Siin on ehk lisaks tööotsijatele ka personalijuhte.
Olen esmakordselt otsimas tööd ise aktiivselt kandieerides, varasemalt on mind leitud sihtotsingu kaudu. Kandideerin olenevalt organisatsiooni suurusest spetsialisti või juhtivspetsialisti tasemel. tean, et mul on suurepärane cv ja kaaskiri. Iga kandideerimisega olen senini kutsutud vestlusvooru. Ma olen hea suhtleja, avatud ega karda rääkida, aga üha enam tundub mulle, et oleks nagu mingid oodatavad stampvastused stampküsimustele, millest ma aga aru ei saa.
Personalijuhid loevad peaaegi paberilt maha küsimusi stiilis: rääkige endast. kuidas te töötate, missugused on teie kogemused, millised on teie tugevad ja nõrgad küljed. Minu jaoks on need küsimused liiga laialivalguvad ja igaühele neist vastamine võtaks kümmekond minutit. Lühidalt kirjeldan seda kõike juba kaaskirjas. Eriti keeruline on varasemast kogemusest rääkimine – viimase töökoha kogemus on eriti mahukas, kaaskirjas süsteemselt kirjeldatud. Ma ei saagi täpselt aru, kas oodatakse näitlikke kirjeldusi või laiemaid üldistusi. (tõstsin hommikuti kaste ühest hunnikust teise ja õhtul sättisin nad virna, vajadusel kleepisin ka silte peale ja kutsusin autojuhi neile järele vs minu tööks oli kastide ettevalmistamine väljasaatmiseks)
Kas te olete efektiivsem üksi või meeskonnas? Ma olen hea kohaneja ja suudan töötada nii üksi kui meeskonnas sõltuvalt ülesandest. Aga see ei ole ka vist vastus, mida oodatakse….
Kas te valmistusite vestluseks ka ette? Jah, muidugi. Kuidas? Lugesin läbi avalikud alusdokumendid ja teised strateegiadokumendid, põhjalikumalt peatusin oma valdkonda puudutaval osal. Aga mis on “õige” vastus?
Kokkuvõttes olen käinud kümnekonnal üsna üht tüüpi küsimustega vestlusel ja vajan hädasti nõu enese ja oma kogemuse tutvustamisest.