ka valmistuma, siis mul ei jääks vaba aega ja laupäeval ta ei saa lubada mul puudutud tunde tagasi teha. Samas palju inimesi käib täiskoormusega ülikoolis õhtuses õppes, töötavad 9 tundi päevas ja kasvatavad veel lapsi ka. Lõpuks pika kauplemise peale sain loa need ained deklareerida. Ma pidin juhi loa saama, kuna osa päevaseid kursusi langes tööga kokku ja ma pean õhtul töölt puudutud tunnid tagasi tegema.

Nii raske on selliste kiuslike inimestega. Ma tahan õppida, töötada ja head töökohta saada, aga ainus, millega seisan vastamisi on mõnitamine ja õelus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellise inimesega ongi väga raske suhelda. Iga asja peale solvutakse, iga lauset võetakse isikliku rünnakuna ja otsitakse tagamõtet. Et ainult saaks draamat teha ja inguda-vinguda. Sa ise ei kujuta ette ka, kui ebameeldiv sa tegelikult kolleegina oled!
Täitsa imestama paneb, kuidas sa nii hea palgaga töö leidsid, kui su sotsiaalsed oskused täiesti olematud on.

Ja kui sa väidetavalt nii haritud ja asendamatu töötaja oled, et peaksid parema töö peal olema, siis miks sa ei lähe mujale, kus sind paremad tingimused ootavad? Sest tegelikult pole ikka küll nii, et sind igalpool uks avali oodatakse. See magistrikraad üksi ei aita midagi, kui inimene ise oskamatu ja ebameeldiv on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täpselt sama küsimus tekkis ka minul: kui kõik nii halvasti on, miks sa siis oma elus midagi ei muuda? Alustuseks otsi uus töökoht, kus sind väärtustatakse. Selle teema põhjal jääb tõesti “küll on maa külmunud, küll on kärss kärnas” mulje sinust ja ei oska kuskilt otsast kaasa tunda ega lohutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mine Maximasse koristajaks miinimumpalgaga tööle.
Kedagi hoobilt ei huvita su eraelu enam.
Siis saadki tõepoolest SANDIKOPIKAID.
Suhtlema pead ainult harja ja lapiga.
Ja elu ongi lill.

Kui natuke aega oled sedasi töötanud, siis hindad oma praeguse olukorra ümber kohe päris kindlasti ja enam ei hädalda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ka meil on kollektiivis üks selline lilleke. Kõik teda kiusavad, iga talle suunatud küsimus on rünnak, muudkui räägib aastast-aastasse (nüüdseks juba ehk 10 aastat?), kuidas ta kohe ära läheb, kuna teda ei kohelda tema kvalifikatsioonile vastavalt, just palga suhtes, kuigi samamoodi teenib täiesti ok palka. Siiamaani pole ta kuskile läinud ja vaevalt, et edaspidigi. Vanaema ütles kunagi selliste kohta hästi, inimene, kes nagu oleks sunnitud elama-ja tõesti selline mulje jääb ka. Kõiges näeb negatiivset, uskumatu, millises ‘viletsuses’ ja hädaorus ta enda väitel elab, kõik tekitab temas tohutut stressi. Aga fakt on, et ega te kuskil mujal hakkama ei saaks, ettevõtlikkus teil puudub ja seega elategi oma tavapärast elu rahulikult pensionini edasi ja ainult vingute päevast päeva, mängides sellega teiste närvidel. Näpunäide ka! Uude kohta tööle minnes on tänapäeval vägagi tavapärane see, et helistatakse eelmisesse kohta ja küsitakse sealt tagasisidet. Mis sa arvad, milline see sinu puhul tuleks?
Siit soovitus, kui su elu tõesti nii vilets on, siis võta vastu sammud ja muuda seda. Kui ei ole, siis lõpeta see pidev ving ja hakka elu nautima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

noo siin on ilmselt üks probleem peidus, mida teemaalgataja ise ei taha tunnistada. nimelt on üksi elamine ja üksi teatris käimine jne igati normaalne kui see on sinu soov ja sa sellist elu naudid. AGA kui küsimuse sa küsimuse peale “Kuidas nädalavahetus möödus?” ärritud, siis tegelik põhjus on ilmselgelt selles, et sa häbened oma üksi teatris käimist jne. ma näen siin meeleheitlikku appikarjet ja soovi tegelikult kellegiga suhet luua ja kooselu nautida. sa valetad iseendale, et oma üksinudsega hakkama saada. ehk kui tahad õnnelikumaks saada, siis tegele oma põhiprobleemiga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lisaks käin ka ülikoolis lisakursustel, et ennast täiendada enne teise magistrikraadi omandamist. Mul eiole õppest nii palju aega möödas, et saaksin uuesti RE kohale astuda, mistõttu õpin avatud õppe vormis ja pean õpingute eest kõrget hinda tasuma.

Mis sa üldse ajad neid kraade siis taga, kui nendega vaid sandikopikate eest rügama pead? Õpi vahelduseks midagi asjalikku siis, omanda mõni kutseoskus näiteks. Aga praegu jääb mulje jah, et ülikoolide teooriat tuupida sa oskad, kui aga reaalselt tööd tegema peab, ei ole sinust asja. Mis nendest kraadidest sul siis kasu on? Et oled nüüd hea õppur valmis? Ja siis? Ju siis juhid on samuti täheldanud, et sinust ettevõttele suurt kasu pole, liiati veel, kui tegu nii kehva suhtlejaga on ja seega sind ka ei väärtustata ega võeta tõsiselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No on ikka mured… vägisi meenub Ukuaru Minna ema soovitus: “Sure ära, kui elada ei jaksa!”

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis su mure nüüd täpsemalt oligi?

Mis mu mure oli?? Mu mure on selles, et ülemus tihti küsib asju, mida ta ei tohiks küsida. Kuidas oleks kõige parem vastata, et mind ei hakataks halbade inimeste poolt mõnitama nagu see allpool olev jõhkard:

Kohutavalt igav inimene, jube oli lugedagi. Ja mingil põhjusel veel endast heal arvamusel ning üliebameeldiv.

Ja kuidas see sinu palk siis asjasse puutub?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ka magistrikraad, töötan ülikoolis ja saan samamoodi 1800 brutos palka. Paljud saavad ka vähem, professorid rohkem. Väga paljud magistrikraadiga inimesed saavad nii palju palka, mitte ainult sina. Ja siin peab ka veel lisaks suhelda oskama, sinusugused siin töötada ei saaks. Nii et minu arust sul on isegi vedanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ah selline ongi siis ühe kibestunud vanatüdruku mõttemaailm. Huvitav. Või siis pigem – hea, et sa minu kolleeg ei ole…

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )


Esileht Pereelu ja suhted Kuidas end lohutada?