Mul seljataga aasta pikkune aktiivne “tööotsija karjäär”.
Nüüd on ka uus töökoht, millega väga rahul olen.
Soovitan enda jaoks läbi mõelda mis sulle töö juures meeldib. Ära keskendu sellele, mis ei meeldi. Kui küsitskse miks soovid töökohta vahetada, ära hakka seletama, et ülemus nõme või töökaaslased on intrigandid. Negatiivsus on see mida välditakse. Keegi ei soovi omale kontorisse mingit virisejat, kes hommikul tööle tulles kohe halama kukub.
Tegele eneseharimisega – saad otsida internetist tasuta online kursusi või loe raamatuid.
Kiida ennast julgelt. Unusta ära tagasihoidlikkus ja räägi ausalt milles sa hea oled ja mida sa potensiaalsele tööandjale pakud.
Pane oma CV üles erinevatesse portaalidesse ja uuenda seda aeg-ajalt. Paljud tööandjad otsivad ise potensiaalseid kandidaate ja cv uuendamine aitab silma paista. Mina olen väga palju kutseid saanud sedasi kandideerimistele.
Ära heitu ja ära anna alla. Ka järjepidevus ja sihikindlus on head omadused????
Teema: Kuidas eristuda tööotsijate massist?
Kiida ennast julgelt. Unusta ära tagasihoidlikkus ja räägi ausalt milles sa hea oled ja mida sa potensiaalsele tööandjale pakud.
Ei tea siin midagi … liiga palju kiita ei ole hea, niikuinii ei usuta ja jätad ebaadekvaatse kiidukuke mulje. Tegelikult on tihti nii, et värbajal on mingi oma väga piiratud ettekujutus, milline peaks olema hea kandidaat. Kui sellega sobitud, saad tööle; kui mitte, siis ei saa. Sellega, kui pädev sa tegelikult oled ja millised on sinu kogemused, ei pruugi seost olla.
PotenTsiaalsele.
liiga palju kiita ei ole hea, niikuinii ei usuta ja jätad ebaadekvaatse kiidukuke mulje. Tegelikult on tihti nii, et värbajal on mingi oma väga piiratud ettekujutus, milline peaks olema hea kandidaat. Kui sellega sobitud, saad tööle; kui mitte, siis ei saa. Sellega, kui pädev sa tegelikult oled ja millised on sinu kogemused, ei pruugi seost olla.
Sinu kogemus, millel põhineb see kommentaar, on tööandja või tööotsija seisukohalt?
Puhtalt teoretiseerin.
Korrigeeriksin oma sõnavõttu: “niikuinii ei usuta” asemel oleks õigem öelda “on oht, et ei usuta”. Ennast väga ülevoolavalt kiites on tõesti oht jätta enesekriitikata kiidukuke või liiga jõulise ja enesekindla inimese mulje – viimane töötaja ei ole igale (loe:nõrgemale) juhile jõukohane. See võib olla ka üks põhjus, miks räägitakse kogemustega 50+ inimeste piiratud võimalustest tööturul. Enesekindlat, kogemuste ja oskustega töötajat julgeb palgata enesekindel ja kogenud juht.
Puhtalt teoretiseerin.
Korrigeeriksin oma sõnavõttu: “niikuinii ei usuta” asemel oleks õigem öelda “on oht, et ei usuta”. Ennast väga ülevoolavalt kiites on tõesti oht jätta enesekriitikata kiidukuke või liiga jõulise ja enesekindla inimese mulje – viimane töötaja ei ole igale (loe:nõrgemale) juhile jõukohane. See võib olla ka üks põhjus, miks räägitakse kogemustega 50+ inimeste piiratud võimalustest tööturul. Enesekindlat, kogemuste ja oskustega töötajat julgeb palgata enesekindel ja kogenud juht.
Tuletasid mulle meelde, kuidas mu isa 20+ aastat tagasi (kui personaalarvutid alles hakkasid Eestis laiemalt levima) rääkis, miks ta oma erafirmasse eelistab võtta antud alal kogemusteTA lihttöötajaid – sest et uuele tulijale näitad ette, kuidas teha, ütleb “ahah” ja teeb, aga “50+ kogemustega töötaja” teab täpselt, kuidas asjad antud alal käivad ja ei ole teisiti nõus. Situatsioon oli midagi sinnakanti, kui poemüüja õiendaks, et ta on 30 aastat kaubanduses töötanud ja teab täpselt, kuidas arvelauda ja kassaaparaati kasutada – mis te topite siia oma mingeid imelikke arvuteid ja triipkoodiskännereid, te ei tea ju asjast midagi!
sest et uuele tulijale näitad ette, kuidas teha, ütleb “ahah” ja teeb, aga “50+ kogemustega töötaja” teab täpselt, kuidas asjad antud alal käivad ja ei ole teisiti nõus.
Sel juhul on tegemist ju mitte kogemuste ja oskustega, vaid arenemisvõimetuse ja rumalusega. Kogemuste ja oskuste all pean mina silmas kõike aktiivses tööeas omandatut, lisaks 30+ aastat tagasi õpitud teoreetilistele teadmistele ka ajakohaseid oskusi ja õppimisvalmidust.
sest et uuele tulijale näitad ette, kuidas teha, ütleb “ahah” ja teeb, aga “50+ kogemustega töötaja” teab täpselt, kuidas asjad antud alal käivad ja ei ole teisiti nõus.
Sel juhul on tegemist ju mitte kogemuste ja oskustega, vaid arenemisvõimetuse ja rumalusega. Kogemuste ja oskuste all pean mina silmas kõike aktiivses tööeas omandatut, lisaks 30+ aastat tagasi õpitud teoreetilistele teadmistele ka ajakohaseid oskusi ja õppimisvalmidust.
Jah, aga selline inimene ise arvatavasti leiab, et on “enesekindel, kogemuste ja oskustega töötaja”.
St sina võisid mõelda teistsorti inimest, aga sinu postitusele kirjutaksid kahel käel alla (ka) kõik minukirjeldatud töötajad, ise endamisi noogutades “just! see ülemus on ise saamatu ja nõrk – sellepärast ei julgegi mind tööle võtta, et ma tean temast rohkem, ja võtab hoopis tolle näitsiku, kes pole elus arvelauda näinudki!”
sest et uuele tulijale näitad ette, kuidas teha, ütleb “ahah” ja teeb, aga “50+ kogemustega töötaja” teab täpselt, kuidas asjad antud alal käivad ja ei ole teisiti nõus.
Sel juhul on tegemist ju mitte kogemuste ja oskustega, vaid arenemisvõimetuse ja rumalusega. Kogemuste ja oskuste all pean mina silmas kõike aktiivses tööeas omandatut, lisaks 30+ aastat tagasi õpitud teoreetilistele teadmistele ka ajakohaseid oskusi ja õppimisvalmidust.
Jah, aga selline inimene ise arvatavasti leiab, et on “enesekindel, kogemuste ja oskustega töötaja”.
St sina võisid mõelda teistsorti inimest, aga sinu postitusele kirjutaksid kahel käel alla (ka) kõik minukirjeldatud töötajad, ise endamisi noogutades “just! see ülemus on ise saamatu ja nõrk – sellepärast ei julgegi mind tööle võtta, et ma tean temast rohkem, ja võtab hoopis tolle näitsiku, kes pole elus arvelauda näinudki!”
Eks see sõltub veidi inimesest ka, aga mu isiklik kogemus “staažikate ja enesekindlate” töötajatega on samuti pigem negatiivne. Oma suures enesekindluses peavad end firmajuhist targemaks, aga endal puudub täielikult visioon tuleviku suhtes (sageli see neid ei huvitagi, sest isiklikku tööaega pole palju jäänud ja pension terendab silme ees) ning igasuguse innovatsiooniga haakuvad väga vaevaliselt. Põhiline, et saaks asju nii teha, nagu nemad on 30a harjunud. Ei viitsi lihtsalt oma energiat raisata selliste peale, koostöö arenemisvõimeliste töötajatega sujub märksa libedamalt.
ma toon ühe näite, kuidas eristuda
meil otsiti raamatukokku uut töötajat, tahtjaid oli palju. Kõik rääkisid nagu ühest suust, kuidas nad raamatuid armastavad ja aina loeks. Välja arvatud üks – tema rääkis, et ta on inimeste-inimene ja armastab suhelda. Võite arvata, kes tööle sai 🙂
tegelikult on kahju, et tööandjad ei tohi öelda tööle mitte võtmise põhjust (kartuses, et kaevatakse kuhu vaja)
tegelikult on kahju, et tööandjad ei tohi öelda tööle mitte võtmise põhjust (kartuses, et kaevatakse kuhu vaja)
Enamasti on ilmselt põhjuseks isiksuste mittesobivus otsese juhiga. Ükskõik kui pädev, haritud ja sobiva kogemusega kandideerija on, kui ikka ei teki seda äratundmist või suisa miski häirib/ei meeldi, siis tööle ei võeta. Mõnikord siis öeldakse näiteks, et “valituks osutus kandidaat, kelle suhtes tekkis äratundmine kollektiivi sobivuse osas” vms.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
