Tegelikult tahaks lihtsalt seda teemat “Tööd lihtsalt ei ole…” jätkata, aga seal läks liiga jauramiseks ära selle laste ja/või orientatsiooni avaldamisel töövestlusel.
Kirjutage viimase aja kogemustest – kas saatsite otse cv, kas kandideerisite läbi cv portaali või tutvuste kaudu. Kui kaua otsiste uut tööd.
Hetkel ise nö sondeerin pinda, töö on olemas, aga tahaks midagi muud, kannapööret isegi. Vanus 30+, lapsi 2, haridus kõrgem, töökogemus kahjuks ühekülgne.
Kolmekümnendates on kõige parem uut tööd otsida. Ei peeta liiga nooreks ega liiga vanaks, ideaalne vanus. Nii kui 40 kukub, läheb raskemaks. Oma elus olen seda kogenud. Kuigi 40+ oli kogemusi rohkem, oli tööd leida raskem.
Isiklikust kogemusest ütlen, et ka 30+ vanuses on kannapööret keeruline teha. Ma pidin lõpuks oma firma tegema, sest algaja ametikohale mind ei võetud ja kogemust mul polnud.
Lõpuks sõltub kõik sinu erialast ja kogemusest. On valdkondi, kus uue töö leidmine käib nipsi, on valdkondi, kus see nii ei ole. Too teema läks ka osaliselt sellepärast lappama, et infot polnud. Ei saa ilma infota hinnata, kas töö leidmine saab olema lihtne või raske. On valdkonnad, kus on tööpuudus, ja on valdkonnad, kus on tööjõupuudus.
Mina olen alati kandideerinud portaalide kaudu. Praegugi kandideerin.
See tõesti sõltub valdkonnast. Ma soovin hetkel ühest kohast lahkuda ja mul on valida kolme uue koha vahel.
Samas olen mõelnud, et tahaks midagi täiesti uut,sest pole töö iseloomu ja palgaga rahul, kuid paraku on minu kogemused suht ühe valdkonna põhised.
PS. Haridus vastab magistrile.
Üks variant oleks ka fie või eraettevõte, kuid tunnen, et selleks jääb julgusest puudu.
Olin 32 kui viimati tööd otsisin. Kokku läks 8 kuud töökoha leidmiseks. Peamisteks äraütlemiste põhjusteks ilmselt lasteaiaealine laps ja pikk töökogemus üsna spetsiifilises valdkonnas. Lõpuks leidsin tööandja, kellele lapsevanemad probleemiks ei ole ning kellele just sobis mu varasem pikk töökogemus.
Alusatsin uue koha otsinguid, kui tundsin, et senine töökoht on ennast igas mõttes ammendanud. Aga tiksusin edasi ja kandideerisin läbi portaalide.Seda esialgu samas valdkonnas, kus oli pikk ja edukas töökogemus. Ei miskit…
Siis jäi silma tööpakkumine absoluutselt võõras valdkonnas, mis tundus huvitav. Võitsin konkursi, tegin kannapöörde. Olen rahul.
Vanust on rohkem kui eelmistel Kägudel:)
Kolmekümnendates on kõige parem uut tööd otsida. Ei peeta liiga nooreks ega liiga vanaks, ideaalne vanus. Nii kui 40 kukub, läheb raskemaks. Oma elus olen seda kogenud. Kuigi 40+ oli kogemusi rohkem, oli tööd leida raskem.
Mis mõttes raskem? Olen 42 ning tööpakkumisi on pidevalt – küll erinevates projektides, küll püsivalt.
Rohkem kui 30.ndates.
Mis mõttes raskem? Olen 42 ning tööpakkumisi on pidevalt – küll erinevates projektides, küll püsivalt.
Rohkem kui 30.ndates.
jälle üks, kes arvab, et kui temal ei ole raske, siis nii ongi.
Olen 40+. Varem olen töökohta vahetanud mitu korda, nooremana ei olnud sellega mingit probleemi, käidi isegi teisest töökohast üle moosimas (ma ei läinud), aga nüüd… pean tõdema nagu see teine, et tööd lihtsalt ei ole. Palgatööd, st. Mingeid projekte ja projektikesi on ikka, aga neid on samas kogu aeg olnud, varem ma tegin sama asja põhitöö kõrvalt lisatööna. Nüüd on alles vaid projektikesed ja põhitöö puudu, sest pärast 40ndat sünnipäeva sain koondamisteate ja pärast seda polegi enam sobivale tööle saanud. Elatun juhuprojektidest.
Kolmekümnendates on kõige parem uut tööd otsida. Ei peeta liiga nooreks ega liiga vanaks, ideaalne vanus. Nii kui 40 kukub, läheb raskemaks. Oma elus olen seda kogenud. Kuigi 40+ oli kogemusi rohkem, oli tööd leida raskem.
Mis mõttes raskem? Olen 42 ning tööpakkumisi on pidevalt – küll erinevates projektides, küll püsivalt.
Rohkem kui 30.ndates.
Loodetavasti on sul projektides olemas keegi, kes oskab õigekirja.
Viimati vahetasin töökohta aasta tagasi. Kandideerimisest kuni töölepingu sõlmimiseni läks 1 kuu. Enne seda umbes 10 aastat tagasi, siis läks uue koha leidmiseni 3-4 kuud. Siis vahetasin ka tegevusaala. Seega minul on hästi läinud.
Mul ka mõistus otsas. Olen 42, 2 lasteaialast. Sain eelmisest kohast koondamise kui peale lapsehoolduspuhkust tagasimineku kohta uurisin. Nüüd otsin suhteliselt intensiivselt juba pool aastat. Käinud 5 vestlusel, mitmes kohas saanud lõppvooru, aga valituks pole osutunud. Karta on, et on võetud noorem ja lastetu või selline, kel pole lasteaialapsi. Töötasin pea 20a ühes ettevõttes, seega ka spetsiifiline töökogemus. Haridus magister. Olen proovinud ka end CV-s nn rumalamana näidata, aga ikkagi pole vestlusele kutsutud. Tunne ongi selline, et juhi kohtadele teises valdkondades ei julgeta võtta ja spetsialistiks ka ei võeta, kuna arvatakse, et see mind ei motiveeri. Hetkel olen siis koduperenaine ja mees maksab trenni eest, et mul oleks päeval mingi tegevus ja ma kodus päris lolliks ei läheks. On kellelgi soovitusi?
Asjasolusid teadmata, soovitan mitte väga kinni olla enda spetsiifikas/senises töövaldkonnas. Vaadata võib vabasid kohtasid esmapilgul täiesti tundmatutes sektorites (nt põllumajandus, toiduainetööstus, metsandus, ehitus jne) Ma ei pea silmas nende sektorite erialaseid töid, aga ka nendes leidub palju näiteks klenditeenindusega seotud ametikohtasid, andministratiivtöid jne mis võib tegelikult sobida, kui oled ise hakkaja ja uudishimulik alustades need mõned vajalikud spets teadmised ka omandama.
Asjasolusid teadmata, soovitan mitte väga kinni olla enda spetsiifikas/senises töövaldkonnas. Vaadata võib vabasid kohtasid esmapilgul täiesti tundmatutes sektorites (nt põllumajandus, toiduainetööstus, metsandus, ehitus jne) Ma ei pea silmas nende sektorite erialaseid töid, aga ka nendes leidub palju näiteks klenditeenindusega seotud ametikohtasid, andministratiivtöid jne mis võib tegelikult sobida, kui oled ise hakkaja ja uudishimulik alustades need mõned vajalikud spets teadmised ka omandama.
Muidugi võib, aga kui oma erialal on midagigi ette näidata, aga sealgi ei ole mõistlikke vakantse, siis kes peaks mind veel võõrale erialale tahtma. Jah, võimalik, et nt ehituspoe klienditeenindajaks, kassapidajaks, ettekandjaks võetaks (eeldusel, et haridus ja oskused maha salata), aga kui olla 40+, siis on ehk juba hiljavõitu asuda ajalehepoisist karjääri ehitama. Ja nagu natuke raiskamine ka, kui omal alal nii töö- kui pikaaegne juhikogemus. Pealegi pereinimene ei saa endale enamasti 500€ palka päriselt lubada.
Muidugi võib, aga kui oma erialal on midagigi ette näidata, aga sealgi ei ole mõistlikke vakantse, siis kes peaks mind veel võõrale erialale tahtma.
Üsna hea näide sellest, mida öelda tahtsin – endale piire seadvad liigsed eeldused. Ma ei pidanud silmas, et peaks juhikohalt “ajalehepoisiks” hakkama, vaid näiteks olles töötanud pikalt näiteks teenindusasutuses keskastmejuhi kohal ei tule pähe metsanduse poole vaadatagi, kus võib samas vabalt leiduda kvalifikatsioonile/ootustele vastav müügijuhi, piirkonnaesindaja vm positsioon. Pole vaja olla kinni arvamuses, et igal pool ja alati toimub karjääri tegemine ainult madalamalt astmelt sisenedes.
Üsna hea näide sellest, mida öelda tahtsin – endale piire seadvad liigsed eeldused. Ma ei pidanud silmas, et peaks juhikohalt “ajalehepoisiks” hakkama, vaid näiteks olles töötanud pikalt näiteks teenindusasutuses keskastmejuhi kohal ei tule pähe metsanduse poole vaadatagi, kus võib samas vabalt leiduda kvalifikatsioonile/ootustele vastav müügijuhi, piirkonnaesindaja vm positsioon. Pole vaja olla kinni arvamuses, et igal pool ja alati toimub karjääri tegemine ainult madalamalt astmelt sisenedes.
***
Nõus sellega, et vaja laiemalt vaadata kui ainult selles valdkonnas, kus senine kogemus. Reaalses elus on aga see raske, et enamasti ei kutsuta isegi vestlusele kui kandideerid sektorisse, kus puudub töökogemus. Ma arvan ka, et müügijuht saab olla eri valdkondades kui olemas juhtimiskogemus, müügitöö kogemus, keelteoskus jne. Paraku enamus personalijuhte vaatab nii, et valitakse välja need töötajad, kel kõige sarnasem kogemus, mis töökohal vaja. Motivatsioon ei tarvitse sellisel inimesel parim olla, pigem jahitakse suuremat palka. Kui siis ise oled valmis palju panustama, õppima, arenema ja alguses seda kõike isegi väiksema palga eest, siis kahjuks pole see piisav, et valituks osutuda. Lisan veel, et päris huupi pole ma kandideerinud. Nii ka mitte, et kui nõutakse prantsuse keelt, hulgikaubanduses töötamise kogemust ja exceli proffioskusi, siis proovin ikka – sel juhul jätan vahele, kuna näen, et mul pole nn võtmeoskusi selle töö jaoks.
Lisan veel, et päris huupi pole ma kandideerinud. Nii ka mitte, et kui nõutakse prantsuse keelt, hulgikaubanduses töötamise kogemust ja exceli proffioskusi, siis proovin ikka – sel juhul jätan vahele, kuna näen, et mul pole nn võtmeoskusi selle töö jaoks.
Seda muidugi.
Tahtsingi julgustada lihtsalt vaatama, mida muudel aladel pakutakse (mitte valimatult kandideerima, nii et endalgi järg käest lõpuks)
Mul endal on korra elus üks selline nö hüpe tehtud.
Ära heida meelt! Kodus olles kipub ilmselt lootus ja ehk ka viitsimine kaduma, aga hoia ikka silm peal tööpakkumistel.
Kas oled töötuna ka arvel, Töötukassast pole mingit abi olnud?
Pole hilja omandada uus eriala: õpetaja, lasteaednik, logopeed, eripedagoog, meditsiiniõde. Kui magister olemas, siis ümberõpe võtab 2 aastat.
Yegin cv keskuse lahti, saatsin 4 cv. kutsuti ühele bestlusele. see läks hästi aga kitsaskoht tekkis minu elukoha..töökoha ja pere suhtes. samas firmas tuli ka kohe pakkumine minu linna ja pakuti seda. olin nõus. kokku kulus 2 kuud. ei ole miinimumtasuga töö.
teistest kolmest kohast vadtust pole senini.
lapsi kolm.
kõrgharidus ja kaks kutseharidust.
42a
Pole hilja omandada uus eriala: õpetaja, lasteaednik, logopeed, eripedagoog, meditsiiniõde. Kui magister olemas, siis ümberõpe võtab 2 aastat.
ametid, kus ei teeni????
Pole hilja omandada uus eriala: õpetaja, lasteaednik, logopeed, eripedagoog, meditsiiniõde. Kui magister olemas, siis ümberõpe võtab 2 aastat.
ametid, kus ei teeni????
Õpetaja ameti kohta seda öelda ei saa, lisaks pikad puhkused, võimalus isegi teist töökohta kõrvalt pidada.
Pole hilja omandada uus eriala: õpetaja, lasteaednik, logopeed, eripedagoog, meditsiiniõde. Kui magister olemas, siis ümberõpe võtab 2 aastat.
ametid, kus ei teeni????
Õpetaja ameti kohta seda öelda ei saa, lisaks pikad puhkused, võimalus isegi teist töökohta kõrvalt pidada.
Järelikult ikka ei teeni, kui on teine koht vaja kõrvale sebida.
Pole hilja omandada uus eriala: õpetaja, lasteaednik, logopeed, eripedagoog, meditsiiniõde. Kui magister olemas, siis ümberõpe võtab 2 aastat.
ametid, kus ei teeni????
Õpetaja ameti kohta seda öelda ei saa, lisaks pikad puhkused, võimalus isegi teist töökohta kõrvalt pidada.
Pika puhkuse pärast ja kuna õpetajate palgad viimastel aastatel siiski muudkui tõusevad, olen isegi kaalunud, et kraabin oma vanad pedagoogiteadmised ja -paberid sahtlipõhjast välja. Eriti kutsub see pikk puhkus 🙂
Mitte väga spetsiifiline eriala. Aastaid nii 40.
Olen Eestis ainus, kes võib üht vägagi spetsiifilist projekti allkirjastada (ehk vastutada) omal erialal, sest olemas kogemus, referents ja oskus. Neli keelt suus, arvuti samuti.
Aga ikkagi pole tööd. Töötukassa temaatikast võiks lausa blogi teha, sest neid ma lausa õpetan ise.
Viimasele: Teil siis õnnestub Töötukassa jaburustele edukalt vastu hakata ja nad jätavad rahule? Mul peagi jälle käik sinna ees ja õnneks on üks töövestlus järgmisel nädalal, on mida neile öelda. Mul selline nn tore konsultant seal, kes ei tea, mis asi on LinkedIn. Ja suunas kärjäärinõustaja juurde, kes küsis, miks te siia tulite. Tema arust ma teadsin kogu infot ja olen juba pea kõiki asju proovinud. Ütlesingi siis, et kästi tulla. Jube asutus see Töötukassa, ei tea, kas kellelgi neist ka abi on või on nad ainult selleks ellu kutsutud, et oma kohustuslikud kohtumised töötutega ära teha.
Viimasele: Teil siis õnnestub Töötukassa jaburustele edukalt vastu hakata ja nad jätavad rahule? Mul peagi jälle käik sinna ees ja õnneks on üks töövestlus järgmisel nädalal, on mida neile öelda. Mul selline nn tore konsultant seal, kes ei tea, mis asi on LinkedIn. Ja suunas kärjäärinõustaja juurde, kes küsis, miks te siia tulite. Tema arust ma teadsin kogu infot ja olen juba pea kõiki asju proovinud. Ütlesingi siis, et kästi tulla. Jube asutus see Töötukassa, ei tea, kas kellelgi neist ka abi on või on nad ainult selleks ellu kutsutud, et oma kohustuslikud kohtumised töötutega ära teha.
Minul oli abi, sain töötuskindlustust ja ravikindlustuse. Selle nimel kord kuus aru anda ei murdnud konti.
Mingit muud abi ma ei oodanud, tegelesin aktiivselt ise otsimisega. Mul ka üsna spetsiifilised oskused ja kogemused, töö leidmine lihtsalt võtab aega.
Mis mõttes raskem? Olen 42 ning tööpakkumisi on pidevalt – küll erinevates projektides, küll püsivalt.
Rohkem kui 30.ndates.jälle üks, kes arvab, et kui temal ei ole raske, siis nii ongi.
Mille võrra see halvem on kui kellegi teise hala, et tööd pole? Samamoodi isiklik arvamus. Töötajaid pole. st. haritud töötajaid ei ole.
40, öeldakse, et liiga tark.
Õpetage, kuidas ennast lollimaks teha.
Töö leidmine on üks paras loterii. On kohti, kus otsitakse just vastava kogemuse ja kvalifikatsiooniga töötajat – need on sageli juba kellelegi kindlale inimesele valmis mõeldud kohad ja šansid on võõral tulijal üsna nirud. Veel rohkem on neid kohti, kus mingi eriline kogemus ja kvalifikatsioon tegelikult üldse korda ei lähe ja valitakse hoopis mingi muu x-faktori järgi. Kui veab, oled see just sina, kes valituks osutub ja ära püüagi mingit seaduspärasust leida, miks just nii. Mina jätkaksin kandideerimist väga erinevatesse kohtadesse (muidugi ikka sellistesse, kus reaalselt ka end tööl ette kujutaks) ja väga ei võtaks hinge, kui taas eitavad vastused tulevad. Seda x-faktorit sa ära ei arva nagunii, ükskõik, mis trikke sa oma cv-ga ette võtad või kui põhjalikult tausta uurid. Ükskord tuleb sobiv pakkumine ikka, eriti kui oled sellise haridusega ja vanusega, nagu kirjeldad. See lihtsalt võtab vahel rohkem aega kui mõnel teisel.
Soovitan julgust kandideerida ja ise endas kindel olla, enesekindlus aitab kaasa.
Mina sain sellise töökoha, kus mul varasem kogemus puudus, aga huvi oli väga suur ja olin valmis end sel teemal koolitama, arendama (olen 41a). Kirjutasin otse tööandjale, kuna nägin ka nende kuulutust sotsiaalmeedias, cv-keskusesse nende pakkumised tegelikult ei jõuagi. Kutsuti kohe proovipäevale ja poole päevaga olin ennast juba piisavalt tõestanud, järgmisel päeval oli tööleping postkastis.
Yegin cv keskuse lahti, saatsin 4 cv. kutsuti ühele bestlusele. see läks hästi aga kitsaskoht tekkis minu elukoha..töökoha ja pere suhtes. samas firmas tuli ka kohe pakkumine minu linna ja pakuti seda. olin nõus. kokku kulus 2 kuud. ei ole miinimumtasuga töö.
teistest kolmest kohast vadtust pole senini.
lapsi kolm.
kõrgharidus ja kaks kutseharidust.
42a
… ja ülilohakas tekst. Häbi, keelesolkija!
Viimasele: Teil siis õnnestub Töötukassa jaburustele edukalt vastu hakata ja nad jätavad rahule? Mul peagi jälle käik sinna ees ja õnneks on üks töövestlus järgmisel nädalal, on mida neile öelda. Mul selline nn tore konsultant seal, kes ei tea, mis asi on LinkedIn. Ja suunas kärjäärinõustaja juurde, kes küsis, miks te siia tulite. Tema arust ma teadsin kogu infot ja olen juba pea kõiki asju proovinud. Ütlesingi siis, et kästi tulla. Jube asutus see Töötukassa, ei tea, kas kellelgi neist ka abi on või on nad ainult selleks ellu kutsutud, et oma kohustuslikud kohtumised töötutega ära teha.
Mina selline töötu, kes ise heapalgaliselt (aga närvesöövalt) töölt lahkus ja seejärel peale üht lühukest tähtajalist sutsakat TK-s arvele võttis.
Ega see asutus nüüd väga hull ka pole. Töötuskindlustus, haigekassa – see on ikka päris hea, pole tõesti raske nende nimel kord kuus kohal käia. Karjäätinõustamisel käisin, tegin seal teste. Ettevõtluskoolituse sain, kavatsen taotleda toetust oma ettevõtteks. Kas antakse – pole aimugi.
Konsultandid vahetuvad kogu aeg, 6 kuu jooksul juba viies mul. Normaalsed inimesed, sõbralikud. Ok, mitte väga nutikad alati, ja ega neil mulle midagi soovitada ka pole, aga vähemalt toetavad. Ega ma palju oota ka, omal ideed ja plaanid.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
