Teema: Kuidas integreerida neid lihtsaid (Ida-Virumaa) venelasi?

#4148215:

Pärnu Postimehes on täna artikkel: “Eestis elab üle 30 000 sõjapõgeniku ja pool neist ei õpi riigikeelt.” Kui aasta jooksul pole tekkinud huvi keeleõppe vastu, siis mis te arvate, kuhu integreeruvad need 15 000 inimest? Kas eestlaste hulka, kelle jutust nad aru ei saa või pigem meie slaavi kogukonda? Tahate kihla vedada?

aga miks lasti lapsi vene keelsetesse koolidesse panna.

#4148215:

Pärnu Postimehes on täna artikkel: “Eestis elab üle 30 000 sõjapõgeniku ja pool neist ei õpi riigikeelt.” Kui aasta jooksul pole tekkinud huvi keeleõppe vastu, siis mis te arvate, kuhu integreeruvad need 15 000 inimest? Kas eestlaste hulka, kelle jutust nad aru ei saa või pigem meie slaavi kogukonda? Tahate kihla vedada?

M.O.T.T.

Mina ei saa aru, miks maksumaksja raha eest venekeelseid koole üleval peetakse? Haridus peaks olema ainult eestikeelne, samuti kõik lasteaiad. Loomulikult võivad venelased teha venekeelse eralasteaia, aga ma leian, et maksumaksja raha eest ei peaks vene kultuuri toetama.

#4147972:

Mugavusest saab rääkida Eesti linnades, kus enamik elanikest on eestlased ja siis keeldub venelane siiski eesti keelt kasutamast, sest on raske ja mugavam on vene keeles toimetada. Aga Ida-Virumaal pole ju loogiline, et vene keelt rääkiv inimene läheb vene keelt rääkiva juuksuri, arsti, poemüüja vmt ameti esindaja juurde ja siis nad suhtlevad omavahel eesti keeles – ikka räägivad ju vene keeles.

#4148132:

See vene ja eesti laste segamini kooli ja lasteaeda panemine on suht kahtlane. Venelased ise ütlevad ka, et nii kui on paar vene last rühmas, siis hakkavad eesti lapsed hoopis vene keeles rääkima mingi hetk, mitte vastupidi.

Loomulikult ei hakka venekeelne klient venekeelse juuksuriga eesti keeles rääkima. Ega ka venekeelne õpilane koolis oma venekeelse sõbraga eesti keeles rääkima.

Eesti ja vene laste segamini lasteaeda ja kooli panekul on mõtet ainult siis, kui lasteaia-kooli töökeel on eesti keel ehk siis õpetajad suhtlevad õpilastega eesti keeles, õppetöö toimub eesti keeles. Ehk kui lapsel tekib vähemalt mingigi reaalne vajadus eesti keelt kasutada.

Me ju kõik mäletame, kuidas praeguste keskealiste eestlaste põlvkonnal, kes olid inglise keelt aaastaid koolitundides õppinud, aga reaalselt vajadust inglise keeles suhelda polnud kunagi olnud, oli see inglise keel õigupoolest üsna kehvake. Kõnetas teda mõni inglise keelt rääkiv inimene – ja oligi kök-mök, rääkida ei suuda. Kui aga mitte väga hästi inglise keelt oskav eestlane läks õppima kuhugi, kus õpetajad/õppejõud suhtlesid temaga ainult inglise keeles ja ka enamuse õpingukaaslastega tuli suhelda inglise keeles – siis hakkas ta inglise keelt kasutama ja selle tulemusel palju paremini rääkima.

Nii et eesti töökeelega kool tagaks selle, et põhikooli lõpetajal on vähemalt koolist eesti keele oskus kaasa saadud. Mis edasi? Eks neil, kes kolivad kuhugi mujale/lähevad Eesti ülikoolidesse /kutseõppeasutustesse edasi õppima, leiab eesti keel rohkem kasutust ja neil, kes jäävad oma venekeelsesse linna, leiab see vähem kasutust (võib minna ka mingil määral rooste). Kuid eesti keele põhi oleks siis vähemalt olemas. Vähemalt poleks nende jaoks eesti keelt rääkiv inimene imeasi. Võrdluseks: kui inimene on elanud venekeelses linnas ja käinud ka venekeelses koolis, kus on olnud ainult eesti keele tunnid, siis võib tema tegelik eesti keele oskus olla üldse nullilähedane.

Mis puutub maailmavaatesse – hmm, seda muuta on muidugi raske. Öeldakse küll, et putiniste on kõige rohkem vanemate ja euroopaliku ellusuhtumisega inimesi nooremate venelaste hulgas… Nii et ehk võibolla aja jooksul muutub asi soodsamaks. Kiiret lahendust ilmselt pole. Aga vähemalt  eesti keele oskuse praegu koolis käival vene laste põlvkonnal võiks eesmärgiks seada.

Märgiks ära veel selle, et maaelanikkond Ida-Virumaal, muide, on valdavalt eestikeelne. Elasid seal ju kolhoosiajalgi valdavalt eestlased. Ja samuti said talumaad tagasi eestlased. Nii et ei saa öelda, et terve Ida-Virumaa oleks venekeelne. Aga jah, Ida-Virumaa linnad, kuhu toodi tööstustesse tööle nõukogude ajal väga palju teistest N.Liidu piirkondadest inimesi, on tõesti üsna venekeelsed.

#4147895:

Murelikuks teeb see, et nii palju on siin seda vastandumist. Teeks ettepanekuid, kuidas neid venekeelseid (praegu veel)mitteputiniste intergreerida. Mul ettepanek, et Jevgeni Ossinovski jt venelastest kõrgele kohale jõudnud valitsuserakondade liikmed sõidaksid Narva näitama, mida eestikeelne haridus võimaldab. Praegu on nad arvamusel, et neid tahetakse sunniviisiliselt sundida loobuma emakeelest ja kultuurist ja sõdivad sellele vastu iga keharakuga. Kui kuulsad poliitikud, ministrid, muusikud, räpparid, teadlased jt sõidaksid mööda Ida-Virumaad ringi ja propageeriksid eestikeelset haridust kui lahtist ust võimalustemaailma, äkki midagi suhtumises muutuks? Tihtipeale ei olegi midagi muud vaja, kui näidata hoolimist, ja inimesed leebuvad.

Mis puutub sellesse ülestõusu propageerijasse, kes Donetskis käis ja meile näkku sülitab, siis tema(sugused) tuleks ikka veidikeseks istuma panna kui lausa kodakondsust ära võtta ei saa, see ka aitaks kaasa integreerumisele. Vastandamine ei lõpe, kui vastandajad ja ässitajad ei saa karistada ja teised näha, et vastandumine ei ole jätkusuutlik ega mõistlik. Mis arvate?

SInna no keeleõpetajaid vaja ja mitte korraks, vaid püsivalt. Eesti keelne kasvataja lasteaeda ja õpetajad kooli. Ei ole võimalik õppida keelt kui pole eeskuju. Nii et pigem tuleks sul ehk mõelda  kolimise peale, et anda oma panus rääkides kohapeal eesti keelt ja näidates, kuidas sa saad kasu sellest, et oskad oma ema keelt. Tahad aidata, tee seda ise.  Korraks kusagil käimine on nagu loomade näitamine loomaaias. Käid ja järgmine hetk on meelst läinud see kogemus.

Just oli uudis, et Ida-Virumaale otsitakse 100 eestikeelset õpetajat (sh. lasteiaõpetajad).

Suund on õige. Ainult kahju muidugi, et seni on aastakümneid aega kaotatud, kuna impeeriumimeelsed poliitikud on suutnud eestikeelsele õppele üleminekut kogu aeg pidurdada. Neid õpetajaid oleks tulnud otsima hakata ja välja koolitama kohe taasiseseisvumise järel.

Eesti riik on idainimeste poliitikasuunal liiga pehme, nõtkub täpselt nii, nagu ette nämmutatakse. Vaadake või seda Krõlovi. Nagu suur näitleja, keda kuulavad nn. omad ja vähe sellest – ka pahad eestlased. Nõrk riik ja nõrk riigitöö. Eestlased nii väike etniline inimkild, et on kuritegelik selliste tegudega inimesi esitleda.

Ei tee neile siin keegi liiga. Elavad nagu meie omadki inimesed.  Ja, nagu näha, väga hindavad siinset elukeskkonda!

* Omal ajal visati arvestatav osa kartulipäiseid talupoegi ja targemaidki isikuid ääretusse vatlandi laiali, kas seal kedagi huvitas, kuidas keegi ennast sinna integreerida suutis?  Rohkem nende endi ajalugu nagu putru lõputult suhu toppida, küll elama õpivad! Aga ega jaanilinngi kaugel ole, võivad alati mõne sammu paremale astuda.

#4149919:

Pealkirjas esitatud küsimusele ma vastata ei oska. Ja ukraina sõjapõgenikud, kes siia on tulnud, satuvad küll tõenäolisemalt vene- kui eestikeelsesse kogukonda. Riik oleks eestkeelsele haridusele ülemineku pidanud juba ammu ära tegema. Minu laps käis Lasnamäel eesti lasteaias. Rühmas oli palju venekeelseid lapsi, lasteaia lõpetamise ajaks juba pooled. Eesti keel oli selge ainult nendel vene tüdrukutel, kes olid juba sõimest alates vanemate toetusel keele ära õppinud. Millegipärast poisid seda väga ei suutnud, aga määrav oli ilmselt see, kas vanemad ise oskasid eesti keelt ja nõudsid lapselt lasteaia territooriumil eesti keeles suhtlemist või mitte. Nüüd käib mu laps eesti koolis ja klassis on jälle mitu venekeelset last (katsetega klass, muide – kuidas nad vastu võeti, tekib küsimus), kes on eesti keelega hädas. Üks laps on väga tubli, vanemad näevad vaeva, on palganud eraõpetaja, aga nii kui suvel jääb kolm kuud vahele ( siis ta on ainult venekeelses keskkonnas), nii peab ta sügisel sisuliselt jälle otsast peale hakkama. Mida sellisel puhul teha? Pole ju tsaariaeg, et sunnime peksu ähvardusel lapsi vahetunnis ka eesti keeles suhtlema.

Vene laste koolitamine eesti õppekeelega koolis viibki selleni, et venelased räägivad ikkagi omavahel vene keeles, õpetajad rügavad üle mõistuse ja eesti laste korralikuks koolitamiseks enam aega ei jää. Ja ongi mingi segapuder, ei saa venelased eesti keelt selgeks ega eestlased korralikku tugevat emakeelt.

Ülikoolus keeleõpetuse metoodikat õppides oli meil juttu ka muukeelsusest keelerühmades. Teadusuuringute põhjal on ammu selge, et kui ühes õpperühmas on rohkem kui kaks või kolm muukeelset, siis on asi juba habras. Iga loogilise mõtlemisega inimene saab aru, miks. Ja praegu on eesti haridusasutused umbkeelsetega üle ujutatud. Täiesti masendav. Tegelikult peaks venekeelsetes koolides õpetama eranditult eesti keelt kõnelevad õpetajad, kes paremal juhul vene keelt ei oskagi. Nojah, unistada võib.

Aga asi on tõsine ja fakt on, et kuigi paljud vene noored räägivad meil päris hästi eesti keelt, siis enamik venelasi saab suurepäraselt selleta hakkama. Venekeelset haridust ei peaks tõesti maksumaksja üleval pidama. Ja kohe tuleks lõpetada igasugune vene keele kasutamine ametiasutustes, kaubanduses ja teenindussektoris. Mille pagana pärast pean mina kuskil Prismas või Selveris kuulama pidevalt venekeelset reklaami?! Ausõna, selline tunne on, et poodi minnes tuleks tropid kõrva panna. Eelistatavalt need, mis kaitsevad töömasinate müra eest.

Seda juttu on juba aastaid või lausa aastakümneid korrutatud. Samas võin kohe kasvõi praegu minna suvalisse kaubamajja ka kuulen seal, kuidas eestlasest poemüüja alandlikult vene keeles teenindust pakub. Samuti on sõjapõgenike puhul nagu eeldatud, et Eesti õpetaja peaks paralleelselt asju vene keeles üle kordama/juhendama. Isegi siin Perekoolis on ette heidetud, et no kuidas siis õpetaja ei oska võõrkeeli (ehk siis vene keelt, kuna sõjapõgenikud enamasti inglise keelt ei mõika?). Mina ei poondanud kohe alguses Ukraina klasside ja koolide loomist. Aasta hiljem siis nüüd kisa lahti. Ma arvan, et kui õpilane klassis aru ei saa, kehv lugu, tulebki ise rohkem pingutada. Peaks Venemaa meile kallale tungima, siis ei pakuta meile kuskil eestikeelseid klasse. Istudki aasta aega seal nagu tumba, enne kui hakkad aru saama.

Suhtlen suht palju ida-Viru venelastega ja tõesti peale Ukraina sõja algust on hakatud purssima eesti keelt, kasvõi tere ja kuidas läheb. Muidu varem ainult vene keeles rääkisid.

#4148131:

Seda Petersoni, kes alles hiljuti poseeris lõbusalt kaelakuti EKRE juhtpoliitikutega…

Peterson on kuulunud sotside ja keskerakonna ridadesse. Kellegagi väliüritusel ühe pildi peal poseerimine on ikka oluliselt tühisem side. Ekresse proovis ka ligi saada, aga sinna teda kusjuures vastu ei võetud.

#4153735:

Ma olen nõus, et kõik eestimaalased käigu samas koolis. Kuigi ma tean neid, kes on sealt Sillamäe või Narva vene koolist saanud piisava keeletaseme, et minna edasi Eesti kõrgkooli või eestikeelsesse kollektiivi tööle.

Minuga samal erialal, aga erinevas lennus oli ülikoolis Narva tütarlaps, kes lihtsalt loobus ainetest, mida ainult eesti keeles loeti (üle poole õppekavast polnud eestikeelne), tegi aasta välismaal ja sebis megalt, et sealsete ainetega võimalikult palju neid eestikeelseid aineid asendada. Kuna ta minu lennus polnud, siis ma ei tea, kas sai kõik oma punktid kätte või mis temast sai, aga on ka selliseid. Teise võõrkeele oli piisavalt hästi selgeks saanud, et selles välismaal õppimas käia (ei olnud inglise ega vene keel), aga näed, eesti keelt mitte.

#4153975:

#4153871:

Kõik teenused eesti keelseks, tahad elada ja asju ajada – oska keelt või maksa tõlgile.

See ei ole tehtav kriitilistes olukordades – haiglates ja õigussüsteemis.

Aga kas Soome haiglas või õigussüsteemis räägitakse venelasega vene keeles, sest “kriitiline olukord”? Ei. Sama ka kõikides muudes riikides. Kui ei ole riigikeel, ei saa keegi oodata, et temaga ka kriitilises olukorras selles keeles räägitaks.

Kas te kujutate ette, et olete sündinud, koolis käinud ja terve elu elanud Saksamaal, aga saksa keelt üldse ei oska. Piinlik. Ilmselgelt me ei eeldaks, et Saksamaa haiglas peaks sakslasest arst meiega eesti keeles rääkima, sest “kriitiline olukord”. Tulebki tõlk võtta või siis oma kodumaa riigikeel vähemalt elementaartasemel selgeks saada.

Kui tahtmist ei ole, siis ei nad integreeru. Vaatsin just jälle neisse FB venelaste gruppidesse, keegi jagas nõukogude Eesti hümni ja seal all kõik, et “see ikka palju parem hümn”. Iga teema all vingutakse, mitte midagi neile siin Eestis ei meeldi, kui, siis ainult loodus ja vanalinn. Kõike tehakse valesti, kõik on nii halvasti, aga vot, NSVL-i ajal…..

#4156280:

Soovisin leida oma vene keelsele kollektiivile eesti keele õpetajat, kes käiks kohal korra-paar nädalas. Öeldi, et praegu te küll sellist ei leia. Meile saab tööle kui sa ei oska eesti keelt aga kui sa vene keelt ei oska siis on raskem.

Ilma vene keelt oskamata on Tallinnas väga raske tööd leida. Tootmised on kõik venelasi ja venekeelseid ukrainlasi täis ja see eeldab, et kontoriinimesed räägivad ka vene keelt. Ka siis ei võeta eesti inimesi omaks. Sama on klienditeeninduses.

Mingi eesti keelne haridus siin enam ei aita, venestamine käib täiskiirusel.

Mhmh, huvitav kuidas siis kõik mu vene keelt mitteoskavad tuttavad veel tööl on… ma arvan, et sa veits liialdad…

Minu pensionärist ema ei oska vene keeles midagi rääkida, aga inglise keeles ta suudab küll lihtsamaid lauseid moodustada. Venekeelses keskkonnas pole ta kunagi viibinud, aga inglise keelt kuuleb ju telekast viimased paarkümmend aastat kogu aeg ja käinud Euroopas reisimas.

Nõukaajal oli paljudes väiksemates linnades valida ainult saksa keel teiseks võõrkeeleks ja seetõttu leidub 45+ põlvkondades neid, kes on inglise keele koha pealt kök-mök. Napilt pääsesin ise sellest saatusest ja oli õnn olla oma kooli esimene lend, kes sai inglise keele valida. Teine võõrkeel lisati 5. klassis  ja aasta hiljem oli selle tase mäekõrguselt ületanud vene keele.